Últ ziyalylarynyng QAZAQ TILINING JAGhDAYY turaly ELBASYGhA AShYQ HATY

QR Preziydenti N. Nazarbaevqa,

Senat jәne Mәjilis deputattaryna,

BAQ ókilderine

 Elimiz Tәuelsizdik alghaly 14 ministr auysqan, nәtiyjesi shamaly reformalardan kóz ashpay kele jatqan QR Bilim jәne ghylym ministrligi endi Qazaq elining bolashaghy – mektep oqushylaryna  kezekti eksperiyment jýrgizbekshi. Soraqysy,  osy jolghysy tilimizding mýlde óshuine (búl últtyng óshuining alghysharty ekeni sózsiz) mәjbýrleytin tóte jol.

Sebebi, mektepterde endi 3 pәn ghana –”Qazaq tili”, “Qazaq әdebiyeti”  jәne “Qazaqstan tarihy” pәnderi ghana qazaqsha oqylady. Qalghan barsha jaratylystanu pәnderi:  “Informatika”, “Himiya”, “Biologiya” jәne “Fizika” pәnderi aghylshynsha ótpek.  “Orys tili men әdebiyeti” jәne “Dýnie jýzi tarihy” pәnderi orys tilinde  ótedi. Búl – últqa degen qarusyz, ashtyqsyz, t.b. fizikalyq týrmen emes, biraq naqtyly ruhany genosid dep baghalaugha әbden bolatyn jahandyq shara. Óitkeni barsha mamandar, aldaghy az uaqytta  (“Qazaq tili”, “Qazaq әdebiyeti”  jәne “Qazaqstan tarihy” pәnderi mamandarynan basqalary) aghylshyn tildi bolmaq. Barlyq ghylymnyng alghysharty jaratylystanu pәnderi ekeni belgili. Búl qazaq tili ghylymnan yghysady, alghashqyda qoldanu ayasy mýlde tarylyp, sonynan tarih qoynauyna ketedi degen sóz. Óitkeni qoghamdaghy qatynas – sol qoghamdy qúrap otyrghan mamandardyng tilinde ótetini anyq.  Búl bolashaqta eldi aghylshyntildi memleketke ainaldyratyny sózsiz. Nәtiyjesi qazaq últy tilinen, ghasyrlar boyghy tarihynan aiyrylyp, týsiniksiz, belgisiz, aghylshyntildi, amorftyq massagha ainalady degen sóz. Bir sózben aitqanda qazaqqa  últ retinde joyylu qaupi tónip túr.

1.Búl QR konstitusiyasy 19-babyna («Árkimning ana tili men tól mәdeniyetin paydalanugha, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandap alugha qúqyghy bar») mýldem qayshy ekenin mәlimdeymiz.

2. Jaratylystanu pәnderin aghylshyn tilinde, dýniyejýzi tarihy pәnin qazaqqa qajet emes sekildi orys tilinde oqytu Elbasymyzdyng Joldaularyndaghy: «Qazaq tili 2025-jylgha qaray ómirding barlyq salasynda ýstemdik etip, kez kelgen ortada kýndelikti qatynas tiline ainalady. Osylaysha, tәuelsizdigimiz býkil últty úiystyratyn eng basty qúndylyghymyz – tughan tilimizding mereyin ýstem ete týsedi. Tilge degen kózqaras shyndap kelgende elge degen kózqaras ekeni dausyz.  Sondyqtan oghan bey-jay qaray almaymyz» (2012 jyl),  «Qazaq tili ghylym men bilimnin, internetting tiline ainaldy. Endi eshkim ózgerte almaytyn bir aqiqat bar. Ana tilimiz Mәngilik elimizben birge mәngilik til bolady» (2014-jyl),  degen tújyrymdaryna qarsy nәtiyje beretini belgili.

3.Oqytylatyn mamandyqtar qay tilde bolsa, maman sol tilde bolyp shyghady. Yaghni, aghylshyn tilinde oqytylsa, sol salalardaghy qazaq tildi maman bolmaytyny anyq. Sonda qazaq tili jaratylys tanu ghylymdary salasynan mýldem  joghalyp, tek gumanitarlyq sala men túrmystyq til dengeyinde ghana qalady. Búny Elbasymyzdyng algha qoyghan maqsatyn oryndaugha qarsy jasalyp jatqan qaskýnemdik deuge bolady. Qazirding ózinde memlekettik til tek qaghaz jýzinde ghana qalyp, onyng ózinde memlekettik organdarda, mysaly tilge jauapty Mәdeniyet jәne sport ministrligining til turaly búiryghynyng ózinde 53 qate órip jýrse, basqa salalardy elestetuding ózi qorqynyshty ekeni belgili. Yaghni, búl naqty qajettilik pen tegeurindi talap bolmaghasyn, qazaq tildi mamandardyn  tapshylyghyn qazirding ózinde qoldan tudyryp otyrghanynyng aighaghy. TILGE QATYSTY SYNARJAQ SAYaSAT ÚLT TAGhDYRYNA QAUIP TÓNDIRETININ ESKERTU – BIZDING PARYZYMYZ!

