Últtyq ekonomika ministrligi men Memlekettik kiris departamenti  Últtyq kәsipkerler palatasynda salyq salasyndaghy ózgeristermen tanystyrdy. Jana salyq týri engizilgen jaghdayda tauarlar 9-15%-gha qymbattauy yqtimal. Biraq, qogham men biznes búghan dayyn emes.

Últtyq ekonomika ministrligining Salyq jәne keden sayasaty departamenti tauarlardy satyp ótkizu kezinde satudan salyq aludy úsynady. Salyqtardy qaytaru búl syzbada bolmaydy. Satudan alynatyn salyq (SaS) mólsherlemesi 5%-dy qúraydy. Múndaghy  jenildikter tәrtibi, qazirgi qosymsha qún salyghy (QQS) shenberinde qoldanylatyn tәrtipke negizdeledi.

«SaS deldaldyq sipatqa ie emes, ol әleumettik manyzdy tauarlar men júmystardy satyp ótkizu jónindegi ainalymgha salynbaydy: bilim beru, medisinalyq qyzmet, halyqaralyq tasymal jәne t.b.», – dep mәlimdedi Departament diyrektory Azamat Ámriyn.

Alayda, qazirgi keybir jenildikter joyylady: auyl sharuashylyghy tauarlaryn óndirushilerge arnalghan QQS boyynsha 70 payyzdyq jenildik; esepke alu әdisimen tóleu; erkin ekonomikalyq aimaq territoriyasyndaghy tauarlardy satyp ótkizu jónindegi nóldik mólsherleme; týsti jәne qara metall synyqtaryn satyp ótkizu jónindegi ainalymdy, túrghyn ýy qoryn basqaru, ústau jәne paydalanu jónindegi qyzmetterdi, erkin qoymalar territoriyasynda óndirilgen tauarlardy, notarialdyq qyzmetterdi, advokattyq  qyzmetti, lotereya biyletterin, tazartylghan, asyl metaldardy, túrghyn ýy ghimarattaryn jәne jer uchaskelerin salyqtan bosatu.

Ministrlik ókili satudan alynatyn salyqty engizu el budjetine qosymsha 800 mlrd tengege juyq týsim әkeletinin atap aitty.

Reformanyng ong paydasy retinde departament diyrektory esepteuding jәne әkimshilendiruding qarapayymdyghy, budjetke qosymsha kiris, baqylaudyng jaqsaruy, sybaylas jemqorlyq qúramdasynyng bolmauy, sonday-aq, deldaldar sanynyng qysqaruy ispetti qyrlaryn sanamalap berdi.

«SaS engizu ýshin elektrondy shot-fakturalardy qoldanu, onlayn-berilimi bar baqylau-kassalyq apparattardy engizu, ShOB jәne agroónerkәsip kesheni ýshin arnauly salyqtyq rejimderding joyyluy mindetti», – dep qosty Últtyq ekonomika ministrligining ókili. 

Dóngelek ýstelding moderatory, «Atameken» ÚKP Basqarma tóraghasynyng orynbasary Rustam Jýrsinov SaS-ty engizu bizneske qalay әser etetinin bilu ýshin Últtyq palata alty sala boyynsha taldau jýrgizgenin atap ótti.

 «Ónimning ózindik qúny ósip kele jatqany týsinikti. SaS-tyng 5%-dyq  mólsherlemesi túsynda tauarlar 9-15%-gha qymbattaydy. Biz ShOB subektilerine eleuli qauip tónetinin kórip túrmyz. Bizding esepteuimiz boyynsha, Qazaqstanda kәsipkerlikting 1,3 mln subektisi bar, olardyng 930  myny – jeke kәsipkerler. JK-ning 41%-y sauda salasynda isteydi. Álbette, úsynylatyn novasiyalar boyynsha sauda salasy patent salynatyn subektiler sanyna kirmeydi, olar kiristeri men shyghystaryn esepke alugha mәjbýr bolady. Sәikesinshe, biz, dәl osy buyndar qysqarugha týsetin tәuekel aimaghynda bolady dep oilaymyz. Olar - 200 mynday kәsipker», – degen Jýrsinov, reforma otandyq eksporttaushylardyng bәsekege qabilettiligin tómendetuge әkep soghatynyn aitty.

