Ár auyldyng óz tarihy bar.

 

Tәrbiyeng qanyna kirer,

Ótken kýnder janynda jýrer

 

«Bet búrys» degen úly sayasattan,

Keri әserin tiygizgen baghdarystan.

Alym-salyq kóbeygen sol jylary,

Shyghalmay jatty halyq daghdarystan.

 

Baylar jýr júgin jinap, týie artqan,

Estigen Kurnos keled, quyp arttan.

Manyratyp, malyn aidap týndeletip,

Salqynbeldi betke alyp, Qytay asqan.

 

Osylay jatty dala qarbalystan,

Bayanjýrek alqaby tynysh jatqan.

Shash al dese, bas alyp Kurnosov jýr,

Kedey-kepshik, bas saughalap ol qorlyqtan.

 

Qanisher, әkki jauyhz eldi qyrghan,

Ejovtyng tәrbiyesi Kurnosqa tәn.

Ashtyqty qoldan jasap qazaqtargha,

Isaetyng qolynan orden alghan.

 

Ashtyqqa shyday almay qazaq elim,

Tentirep, bas saughalap, bas qatyrghan.

Bәz bireuler týndeletip Qytay asyp,

Al bireuler sol jerde jan tapsyrghan.

 

Boyynda Tәnekening quatynday,

Jókey jýrdi yzasy bir basylmay.

Halqynyng qalyn oilap atqa mindi

Kóldey-Júmay namysy bir basynday.

 

Basyn baylap, ólimge atqa mindi,

Halqyn oilap Jókeyding túri múndy.

Tay kezinen baptalghan Aq boz atty

Shapqylaydy, minis tappay oidy, qyrdy.

 

Jinaldy ónkey noyan, yghay-syghay,

Bas kótergen Jókey bargh, Kóldey-Júmay.

Emeleli, Atalyq, Qaptaghay bar,

Búl ne jatys, Kurnosty elden qumay.

 

Taghdyryna talay ajal tónip túrdy,

Kóldey-Júmay, Jókey dese ólip túrdy.

Osylay qiyn-qystau kezderinde,

Tartyp alyp, maldaryn orys túrdy.

 

Bir basylmay soghady Espe jeli,

Aq boz oinatqan erding eri.

Qanshama әsker, Abakumnan shyqsa-daghy,

Kókqiyanyng asuynan ótkizbedi.

 

Bir basylmay soghady Espe jeli,

Oylaghany tәuelsiz, erkishdik edi.

Abakumde NKVD basshylary,

Basyna aqsha tigip kenkildedi.

 

Jýz myng dildә basyna aqsha meken,

Ólimnen Jókey batyr qorqa meken.

El taghdyry ony kóp oilandyrghan,

Bәrin alyp, Qytaygha ótsem be eken.

 

Jasamasa osylay, uaqyt tar-dy,

Túqymdary joghalar, ashtyq qardy.

Kәri-qúrtang auylda shaldar qalghan,

Jendetteri Kurnostyng atyn saldy.

 

Estididi me osyny Jókey batyr,

Attyng basyn qaytadan, keri saldy.

Aqboz atpen týnimen jýrip ótip,

Arasannyng shetine kelip qaldy.

 

Aqboz atpen eshkimge jetkizbedi,

Bilte myltyq arqada elpildeydi.

Kurnospenen dәl býgin, ebi kelip,

Jekpe-jekte atysyp kórsem deydi.

 

Ang aulaghan, jas kezden mergen edi,

Jyldamdyghyn el-júrtty kórgen deydi,

Boyy alasa, engezerdey jigit bolghan,

Kórkem ajar tәnirim bergen deydi.

 

Aqboz aty oinaqtap, terler aqty,

Saghabýien saghasyn órley shapty.

Kurnosovtyng әskerine jalghyz tamda,

Qorqytyp, maydan ashyp, myltyq atty.

 

Jókeyde sarbazdaryn bóldi ekige,

Ekinshi jaq, jibermey túrdy ótkelge.

Jeke dara Aqbozben algha shyqty,

Kurnostyng da Jiyren kógi jýirik edi.

 

Sarbazdary atysyp qaldy artynda,

Kurnosta myqty edi, bir basyna.

Aqboz aty keledi jetkizbey tym,

Anda-sanda shyghady myltyqtan ýn.

 

Kurnosovta myqty edi, mergen edi,

Eng jýirik Jiyren Kókke Mingen edi.

Jókeydi basyn alyp, dildә alamyn,

Degen ýmit janyna engen edi.

