Juyrda Bas mýfty Erjan qajy Malghajyúlynyng tóraghalyghymen ótken Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy Ghúlamalar Kenesining HI otyrysynda azamattyq nekening ýkimine qatysty pәtua qabyldandy. Pәtuanyng tolyq mәtini tómendegidey: 

«Songhy kezde qoghamda er men әielding erikti týrde bir-birin synau maqsatynda nekesiz qosylyp, ata-ana, tughan-tuystaryna jariyalamay erli- zayypty bolyp birge túratyn «azamattyq neke» úghymy payda boldy. Keybireuler ony «erkin mahabbat» nemese «is jýzindegi neke» dep te ataydy. Alayda, nekesi qiylmaghan «azamattyq neke» sharighatta nekesizdikke jatady. Sebebi, AHAJ bóliminde resmy tirkelmey nemese músylmansha neke qiylmay jaqyndasu zina úghymyna kiredi. Osylaysha, eki tarap «erli-zayypty bolugha dayyndyq, tәjiriybe» degen jeleumen auyr kýnә bolyp sanalatyn zinaqorlyqty aqtaugha tyrysady. Negizinde músylman sharighatynda halal men haram anyq ajyratylyp kórsetilgen. 

«Azamattyq nekenin» sharighatqa qayshylyghy mynaday:

1. Azamattyq nekede neke qiylmay er men әiel tósek qatynasyna barady. Al neke qiylmay tósek qatynasyna baru sharighy túrghydan zinagha jatady. Zina sharighatta ýlken kýnә bolyp esepteledi. Alla Taghala Qúran Kәrimde zinagha mýlde jolamaudy qatang eskertken:

«Zinagha mýlde jolamandar. Shyn mәninde, ol – anyq arsyzdyq әri eng jaman jol» («Isra» sýresi, 32-ayat). 

2. Azamattyq nekening saldarynan dýniyege kelgen bala oinastan tughan bolyp esepteledi.

3. Dýniyege kelgen sәby sharighy túrghydan múragerlik, qamqorlyq qúqyqtarynan aiyrylady.

4. Sәbiyding ata-anasy sharighat boyynsha zinaqor degen ataugha ie bolyp, Allanyng qúzyrynda auyr esepke tartylady.

5. Otbasylyq jauapkershilik saqtalmaydy. Negizinde, er-azamatqa otbasyn asyrap-baghu, nәpaqa tabu mindeti jýkteledi. Úrpaq tәrbiyesi, ýy sharuashylyghy әielding enshisinde. Al azamattyq nekede múnday jauapkershilik mýlde saqtalmaydy. Olar, bar bolghany, bir-birin synau, tәjiriybe maqsatymen ghana birge túrady.

6. Jetesiz nәsilding qalyptasuyna septigin tiygizedi. Sebebi, qazaq júrty ózining tegin, últyn bilmeytin úrpaqty, jeti atasyn bilmegendi «jetesiz» dep ataghan.

ÝKIM:

1. AHAJ bóliminde resmy tirkelmey nemese músylmansha neke qiylmaghan «azamattyq neke» – zina bolyp sanalady.

2. Jogharyda atalghan teris sipattaghy «azamattyq nekenin» sharighattaghy ýkimi – haram.

3. Músylman balasy arty opyq jegizetin múnday auyr әri las kýnәdan aulaq boluy tiyis».

QMDB Baspasóz qyzmeti

Abai.kz