Qúrmetti  ministr myrza, siz alghashqy  baspasózde habarlaghanynyz ;--«Qazaq mektepterinde  oqyghan jastardyn  әri qaray  sapaly  bilim  aluynyng shekteuli  ekenin  kórip  otyrmyz. Mysaly, bizdin  en  joghary  aghylshyn  tilinde  dәris  beretin  Nazarbaev Uniyversiytetine, QMEBI, QBTU, IT uniyversiytetterine auyl  jastarynyng týsuine   biraz  qiynshylyqtardyn  bar  ekenin ózim kórdim. Ol—bir.

      Ekinshiden, bizde  orys  tilinde  oqytatyn  mektepter  de  bar. Onda kóptegen  qazaq  jastary  oqidy. Shynyn aitsaq, sol qazaq  jastarynyn  kóbi qazaq  tilin  dúrys bilmeydi, dúrys  týsinbeydi.  Osy  sebepterge  baylanysty   bizdegi  bilim  alu  jýiesinde  tepe—tendik joq. Jastardyn  bәri  bir  dengeyde  sapaly  bilim  aluyna  jaghday  jasalmaghan. Bizdin  maqsatymyz—osynday qayshylyqtardy  joyyp, jastargha, әsirese,  auylda  jýrgen  jastargha , bәrine  birdey  sapaly,  zaman  talabyna  say  bilim  beru.

      Álemdegi  ghylym  janalyqtaryn  qazaq  tiline  audaru  kerek  deydi  keybir  aghayyndar. Dúrys—aq  bolar  edi. Biraq әlemde  bizdin  jastargha kerek, kýnine  myndap emes  milliondap  shyghyp  jatqan  ghylym  men  ómir  janalyghyn  der  kezinde  qazaq  tiline  audaru,  tipti  mýmkin  emes. Oghan qarajat   ta, basqa  mýmkindikter  de  joq. Onyn  qiyndyghyn  fransuzdar da  týsinip  otyr. Búryn olardyn  mektepterinde  aghylshyn  tili  oqytylmaytyn. Qazir  ony  oqytu  zan  týrinde  barlyq  mektepterine  engizildi. Bizge de  tiyimdi  jol osy  dep esepteymiz. Qazaq  jastaryna,  әsirese,  auyl  jastaryna  óz  ana  tilimen  qatar  aghylshyn  tilin  ýiretsek,  sonda  ghana  olar  ózderine  qajetti  bilimdi  әlem  kenistiginde  der  kezinde  jәne  erkin  taba  alady. Olargha  en  tiyimdi  joghary  oqu  oryndaryna  jol  ashylady. Al  qazaq  tili  turaly aitar  bolsaq, bizde  ana  tilimizdi  jan—jaqty, jedel,  tiyimdi  ýiretetin  әdisteme joq. Osynday  әdistemenin  joqtyghynan  bizder  mektepte  qazaq  tilin,  ailap,  jyldap  oqytsaq  ta,  tiyisti nәtiyje  shyghara  almay  kelemiz. Sondyqtan  qazaq  tilin  jedel  mengerudin  әdistemesin  jasauymyz  kerek.

   Osy  maqsatqa  ghylym  baghdarlamasynyn  manyzdy  bólimi  retinde  tiyisti  qarjy  bólu  kózdelip  otyr. Búl—óte  manyzdy   bólingen  saghattarmen  ghana  ólshep  qoymay, beriletin  bilimnin  sapasy  arqyly  baghalaugha  jol  ashady. Sondyqtan  qazaq  tili  pәninin  tәjiriybeli  ústazdaryn  shetelderge  jiberip,  ondaghy  tildi  ýiretudin  tiyimdi  әdistemelerimen  tanystyru  kózdelip  otyr.  Osynyn  arqasynda  tek  qazaqtargha ghana emes, elimizdegi  basqa  últ  ókilderine  de  qazaq  tilin  keninen  tiyimdi  әdisteme  arqyly  oqytu  jýiesi  úsynylady»--dep  habarladynyz.

      ---Biz tәuelsizdik  alghanda, bizdin  orystanghan Ýkimet  qazaqtardyn  sany  bar—joghy  44 payyz, 50  payyzgha  jeteyik, búl  memlekettik  til  turaly  mәseleni  qozghamay  tynysh  otyryndar dedi. Aradan  25—jyl  ótti, qazaqtardyn  sany elimizde  67 payyzdan  asty, belgili  zanger,  professor S. Sartaev  qazaq  tili tek  memlekettik  til  boluy  ýshin, endi  biz  80-90  payyzgha  jetuimiz  kerek  dep júbatugha  kóshti.

      Myna  týrimizben  juyq  arada  qazaq  tilinin    kósegesi  kógermeydi  degen  sóz. Kezinde  Kenes  odaghy  túsynda  orystardyn  sany  43  payyzdy  qúraghan, soghan  qaramastar býkil  halyq  orys  tilinde  sóiledi. Qazirgi  tanda, Iran  elinde parsylardyn  ýlesi  40  payyz  bolghanyna  qaramastan  ózge  últ  ókilderi  parsysha   sóileydi. Kelimsekterdin  jergilikti  halyqtyn  tilinde  sóileui—búl  dýniyejýzinde  qalyptasqan ýrdis  tәjiriybe.