Mәjilis barysynda Sýt odaghynyng atqarushy diyrektory Vladimir Kojevnikov te óz pikirin aitty.  «Býgingi aitylghan úsynystar biznespen mýlde pysyqtalmaghan tәrizdi. Biz ózimizge qarasty barlyq kәsiporyndardyng pikirlerin súrap bildik, olardyng bir de bireui osy ózgerister jayynda ong pikir aitqan joq. Eger búl jýieni engizetin bolsaq, kóptegen kәsiporyndar bankrotqa tap bolady», – dep mәlimdedi ol.

Almaty Kәsipkerler palatasynyng diyrektory Yuriy Tileumúratov ta óz әriptesterining Qazaqstanda әzirge SaS-qa kóshuding qajeti joq ekendigi turaly ústanymyn qoldady: «Satudan alynatyn salyqty engizuding jaghymdy qyrlarynyng arasynda sizder biznes qúrylymyn deldaldar sanyn azaytu jәne irilendiru jolymen ontaylandyru deysizder. Búnyng ornyna sizder múny  shaghyn jәne orta biznesti joi dep tura aitularynyz kerek edi. Óitkeni, iri kәsiporyndardyng ainalasyndaghy býkil qyzmetti kórsetetin –  ShOB. Mening kózqarasym boyynsha, QQS-tyng mýmkindigi әli sarqylghan joq», – dedi ol.

Almaty Kәsipkerler qauymdastyghynyng preziydenti  Viktor Yambaev satudan alynatyn salyqty talqylau taqyrybyn kýn tәrtibinen alyp tastau qajet dep tura mәlimdedi. «Qarjy ministrligi qogham, biznes pen salyqtyq qúrylymdar jana salyqty engizuge dayyn emes ekendigin batyl týrde aituy tiyis, ol qoghamdy birjola shiyelenistirui әbden mýmkin», – dep atap kórsetti ol. 

«Euraziyalyq top» JShS ókili Marina Bachurina  «satudan alynatyn salyq dep shartty týrde atalghan salyqty ainalymnan týsetin salyq qaghidasy boyynsha engizu úsynylady» dedi. «Kez kelgen ainalymdyq salyqtar salyq tóleushining ainalymdaghy qarajatyn juyp-shaigha qyzmet etetini belgili. Eger sizde ainalymdyq qarajat juyp-shayylatyn bolsa, onda búl, bizding rentabelidiligimizding tómendeui, týsimning azangy degen sóz, onyng ózi investisiyalardyn, jalaqy tóleuding kózi bolyp tabylady», – dedi ol.

Sonday-aq, memlekettik organ, satudan alynatyn salyqty engizuding әdistemesin úsyna otyryp, úzaq merzimdik perspektivagha tiygizetin mulitiplikativtik әserin esepteui qajet. Aytalyq, biznesti irilendiru nәtiyjesinde, fizikalyq túlghalar men ózin-ózi qamtyghandar kiris kózinen airylady, importtyng ishki óndirispen salystyrghanda úlghangy ishki óndirushining qysqartyluyna, sәikesinshe, ishki salyqtyq bazanyng qysqaruyna әkep soghady.

Sonymen, kәsipkerler men biznes-qauymdastyqtar daghdarys kezeninde qanday da bir týbegeyli ózgertulerdi engizuden aulaq bolghan dúrys degen ortaq pikirge keldi. Ekonomikalyq kýrdeli kezende jana salyqty engizu kәsipkerlerge teris saldaryn tiygizui yqtimal, soghan baylanysty QQS-ty saqtau mәselesin qarastyru qajet.

Últtyq ekonomika ministrligining ókilderi satudan alynatyn salyqty engizuding tetikterin pysyqtau jónindegi júmys endi ghana bastaldy dep sendirdi. Yaghni, satudan alynatyn salyqty engizu qajettigi turaly songhy sheshim qabyldanghan joq.

«Memleket basshysynyng tapsyrmasy mynaday: satudan alynatyn salyqty engizu mәselesin egjey-tegjeyli qarastyru», – dep bayandady Ámriyn.

Osyghan baylanysty Últtyq ekonomika ministrligi biznes-qoghamdastyqtan QQS-ny jetildiru jónindegi úsynystardy kýtedi.  

Abai.kz