4. Jogharydaghy tóbemizden tónip túrghan qauip-qaterdi eskere otyryp, QR barlyq mektepterdegi bastauysh synyptardyn  memlekettik tilde boluyn, orta mektepting 70 payyzynan kem emes mólsheri  memlekettik tilde,  qalghany súranys tilinde boluyn talap etemiz.

Biz  shet tilin tek 5 synyptan bastap engizudi talap etemiz. 12 jasqa deyin tek japon tilinde ghana oqytatyn Japoniyanyng әlemning aldynghy qatarly tehnologiyalyq damyghan eline ainalyp otyrghany bizding biylikti oilandyryp,  dúrys sheshim qabyldauy tiyis.  Óz tilin әli tolyq mengermey jatqan 6 jastaghy býldirshinge  ózge tildi tyqpalau – arbanyng attyng aldyna shyghyp ketuimen birdey bolashaqqa ziyany zor is dep bilemiz.  Aghylshyn tilin bilu – zaman talaby. biz oghan qarsy emespiz. Biraq aghylshyn tili qazaq tilining esebinen damuyna qarsymyz. Onsyz da kólenkede qalyp kele jatqan Memlekettik tilimiz – Qazaq tili endi aghylshyn tilining kólenkesinde qalyp qalmauy kerek! Aghylshyn tilin qajet etkender ýshin óz aldyna bólek arnayy mektepter ashyluy kerek. Ol jalpy qazaq mektepterine ziyanyn tiygizbeui tiyis.

5.Mektepterdi jappay aghylshyndandyrugha bólingen 1,5 trillion tenge qarjyny qazaq tilindegi bilim men ghylymdy damytugha, әr órkeniyetti memlekettegidey memlekettik tildi qoghamnyng barlyq salasyna jappay engizuge júmsaudy talap etemiz.

Tek osy jolmen jýrsek qana, tarihta  óz últyn tilin joghaltu arqyly joyghan memleket retinde qalmaytynymyz anyq. Kerisinshe, Tәuelsiz memleketimizdin  aldyndaghy perzenttik paryzymyzdy  sezinip, damyghan memleketterding ortasynan  oiyp oryn alatynymyzgha  senimdimiz.

Tәuelsiz Qazaqstannyn  bolashaghy – oqushylar óz halqynyng tamyrynan quat alghanda ghana, zamangha say tolyqqandy damyp,  memlekettik tilimiz – qazaq tili – Elbasymyz aitqanday, Mәngilik elding Mәngilik tiline ainalady.

Qúrmetpen,

NÚRPEYSOV Ábdijәmil – jazushy,  QSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty;

JÚMADILOV Qabdesh – Qazaqstan halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng  laureaty;

AYTBAEV Ómirzaq – Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR ÚGhA akademiygi;

ISABEKOV Dulat –jazushy-dramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory;

JÚMÁDILDAEV  Asqar  – fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, professor,   QÚA akademiygi;

DOSANOV Sәbiyt – jazushy,  QR Memlekettik syilyghynyng   laureaty, Sholohov atyndaghy Halyqaralyq syilyqtyng laureaty;

MEDETBEK Temirhan – aqyn , QR Memlekettik syilyghynyng                                       laureaty;

SAPARBAEV Israiyl – aqyn, Tәuelsiz “Platinaly Tarlan” syilyghy laureaty

ÁUEZOV Múrat –  M.O.Áuezov atyndaghy qordyng tóraghasy, Qazaqstan  Respublikasynyng Tótenshe jәne ókiletti elshisi, ghalym;

ÓTELBAEV Múhtarbay – fizika-matematika ghylymdarynyng doktory, professor,   QÚA akademiygi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;

QABYShÚLY Ghabbas – jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi;

SMATAEV Sofy – jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyn  laureaty;

ESDÁULET Úlyqbek – aqyn, «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, QR Enbek sinirgen qayratkeri;

ISA Qazybek  –  “Qazaq ýni” gazeti preziydenti, aqyn, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty, Halyqaralyq Sergey Esenin atyndaghy syilyq – “Altyn kýz” ordeni iyegeri.