    «Juas  týie  jýndeuge  jaqsy» demekshi, tәuelsizdik  alghanymyzgha 25 jyl ótsedaghy, әli  kýni  Elbasy, ministrler, әkim-qaralar bir—birimen  tek  qana  orys  tilinde  sóilesedi. Qazaqty  mensinbeytin  sheneunikter  Qazaqstandy  tehnikasy men elektronikasy damyghan  Amerika, Fransiya men Japoniyamen  salystyrady. Damyghan  Singapur  bolghysy  keledi.

     Ol  ýshin  qazaqtyn  bilimin  kótersin, jaghdayyn  jasasyn, zamanauiy   ónerkәsip  qúrsyn. Olay  etip jatqan  eshkim  joq. Esil—derti  memleket  qazynasynan bólingen  qarjygha  shetelge  baryp tәjiriybe  jinaymyz  degen  jeleumen  qydyryp  qaytady. Qoldarynan  keletini  ózgelerge  elikteu.

       Keng baytaq  dalasy bar Qazaqstan  bir  ghana  qaladan  túratyn  Singapurdyn  ekonomikalyq  modelin  ózine  ýlgi  etip  aldy. «Samúryq-Qazyna» Singapurdyn  modeli. Búl  ýlgi  Singapur  ýshin  dúrys, ol  dýniyejýzilik  bank  jýiesi damyghan, әlemdik  saudamen ómir  sýrip  túrghan  el. Al  biz  mal  sharuashylyghy, egin  sharuashylyghy  basym   elmiz. Ár  halyq  óz  tehnikalyq  dengeyinde  júmys  isteu  arqyly  damuy  kerek.  Biz týime, shege, balgha da  shygharmaymyz,  ayaq  kiyim, qol oramal, ish kiyim men  shúlyqqa  deyin  syrttan  tasityn  tәueldi  elmiz. Al,  besikten  beli  shyqpay  jatqan  qazaq  óz  sәbiyine  ýsh  qaynasa  qosylmaytyn  aghylshyn  tilin  ýiretpekshi, búlay isteytin qazaqtan basqa  әlemde  eshqanday  halyq  joq  shyghar  sirә  ministr  myrza. 

    Aghylshyn  tilin  jetik  ýirense,  әlemdik  bilim—ghylymnan  habary  bolady,  júmaqqa  aparady  degen,  baryp  túrghan  sauatsyzdyq. Aghylshyndar  jaulap  alghan  Afrikanyn  20—gha juyq memleketti, Ýndistan, Indoneziya, Fillipiyn, Kambodje, Bangladesh t.b elder damyp  keter  edi. Áli  kýni  ash—jalanash  jýr  ghoy  kókem—au. Osyndayda  ghúlama  Benediyk  Spinozanyn   aityp  ketken sózi  «Toliko  raby  razgovorivait  na  yazyke  svoego  hozayaina»--degen  sózi  eriksiz  oigha  oralady. Ahmet  Baytúrsynúly  «Sózi  joghalghan  júrttyn  ózi  de  joghalady»--degeni  qany  shyghyp  túrghan  shyndyq.

      Aytpasa  sózdin  atasy  óledi. «Bas  kespek  bolsa da til  kespek  joq»--degendey  aitarymdy  aityp  keteyik. Áriyne, ózge  elden  ýlgi  alma, ýirenbe  demeymin.  Biraq, ýirenudin  de  jón—jobasyna  qarau  kerek. Hakim Abay «Jiyrma besinshi» sózinde «Oryssha  oqu  kerek, tek  hikmet  te, mal da, óner de,  ghylym  da—bәri  orysta  túr. Biraq  zararynan  qashyq  bolu  kerek»,--dedi. Jaqsysyn  al, jamanyna  jolama degeni. Sol  siyaqty  bizge  Europanyn  ghylym  men  tehnologiyasyn, óndirisin  ýirenuge  bolady, alayda  bir  jynysty neke,  tyr  jalanashtanyp  sheruge  shyghatyn  demokratiyasy, altyngha,  dollargha  tabynu, svingerlik  bizge  jat.  Biz Aziyalyqpyz, týrki  halyqpyz, qazaqpyz  jәne  músylmanbyz. Osy negizgi  qaghidany  ústansaq  qatelespeymiz.

     Bizdin  halyqtyn  san  ghasyrlar  ústanghan  әdet-ghúrpy men  salt-dәstýri, tili men  dini,  sayrap  jatqan  tarihy,  әdebiyet pen  mәdeniyeti  qalyptasqan elmiz, sondyqtan da  biz  eshqashan  «Europalanbaymyz»...  Eger siz  Qazaqstan Respublikasynyn  Bilim jәne  ghylym  ministri  bolghanynyz  ras  bolsa,  bir  auyz  qazaqsha  nege  bilmeysiz?  Tym  bolmasa, bir  jyldyn  ishinde  namysqa  tyrysyp  qaghazgha  qaramay, qazaq  tilinde  bayandama  jasauynyzdy  súraymyn  ministr  myrza... 

Júmamúrat   Shәmshi

tariyh  ghylymdarynyn  kandidaty

Abai.kz