(Shynghys hannyng tegi turaly talasqa uәj)

Tayauda «Últ.kz» portalynan Qarjaubay Sartqojaúlynyn  «Shynghys hannan qazaq jasaugha tyrysqan» atty maqalasyn oqyp edim...Songhy kezde sayttarda, portaldarda, keybir gazetterde Shynghys hannyng tegi turaly týrli boljam jazghan maqalalar kóbeyip ketti. «Qasym.kz», «Kerey.kz» portaldarynda mening de Shynghys hannyng dәuiri turaly « Karamziyn: tatar- moghol shapqynshylyghy turaly» atty kólemdi maqalam jariyalanghan edi. Mening mamandyghym tarihshy, birneshe kitaptarym jaryqqa shyqqan jazushymyn. Sondyqtan, tarihtyng shet jaghyn eptep biletin bolghasyn, Shynghys hannyng tegi turaly jazghan T.Ábenayúly men Q.Sartqojanyn  tújyrymdary turaly  men de óz pikirimdi ortagha salghym keldi.

Tarih әr dәuirding talabyna qaray, әr memleket patshalarynyng qalauyna  oray ózgertilip, qayta jazylyp otyrghan kezderi de bolghan.Resey patshasy Petr I-den bastap, odan keyin Reseydi biylegen Romanovtar әuleti Resey tarihynyng orys patriotizmi ruhynda jazyluyna mýddeli boldy. Reseydin  istoriografiyasy (tarihnamasy) men tarihy basqa Europa elderinen góri biraz keshteu, XVIII-ghasyrdyng ortasynan bastap damy bastady. Degenmen,XIX-ghasyrdyng bas kezinen bastap-aq, N.Karamziyn, S.Soloviev, Kluchevskiy jәne t.b. belgili tarihshylar orys patriotizmi ruhynda jazylghan  «Ertedegi dәuirden bastalghan orys tarihyn» qalyptastyryp ýlgerdi. Múny tәptishtep aityp otyrghan sebebim,  bizdi Kenes ókimeti biylegen tústa jazylghan «Qazaq SSR tarihy» sol orys tarihynyng sýrleuimen, kenestik iydeologiya kózqarasy negizinde jazylyp edi. Aytyp otyrghan «Qazaq tarihynda» sol sebepti orta ghasyrdaghy tatar-moghol shapqynshylyghy, Shynghys han men Altyn orda turaly derekter solardyng qalauynsha búrmalandy. Al, Kenesary han men Alash qozghalysy men qayratkerleri turaly derekter tipti jazylmayda qaldy. Mine, tarihty sayasatqa ynghaylap, ózgertip jazu degenimiz osy.

Sondyqtanda, búl jolghy da aitpaghymyz TATAR-MOGhOL tarihyna әr dәuirde týrlishe kózqarastar men pikirlerding toghysqany turaly, jogharyda atap ótkenimizdey Qarjaubay Sartqojaúlynyng « Shynghys hannan qazaq jasaugha tyrysqan» atty maqalasy turaly bolmaq. Men T.Ábenaydy da, Q.Sartqojaúlynda  tanymaymyn.  Ábenaydyng Shynghyshannyng tegi turaly jazghan maqalalarymen týgeldey tanys emespin. Tek, bir shaghyn maqalasynyng shet jaghyn oqydym. Al,shynyn aitsam, T.Ábenaydynda, Q.Sartqojaúlynyng tújyrymdaryna qosylmaymyn. Óitkeni, Shynghys handy sol kezendegi tarihymyz әli tolyqqandy zerttelmey túryp, ony rugha bólu artyq qadam bolady. Sol siyaqty, Q.Sartqojaúlynyng «Shynghys han – monghol» dep kesip aituy da taza ghalymnyng aitatyn sózi emes.

Asylynda, «Últ.kz» portalynda jariyalanghan Q.Sartqojaúlynyng  Shynghys hannyng tegi turaly maqalasy týrli әserler qaldyrdy, óitkeni, bir sydyrtyp oqyp shyqqan adamgha avtor jaqsy dәlelder keltirgen, әdemi maqala tәrizdi әser qaldyrady. Al, salmaqtap, tarazylap oqyghan adamgha búl maqala basynan ayaghyna deyin Ábenay degenning «kózin shúqugha» arnalghanyn sezer edi. .

«Aqyl dos, ashu dúshpan», «ashu – orgha jyghar» dep babalarymyz teginnen tegin aitpaghan. Sodan bolu kerek, Q.Sartqojaúly maqalasynyng  kóp jerinde ózining sózine ózi qayshy pikir aitqan.