 

Qughan edi, Jókeydi, qughan edi,

Jókey bolsa qoryqpady eldin-eri.

Jeke-dara bir shaqyrym keledi alda,

Soghady aldan Symtastyng espe jeli.

 

Aqboz at auydyghyn qarshylaydy,

Jelden jýirik januar qamshy almaydy.

Kýni-týni shapqany belgi berdi,

Jiyren kókte artynan jaqyn qaldy.

 

Ajal shirkin, Jókeydi alqymdady,

Aqboz at Shoqpartasqa jaqyndady.

Jókey batyr, Kurnosqa aighaylaydy.

Keri qayt, sen ólesin, jassyng әli.

 

Biraq Kurnos qaytpady, qarqyndady,

Týsti qolgha Jókey dep, rahattandy.

Pendeshilik emes pe, boyyna alghan.

Dildә alsam dep, óltirem dep parqymdady.

 

Sharshady ma Aqboz at aqymdady,

Shoqpartasty ainalyp, qorsyldpdy.

Kurnosov ta jaqyn kep, myltyq atyp,

Oqtar zulap, jan-jaqtan tarsyldady.

 

Jókeyding batyrlyghy Kóldeyge ayan,

Arghy atasy mergen ed Qiyasbayan.

Jan berip, jazghanyma jan jarasyn,

Qorghashy «meyirimdi Alla» er-danasyn.

 

Atqangha Jókey batyr emes dayyn,

Kurnos bolsa kezep túr, myltyq jayyn.

Dәl sol sәtte, Aqboz at jalt bergende,

Er-toqymy sypyrp, ketti aiylyn.

 

Beyne bir jan-dúniyesin, ary qysyp,

Jyghylyp bara jatty, oqtap myltyq.

Qútqardy ony jyldamdyq, ýlgerdi atyp,

Kurnos óldi atynyng jalyn qúshyp.

 

Jókey bolsa, túrdy Aqbozdyng jalyn qasyp,

Kurnos bolsa ýlgermedi, barmaq tartyp.

IYkemi tez, jyldamdyq qútqardy ony,

Ol blmasa jatar ed ólim basyp.

 

O, toba! Ras pa ony óltirgenim,

Kek alyp, dәl aldyna keltirgenim.

Qazir ghana túr edi, kózdep myltyq,

Senbey túrdy Kurnosty óltirgenin.

 

Jetti artynan aghylyp sarbazdary,

Bitken eken atystan oq pen dәri.

Kurnostyng ólgenin kórgenen son,

Balasazdy betke alyp ketken әri.

 

Úmytsa el erlerdi, jer úmytpas,

Aq tasta, belgisi túr, sәl ýigen tas.

Býienning Saghabýien qorymnda,

Kuә bop Shoqpartas túr , sol ornynda.

 

Kezinde Kurnosty atyp jer jastaghan,

Kenestik zamanda bandy atanghan.

Býginde bilip jýrsin kelesi úrpaq,

Batyr baba, el ýshin atqan qonghan.

 

NKVD oilamas elding qamyn,

Súraqqa alar erten-aq qinap bәrin.

Ketken alys jyraqqa, arghy betke,

Aghayyn-tuysqanyn, jinap bәrin.

 

Hosh endi, Bayanjýrek, Kýrenbelim.

Qimay ketip barady júrgen jerin.

Keler úrpaq amanat qyp,

Qimay ketip barady tughan jerin.

 

Bir toqtamay soghady Espe jeli,

Tughan jeri Arasan erding eri.

Aqboz atyn oinatqan Jókey batyr,

Qaldy anyz bop, Kurnospen jekpe-jegi.

 

Nemeresi, shóberesi, balalary,

Ómir-ózen, aghymnan esh qalmady.

Dýnie qumay, bilimdi bop barshalary

Jókey batyr úrpaqtaryn jalghady.

 

Jyldar ótti, bәrin tastap tangha úryp,

Sol jyldardy úmytpaghan zandylyq.

Damyghan elu elge qosylyp,

Tәuelsizdik tuyn ústap, janghyryp.

 

140 jyl Jókeyding tughanyna,

Kelesi úrpaq bas iyip jýr qorghanyna.

Nemeresi Aqanmen birge oqygham,

Arnaymyn sol dosymnyng aruaghyna.

 

ARASAN-QAPAL

Ósken jerim Qapalym, Arasanym,

Bayanjýrek, Suyqsay, Balasazym.

Asyq oinap, asyr sap, dop qualap,

Ózinde ótken jas kezim , bala shaghym.