KÓShIM Dos -“Últ taghdyry” qozghalysynyng tóraghasy;

NIYaZBEK Rafaeli – aqyn, Sheshenstannyng memlekettik syilyghynyng laureaty

GhABBASOV Sovet-Han – medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory, QR enbek   sinirgen qayratkeri, Mahambet syilyghynyng laureaty, Halyqaralyq                             M.Nostradamus atyndaghy Akademiyanyng akademiygi;

BEYSEBAYTEGI  Ruza – qogham qayratkeri;

QOYShYBAEV Beybit– tarih ghylymynyng kandidaty, «Ádilet» tarihi- aghartu

qoghamynyng preziydenti;

ESENQARAQYZY Hanbiybi –  aqyn, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyn  laureaty; QR Enbek sinirgen qayratkeri;

TÓREHANOV Ernst –  jazushy, qogham qayratkeri;

ÁZIMBAY Ghaly – sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory;

TOQAShBAEV Marat – «Preziydent jәne halyq» gazetining Bas redaktory, QR PGhA  akademiygi, professor;

ÁKIM Janúzaq – Halyqaralyq Adam institutynyng preziydenti, QR Últtyq

Jaratylystanu ghylymdary Akademiyasynyng korr.-mýshesi, Europa jaratylystanu ghylymdary Akademiyasynyng mýshesi;

GhABJÁLELOV Hayrulla – «Alash» tarihiy-zertteu Ortalyghynyng preziydenti, Sosiologiya  ghylymdary Akademiyasynyng akademiygi, QR óner qayratkeri;

BAPY Ermúrat – «DAT» jobasynyng jetekshisi, qogham qayratkeri;

SARYM Aydos –  Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng jetekshisi, Qazaq Últtyq   Kenesi tóraghasynyng orynbasary;

JÚMALY Rasul – sayasattanushy, Qazaq Últtyq   Kenesi Tóraghasynyng orynbasary;

TAYJAN Múqtar –  Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng preziydenti;

QOSANOV Ámirjan –qogham qayratkeri, tәuelsiz sayasatker;
KENJEBAY Myrzan – aqyn, QR mәdeniyet qayratkeri

QYSTAUBAEV Geroyhan – qogham qayratkeri;

AQJIGIT Ómirzaq– tәuelsiz jurnalist;

MÚQANGhALIYEV Ermek – ghalym, qogham qayratkeri;

SQABYLÚLY Arman – QR Aqparat salasynyng ýzdigi, QR Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty;

JAUBAY Erjan – aqyn, “Qazaq ýni.kz” últtyq portaly Bas redaktory

SÁLENÚLY Jarqyn  – jurnalist;

QAPTAGhAY Q. –  «Halyq dabyly» qozghalysynyng tóraghasy;

QUAT  Dәuren – «Abay.kz» aqparattyq portalynyng jetekshisi;

BILÁL Quanysh  – “Qamshy.kz”  portaly diyrektory

NÚRYPBAEV Maqsat – «Antiygeptiyl» qozghalysynyng úiymdastyrushysy;

JÁKEEV Ghabiyden – Gh.M.Mýsirepov atyndaghy qordyng tóraghasy;

ABAGhAN Múqtarhan – Kenesary Han qoghamdyq qorynyng tóraghasy;

OShANBEKOV Núrjan – “Memlekettik til” RB jauapty hatshysy;

AYYPÚLY Rahym – BSDP Prezidium mýshesi, Qogham qayratkeri;

KENEBAY Júmash – aqyn, qogham qayratkeri, Halyqaralyq YuNESKO syilyghynyng laureaty;

SÁDUÚLY B.. «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining tóraghasy;

MÚQASh  Qúltóleu – QR Mәdeniyet qayratkeri, QR Jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty;

MÁKIMBAY Baqytgýl – “Obshestvennaya pozisiya”  gazeti bas redaktory

MÚQAN Darhan  – “Qamshy.kz”  portaly bas redaktory;

SAGhIDULLAEVA Ayman – ústaz, qogham qayratkeri;                                     
BABAMÚRAT Dәuren –  «Bolashaq» jastar qozghalysynyng liyderi;

MÚQANOV Dәuren – audarmashy, әdebiyettanushy;

BÓTEEV Marat – «Allajar-qoldau» qoghamdyq qorynyng tóraghasy;

AShUÚLY  J. – Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy;

MÚHTARBEK S. – jurnalist, qogham qayratkeri;

QANAFIYa Nazarbek – filologiya ghylymdarynyng kandidaty;

UATQAN Marat – jurnalist;

JAQAU Maqsat – sayasattanushy

TASQARAÚLY Azamat – aqyn, “Daryn” memlekettik jastar syilyghynyng laureaty;

ERGhALY Mahambet – “GU-GU.kz” aqparattyq portaly bas redaktory

ShÁMShI Júmamúrat –  tәuelsiz jurnalist;

KÁRIPJAN Amanghazy – aqyn;

BOQANQYZY Lashyn -Oralghan Otandastardyng Respublikalyq “Jana Ómir” qoghamdyq birlestigining tórayymy, jazushy, qogham qayratkeri.

Barlyq qol qoyshylar sany  3 mynnan asyp ketti. Qol qon jalghasuda. 

qazaquni.kz