Ádilin aitsaq, Shynghyshannyng tegining shyndyghy tek Qazaq tarihy ghana  ýshin emes, әlem tarihy ýshinde óte qúndy. Sondyqtan, Shynghys hannyng tegin bireu, ruyna, bireu ózining tughan jerine «kýshtep», tartyp jatsa, ony oryndy dep aitu onay bolmas.

Ángimeni kóp soza bermey, men Q,Sartqojaúlynyng osydan shamaly uaqyt búryn «Últ.kz» portalynda jariyalanghan «Shynghys hannan qazaq jasaugha tyrysqan»  atty maqalasyndaghy qayshylyqtargha toqtala keteyin. Onyng maqalasynyng bas kezinde « Tarihtyn  derektanu salasy (bar)...» degen sóilem bar. Q.Sartqojaúly ózin bir jerde  «til mamanymynda» dep tanystyrghan. Olay bolsa til mamany jogharydaghy sóilemdi «Tarihtanu ghylymynda derektanu salasy bar» dep jazsa, sauattyraq bolar edi.

Kez kelgen elding tarihyn jazuda osy derektanu salasy óte manyzdy oryn alady. Álem tarihyndaghy kóptegen qateler, adasular osy derektanuda kezdesetin ertedegi jazbalardy (transkripsiyalardy)  jәy jobalap nemese dolbarlap audara saludan ketedi. Ásirese, kóp qateler XIII-ghasyrdaghy qytay, XIV-ghasyrdaghy parsy tilindegi, qytay tilindegi tarihy jazbalardy, jylnamalardy jobalap, nobaylap audarudan  tuyndauda. Mәsele, ertedegi qytay jazbalaryn orys tiline audarghan adam, qytay tili men orys tilining lingvistikalyq syrlaryn tereng bilumen qatar, әlem tarihyn tereng bilui tiyisti. Olay bolmaghan jaghdayda transkripsiyadan audarma sonshalyqty dәl, týpki maghynasyn bere almauyda  mýmkin.

Q.Sartqoja aityp otyrghan  1224-jyly jazylghan Chjaonyng «Mende beylu» (múny keyingiler «Monghol-tatar esteligi» dep audarypty) esteligining nemese, 1425-jazylghan « Yuanle jylnamasynyng ýlken úlaghaty» shejiresining  ishinen tabylghan deytin «Mongholiyanyn» qúpiya shejiresi»  basqa tilge audarylghan núsqalaryn  eshkim әli «dәl, dúrys audarylghan eken» dep dәleldep bere almasa kerek. Óitkeni, Shynghys hannyng tegi turaly, onyng dәuirinde ótken oqighalar men keyin de bolghan tarihy oqighalardyng mәn jayy turaly әli talas kóp.

Osy әngime bolyp otyrghan maqalada «Shynghys han imperiyasy  qúrylghannan beri әlem Shynghys handy «monghol» dep tanyp qoyghan» degen joldar bar. Osy sóilemning anyghyn taldasaq, múnda esh shyndyq joq, qayshylyqtargha toly.

Birinshi dәlel – 1311 jyly  Rashid ad dinning parsy tilinde jazylghan «Jamighat at tauariyh» atty tarihy enbeginde «monghol» degen atau birde-bir kezdespeytin kórinedi. Al, Rashiyd- ad dinning tarihynan  500-jyl keyin, 1818-jyly jazylghan N.Karamzinning orystyng alghashqy keng kólemdi «Istoriya  gosudarstva Rossiyskogo»  kóp tomdyq tarihynda  Shynghys hannyng tegi, Altyn orda tarihyn jazghanda da «MOGhOL-TATAR» ataghan. Olay bolsa, Q.Sartqojaúlynyng Shynghys handy әlem sol kezden «monghol» dep ataghan deuine jol bolsyn!

Sóitip otyryp, Q,Sartqojaúly M.Polonyn, T.Rubruktin, Rashiyd- ad dinnin, Á.Bahadýrdin, M.Dulatiydin, Bartolidting Shynghys handy óz enbekterinde «moghol» dep ataghanyn, colay dep jazghanyn kórsetken. Olardy Q.Sartqojaúly «parsy, aghylshyn, orys tilderinde «n» gharpi bolmaghannan dep týsindiredi. Sonda avtordyng týsindiruinshe jogharyda esimderi atalghan úly tarihshy túlghalar «n» әrpi bolmaghandyqtan, oiyna kelgenin jaza salghan siyaqty bolyp túr. «Orys, aghylshyn, parsy tilderinde «n» gharpi bolmasa, «n»gharpi bar ghoy. Yaghni, búl jerde Q.Sartqojaúlynan «Rashid -ad diyn, Bartolid, Karamziyn, M.Polo jәne basqa da sayahatshylar men tarihshylar, «n» әrpin qoldanyp, nege Shynghys han «mongol» dep jazbaghan» dep súraugha qaqylymyz!