 

Alataudyng aq shyny әsem alasynan,

Sarqyrap Býrkiti aqqan arasynan.

Syldyr qaqqan Suyqsaydan,

Bastau alyp jaylaudyng qorasynan.

 

Túlkili Terenózek tóring jaqsy,

«Gauhartas» kino týsken jering jaqsy.

Ejelden Kóldey-Júmay qúda bolghan,

Qaynarly Emeleli elim jaqsy.

 

Bes biyesin baylaghan Emeleli,

Arghy atamyz by bolghan Nayman eli.

Ejelden tatulyqtyng syryn shertken,

Kóldey-Júmay, Amandos, Kenje jeri.

 

Jaghasy Qarataudyng «Býien» aqqan,

«Bayanjýrek» alqaby elim jatqan.

Tórt týligi malymnyng birdey órgen,

Bagharaday jer joq qoy anau jatqan.

 

Saghabýien sarqyrar Qorymtastan,

At jýre almas tas synyp taghasynan.

«Ákem atyn sugharghan jalyn tartyp»,

Qoy órgizip túrghanda saghasynan.

 

Kókqiyanyng biyigi jer men kóktey,

Aru qyzdyng suretin salghan tóskey.

Aqsu bastar, Abakum, Symtastarym,

Beyne bir gýl shashylghan bir-bir betkey.

 

Qontajynyng biyigi ayaq jetpes,

Kýnde janbyr búlttanyp, nóser ketpes.

Samaldyqtyng sabaghy Shajada ósken,

Jesem ony auzymnan dәmi ketpes.

 

Jarkentbaz, Malaybaz, Onbúlaghym,

On shaqyrym, Kýngey men Shymbúlaghym.

Arqanyng Birjan salyn tang qaldyrghan,

Sara apamyz aitysqan Múzbúlaghym.

 

Týie ketken sugha aghyp, Týiebetkel,

Shoqan ótken ol jerden jalghyz ótken.

Marko Polo atanghan jalghyz qazaq,

Týkining kezeni asyp, Qashqargha ótken.

 

Seksen myng qoy órgizgen taularynda,

Túman bolyp, san adasqam jaylauynda.

Aylar aqyryp, qoygha shauyp,

Úiqy bermes, mazalap tang aldynda.

 

Enlikgýl ósedi shyndarynda,

Qyran býrkit úyalar qúzdarynda.

Aq jamylghan Alatau jatyr myzghyp,

Hantәniri biyigi ong jaghynda.

 

Úlar tauyq qonaqtar shyndarynda,

Suyrlary sanqyldap saylarynda.

Jonghar menen Alataugha jan bitirgen

Janghyryghy janghyrtyp qoynauynda.

 

Atyraby Alataudyng angha toly,

Beybereket atqannyng bolmas joly.

Taueshkiler oinaqtap, taudan tasqa

Nebir mergen atsa da jetpes oghy.

 

Baytalasqa sekirgen men balamyn

Tiken kirip ayaqtan san jyladym.

Jalang ayaq, jalang bas aghash atpen

Topyraghyn shandatqam men dalamnyn.

 

Jua terip, Shoqpartasqa órmelegen,

Kók dónenge minip ap kerdendegen.

Kórkine eshtene teng kelmegen

Arasanday jerdi әli kórmey kelem.

 

Kórkemdik tys qalmaghan nazarynan,

Ásemdik qúiylyp túr ajarynan.

Osy aimaq Asan qayghy izdegen jer,

Jerúiyq izdep mәngi mazalanghan.

 

Bektemisov aghamyz el basqarghan,

Atynda kóshe bar el maqtaghan.

Aghamyzdyy Áubәkir «Áuken» deushi-en,

Júmys dese ýiinde bir jatpaghan.

 

«Birinshi» mahabbatym ashylghan jer,

Sezimim jýregimnen tasyghan jer.

Aghylghan sonau Mәskeu, shartaraptan

Janyna shipa qylyp, jyly suly el.

 

Qos Bolat - ózimning qúrdastarym,

Úrqiya men Mәdina syrlastarym.

Jarapazan aitushy ek kóshemizde,

Júldyzdaryn sanaushy ek týngi aspannyn.

 

Oy, mening Qapal menen Arasanym,

Saghynyp ózine әn shyrqadym.

Aqyn Sydyq Tókebaydyng inisi edim,

Atalyq Qaptaghaydan men bolamyn.

Júmәdil Ótegenov

Abai.kz