Tәuelsizdikting 25-jylynda   Bilim jәne ghylym ministrligine 14 - ministr taghayyndylyp, ol qarapayym orta mektepterge eksperiyment jýrgizuge kirisip ketti. Mektepderde tek qana 3 pәndi (qazaq tili, әdebiyeti men tarihyn) qazaq tilinde, qalghan pәnderdi aghylshyn jәne orys tilderinde oqytu jýiesine kóshiruge úsynys jasady. Ásirese  orta mektepterde jaratylystanu ghylymdaryn tek «aghylshyn tilinde» oqytu kerektigin ekpin týsire aitty.

Búghan últ ziyalylary, akademikter men qogham qayratkerleri, BAQ ókilderi men qalamgerler qauymy óre týregelip, ynta-shyntasymen qarsylyq bildirdi. Tipti, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa Ashyq hat joldap, ministr Saghadiyevtin  «eksperiymenti» Memlekettik tildi joyyp tynugha baghyttalghanyn eskertti.

Ótken aptada Astanada brifing ótkizgen ministr Erlan Saghadiyev myrza Ashyq hat jazushylardy aiyptap bylay dedi:  «Men ol petisiyany oqydym. Qol qoyghandardyng ishinde jasy ýlken, qúrmetti azamattardyng baryn týsinemin. Mening oiymsha, olar bizding jobany týsinbegen siyaqty. Olardyng basyn qosyp, barlyghyn týsindirip bermekpin. Búl – bir. Ekinshiden, olardyng ishinde óz balalaryn memleket qarajatyna oryssha da, aghylshynsha da shet elderde oqytqandar bar. Olar bireu de emes, ekeu de emes. Olargha ne kerek? Olar ózderin elita sanaydy, al, qarapayym qazaqtargha bilim kerek joq dep esepteydi».

Ministr  myrzanyng aitqandary shyndyqqa saya ma? Búl turaly әlgi hatqa qol qoyghandardyng ózderi ne deydi? «Abai.kz» portaly atalghan hatqa qol qoyghan akademik Asqar Júmadildaev pen sayasatker Ámirjan Qosanovtyng pikirin bilgen edi.

Asqar Júmadildaev, fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, professor,   QÚA akademiygi:

MINISTR JAQSY ADAM, BIRAQ, MENING BALAMNYNG AYYBY NE?

-Ministr myrza ras aityp otyr. Mening balam qazaq tilinde, aghylshyn tilinde, orys tilinde shetelde oqydy. Biraq, Memleketten bir tiyn almay, óz enbegimen shetelge oqugha grant útyp alyp, baryp oqyp keldi. Dәl mening balama Memleket airyqsha jaghday jasady dep aita almaymyn.  Amerikalyq kompiuter programmasyn shygharumen ainalysatyn «Intel» korporasiyasynyng jarysyna qatysyp, qola medali útyp alyp, shetelge oqugha týsti mening balam. Óz qarjysyna baryp bilim alyp qaytty. Oghan bola meni, mening balamdy aiyptaugha bola ma? Múnda logika qisynsyzdau, bilesiz be?!

Men - Qazaqstan Respublikasynyng azamatymyn, Siz de osy elding azamatysyz... Men Memleketke túraqty salyq tólep kelemin. Siz de... Janaghy balalardyng oquyna bólinetin qarjy sol salyqtan alynady. Mýmkindik bәrine tendey etip beriledi. Barlyghynyng balasy ozyp shyghuy, biraq, mýmkin emes. Logika osynda, mine.  Bireuding balasy ozyp shyghady, bireuding balasy keyin qalyp qoyady. Oghan bala kinәli emes qoy?!

Men ministrge qarsy emespin. Dúrys, jalpy ministr jaqsy jigit. Óte bilimdi, fiyz-matty bitirgen. Mening qarsy bolyp otyrghanym mynau: men mysaly 5 tilde erkin sóileymin. Men bes tilde sóileydi eken dep, basqalaryn da kýshtep bes tilge ýiretuge bola ma?

Men aghylshyn tilin oqytugha qarsy emespin. Kerek deseniz, sonau jyldardan beri osy aghylshyn tilin oqytudy talmay qaytalap kelemin.