Búl maqaladaghy óz-ózine qayshy kelgen pikirlerdi tere barsek, olar óte kóp. Mәselen, Sartqojaúlynyng osy maqalasynda «Rashiyd- ad din enbeginde «Shynghys han qúrghan Monghol imperiyasy bir tudyng astynda ... týrki tildes ondaghan taypalyq odaqtar qúrdy...» degen Rashiyd-adinning enbeginen mysal keltirgen joldar bar. Mynany qaranyz, basqa zertteushilerde, osy maqalanyng avtory da Rashiyd-ad dinning «Jamighat-at tauariyh» enbeginde  Shynghys handy «moghol» dep jazghanyn aityp ketse, jogharydaghy joldarda Q.Sartqojaúly Rashiyd-ad dinning auzyna «monghol» degen sózdi ózi qosyp jiberipti. Búl nening kórsetkishi, әriyne, avtordyng tarihty  búrmalap, kýshteuining kórsetkishi.

Maqaladaghy taghy bir óz ózine qayshy aitqan pikirin keltire keteyin. Maqalada mynaday «...Joshy jәne onyng úrpaqtary biylik jýrgizgen qypshaq úlysynyng halyqtary týrkiler. Joshynyng ózining baba tegi týrik...». Jón sóz! Óitkeni, Joshy әskery biylikke de, Altyn orda biyligine de Shynghys hannyng balasy retinde keldi.

Onda  Joshynyng tegin týrik dep, Shynghys handy monghol dep  eki túlghanyng arasyn bólip otyrghan Sartqojaúlyn qalay týsinuge bolady! Al, «Joshy Shynghyshannyng tughan úly emes eken» degen sóz, el arasyna taraghan anyz, dәleldenbegen boljam. Olay bolsa, «ghalym tarihshy» retinde maqala jazyp otyrghan Q.Sartqojaúly dәleli joq qayshy pikirlermen oilaryn qalay tújyrymdap otyr?.

Mәsele, mine osynda. Tize bersek, atalmysh maqalada oigha qonbaytyn osynday pikirler men tújyrymdar byqyp jatyr.

Qytaylar erte zamannan soltýstiktegi basty jauy «tatarlar» turaly shejirede jazuy qalay alyp qarasang da zandy. Qytaydyng soltýstiktegi jauynger halyq turaly 945-jyly jazylghan «Tannamede» búl jaqtaghy eldi «Men -u» dep atapty.  Keybir derekterde «Mende bay- lu»da  «men-gu» dep jazylsa, «Qara tatarlar oqighasynyng shejiresinde «món-gu» dep belgilegen eken. Tarihtanu ghylymyndaghy derektanu salasynyng zandylyqtary boyynsha transkripsiyany oqudyng erekshelikteri bar ekeni biraz ghalymdargha belgili. Búl óte kýrdeli әlem. Ony týsinbeytin basqa elding ghalymdary men zertteushilerin adastyratyn da osy derektanu. Búl salada sondyqtan búrmalaushylyq bar, әr zertteushi týrli boljam jasap, týrli týsinikteme berip otyrghan. Maqala avtory aityp otyrghan  qytay jazbalaryn audarushylar V.Vasiliev pen P.Kafarov  kezinde osynday qiyndyqtargha tap bolghan dep oilaymyn.

Orta Aziya tarihy Resey tarihynan kóp búryn qalyptasqan. Reseyding erte zamannan bergi tarihyn jazghan N.Karamzinnin  Rashid ad din men Ábilghazynyn  enbekterin paydalanghanyn « Karamziyn: moghol-tatar shapqynshylyghy turaly» atty maqalamda aitqan edim. Orta ghasyrdaghy esimderi belgili tarihshylar men sayahatshylardyng Shynghys hannyng tegin «moghol», ne tatar» dep jazghandaryn Q.Sartqojaúlynyng ózi de osy maqalasynda moyyndaghan.

Sonymen «monghol» degen atau qay kezde tarihta payda bolghan. Búl súraqqa da men sol «Karamziyn: moghol-tatar shapqynshylyghy turaly» maqalamda jauap bergen edim. Resey tarihynda «monghol» atauyn óz enbekterinde alghash ashyq paydalanghan  XIX-ghasyrdyng belgili tarihshysy S.Soloviev edi. «Monghol» atauynyng tuyndauynyng sebepterinde sonda aitqanmyn.

XX-ghasyr alapat ózgeristerding ghasyry boldy. Jana qoghamdyq jýieler payda boldy. Kenester Odaghy dýniyege kelip, kartada әlemning jartysy ózgeriske týsti.

XX-ghasyrdyng ortasynda Kenester ýkimetining qoldauymen búryn bolmaghan Mongholiya Halyq respublikasy dýniyege keldi. HH-ghasyrdyng otyzynshy jyldarynan bastap, Kenester odaghy men oghan qaraytyn respublikalardyng tarihy marksizm iydeologiyasy negizinde qayta jazyla bastady. Jana qúrylghan Mongholiya memleketining tarihynyng jazyluynada  Kenester ýkimeti mýddeli boldy,tarihyn jazugha kómektesti. Kenes ýkimeti biylik qúrghan jetpis jyl ishinde Shynghys hannyng tegi men moghol-tatarlardyng Reseyge shapqynshylyghy  turaly búrmalanghan milliondaghan «ghylymy enbekter» jazyldy.

Sol enbekterding bәrinde jetpis jyl boyy «tatar-mogholdar» «tatar-monghol» dep jazyldy. Búl týsinik pәlen buyn úrpaqtyng sanasyna sindi. Sodan býgingi úrpaqqa Shynghys han men onyng úrpaqtarynyng «monghol» emes ekenin týsindiru qiyn bolyp jatyr.

 Degenmen, men búl joly Q.Sartqojaúly «Shynghys handy qazaq jasaugha tyrysqan» atty maqalasynda  Shynghys hannyng tegi «monghol» ekendigin ghylymy dәleldey almaghandyghyn basa aitqym keledi. Al, avtor óz maqalasynda qayta qayta aita beretin «Mongholdyng qúpiya shejiresi» dep atalatyn shejire, biletinderding aituynsha, monghol tilinde jazylmaghan, tipti Mongholiyanyng ózinde onday ertedegi tuma shejire bolmaghan kórinedi. Qytay shejiresining ishinen tabyldy desetin «Mongholdyng qúpiya shejiresinin» qytaylyq transkripsiyasy  dәl audarylghan dep aitu qiyn. Onda týrli «men-u», «men-gu», «món-gu», «tatar» siyaqty transkripsiyalyq balamalar bolghan, yaghny dauly.

Sonymen. Q.Sartqojaúlynyn  «Shynghys hannan qazaq jasaugha tyrysqan» degen maqalasy turaly pikirimiz ayaqtalugha tayau. Men avtordyng maqalada aitylghan tújyrymdary arqyly Shynghys hannyng tegining «monghol» ekenine naqty kóz jetkize almadym. Kim kimning de tarihtyng shyndyghyn bilgisi keletindigi aiqyn. Sol shyndyqty atalmysh maqaladan kóre almaghanym ókinishti. Avtordyng eng basty kemshiligi birdi aityp, birine ketip, óz pikirine qayshy sózderdi kóp toghytqandyghynda.

Bir sózben aitsaq, Q.Sartqoja úly  biz taldap otyrghan maqalada Shynghys hannyng tegi «monghl» ekenin ghylymy dәleldep shygha almaghan.

«Sasqan ýirek artymen jýzedi» degen maqal bar edi. Atalmysh avtor maqalasynyng sonynda «Sender, Shynghys handy qaytesinder» degendey, «Qazirgi jaghdayda týrik tekti últtar men úlystar ózderining tarihy basshysyn menshiktep alyp, úlyqtau ýstinde. Aytalyq , ózbekter Ámir Temirdi, tatarlar Altyn ordany, Týrkiyalyq týrikter Seljukterdi, noghaylar Edigeni, úighyrlar  Qashqariydi menshiktep alyp, últtyng ruhyn kóterip jatyr. Biz kók týrikterdi úlyqtauymyz, menshikteuimiz kerek...» dep jazypty.  Ashyghyn aitsam, «menshiktep alu kerek» degen sóilem ghalym adam aitatyn sóz emes. «Kóldeneng kók attynyn» aitatyn sózi ghoy. Shynghys han dy, Joshyny, Batyidy, olardy bylay qoyghanda Ámir Temirdi Qazaq tarihynan, Orta Aziya tarihynan  bylay ysyryp tastay almaysyn. Búlar Qazaq dalasynda jýrip memleket qúrghan, basqa memleketterdi jaulap alghan Úly qolbasshylar. Tarih óz betinshe qalaghanyndy «menshiktep alyp», óz betinmen «laghatyn»  emes, әr oqighany oryn ornyna qoyyp, ótkenning shyndyghyn ashatyn pәn.

Shynayy tarih qana mәngilik bolmaq.

Júmat ÁNESÚLY, jazushy, tarihshy

 Abai.kz