Mening qarsy bolyp otyrghanym mynau: «Orta jәne jalpy bilim beretin mekemelerde jaratylystanu ghylymdaryn «tek qana» aghylshyn tilinde oqytu kerek» dedi ministr myrza. Men osy jerdegi «tek qana» degen sózge qarsymyn. Ras, qazir elimizdegi, onyng bilim beru jýiesindegi 80 payyz ghylymy oqulyqtar, tuyndylar aghylshyn tilinde. Tek aghylshyn tilin ýiretu – qazaq tilining esebinen jýrgizilmeui kerek. Kerek deseniz, sol ghylymdy qazaq tilinde sóiletuge әbden bolady. Bala ózining qazaq tilinde oqy almay jýrip, ony aghylshynshagha mәjbýrlep qoygha bolmaydy.

Mysaly, endi әlemdik tәjirbiyemen salystyrayyqshy. Qazir dýniyejýzinde jaratylystanu ghylymdaryn «tek qana» aghylshyn tilinde oqytyp jatqan birden-bir memleket – Malayziya. Malayziya qazir ministr myrzanyng aityp otyrghan reformasyna әldeqashan kóship alghan.

Dәl osy jýiege Japoniya men Ontýstik Koreada kóshpek bolghan. Keyin búdan bas tartty.

Men qaytalap aitamyn. Aghylshyn tilin ýirenu qiyn emes. Al matematikany ýirenu qiyn! Qazaq tilinde matematikany oqy almay jýrgen qazaq balasy – aghylshyn tilinde oqytsaq, naghyz sauatsyz úrpaq tәrbiyelenip shyghuy mýmkin.

Búl - Kembridj әdisi dep atalatyn jýie ghoy. Biraq, osy jýieni sol AQSh nege óz mektepterinde qoldanbaydy, Batystyng damyghan memleketteri nege óz mektepterinde qoldanbaydy? Mysaly dýniyejýzinde halyqnyng sany 1 million ghana Estoniya degen el bar. Onda orta mektepterde jalpy bazalyq bilimdi tek eston tilinde beredi. Sondyqtan mening aitpaghym, jalpy bilimdi qazaq tilinde de beruge bolady. Eger oqushy qazaq tilinde bilim alamyn dep talpynyp túrsa, onyng qúqyghyn shekteuge bolmaydy.

Ministr jaqsy adam, bilimdi jigit, kezinde biznespen ainalysqan. Garvardta oqyp kelgen. Tek qazir halyqpen qoyan-qoltyq júmys isteuge tәjirbiyesi jetpey jatyr. Al jogharydaghy aiyptauy qisyngha kelmeydi.

Ámirjan Qosanov, sayasatker:

ANA TILIN BILGENDIKTEN BALALARYM ShETELDIK KOMPANIYaLARDA JÚMYS ISTEDI

-Aqtalatyn jay joq! Qúday bergen ýsh balam da qazaq mektebinde oqyghan, oqyp jatyr. Biraq shet tilderin de jaqsy biledi. Bir qyzyghy, olardyng Qazaqstandaghy shetel kompaniyasyna júmysqa túruyna olardyng qazaq tilin jetik bilgeni myqty sebep boldy! Óitkeni, ol kompaniya basshylary: «Biz Qazaqstanda júmys isteymiz. Sondyqtan da bizge qazaq tilin biletin mamandar kerek», - degen eken. Osyny da úmytpauymyz kerek!

Men ózimdi elita sanamaymyn! Kóp qazaqtyng birimin. Bilim bar qazaqqa kerek. Tek qazaq tiline núqsan keltirilmeui kerek, gәp sonda. Bastauysh synyptarda bilim tek qazaqsha berilui tiyis. Al odan keyin orys tili men aghylshyn tilin oqytqangha qarsy emespin. Biraq jaratylystanu pәnderin tek qana aghylshynsha oqytugha qarsymyn. Odan qazaq tilining bedeli kemip ketedi jәne ol ghylymdardyng qazaq tilinde damuy kenjelep qalady. Al shetelde oqyghysy keletin oqushylar ýshin arnayy kurstar arqyly shet tilin terendetip oqytyp jatsa, nesi aiyp?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz