Auylsharuashylyghy maqsatynda sharualardyng iyelikterine tiyesili 2 milliongha juyq gektar (1,7 mln. gektar) jer 1-shildeden bastap auksion arqyly satylymgha shygharylmaq. Búl turaly QR Últtyq ekonomika ministri Erbolat Dosaev myrza Ortalyq kommunikasiyalar qyzmezmetinde ótken brifingkte mәlimdedi.

Dosaev myrzanyng aituynsha, 2016 jyly Memleket basshysynyng «100 naqty qadam» josparyn jýzege asyru maqsatynda әm «Industrializasiya jәne ekonomikalyq ósim» reformasynyng ýshinshi tolqyny shenberinde 152 normativtik-qúqyqtyq akti men 2 kodeks jәne 4 Zang jobasy qabyldanatyn bolady.

Dosaev myrzanyng sózderine sensek, qazaq jerin auksion arqyly satylymgha shygharyp, jeke túlghalardyng qoldaryna tapsyru (milliondaghan qarajatqa qara qazaq sol jerlerdi satyp aluy mýmkin degen týsinik aldamshy boluy mýmkin – Red.) qara shelegi qanghyrlap túrghan Últtyq ekonomikany kóteru degen iydeya Memleket basshysynyng «100 naqty qadamynda» aitylyp qoyghan-mys.

«Jergilikti atqarushy organdardyng qúzyretimen, 1-shildeden bastap 1,7 million gektar auylsharuashylyghy maqsattaryna tiyesili jer jeke túlghalardyng qolyna tapsyrylady. Satylym prosessi auksion arqyly jýrgiziledi. Qazirgi tanda satylymgha shygharylatyn 645,4 myng gektar nemese 1271 jer telimi satugha dayyn»,-deydi Dosaev myrza.

Ministr myrzanyng aituynsha, satylymgha shygharylghan sol jerlerding qazirgi iyeleri jalgha alyp otyrghan jerlerin satyp alugha mýmkindik bar. Mysaly, kadastrlyq baghanyng 50 payyzynan bastap 10 jylgha deyin bólip tóleulerine bolady-mys. Al kadastrlyq qún – auksiondaghy bastapqy bagha bolmaq.

«Ekinshi mәrte auksionda satylymgha shygharylghan jerler qoldanysqa engzilmegen jaghdayda, ol jerding qúny 50 payyzgha tómendetilip, qaytadan ýshinshi mәrte auksiongha týspek. Eger jer telimi satylmaytyn bolsa, auksionnan alynyp tastalady»,-deydi Ministr myrza.

Dosaevtyng derekterine sýiensek, qazirgi tanda 454 jer iyelenushiler nemese 108,2 myng gektar jerding iyeleri auksiongha qatysugha úsynys bildirgen.

Taqyrypqa túzdyq

Osynyng aldanda «Jer kodeksine» auylsharuashylyghy alqaptaryn satu jóninde arnayy ózgeris engizilgenin habarlaghan bolatynbyz.

Jer kodeksine jasalghan týzetulerden keyin Dosaevu myrza sýiinshi súrap, qazaq jeri búdan búlay auksiongha salynyp, gollandyq tәsilmen satylymgha shygharyladyn  degen edi.

Ol kezde de, Dosaev myrza derekter keltirip, elimizde 100 millionday gektar jer úzaq merzimdi jalgha alynghanyn әm  jeke menshikte bar – joghy 1,2 payyz jer bar ekenin aitqan-tyn.

Qysqasy, kәri tarihta «Úly dala» atalghan, bahadýr babalarymyz qytaymen, oryspen, jonghar-qalamaqpen, sart-sauanmen qidalasyp jýrip alyp qalghan baytaq jerimiz endi býgingi kópúltty qazaqstandyqtardyng jeke menshigine ainaludyng aldynda túr.

Qazirgindey qysyltayan, qiyn shaqta qolynda qarjysy bar adam jer saudasynan kóp útary sózsiz. Al, jerdi jekemenshikke satudan týsken payda әlemdik daghdarys pen Reseyge salynghan sanksiyalardyng salqynyn sezip otyrghan Qazaqstannyng budjetine kiris kirgizui mýmkin. Biylikting jappay jekeshelendirudi tezdetuge pәrmen etuinde, mine, osynday astar bolsa kerek.

Ángimening  auany әu basta Preziydent Nazarbaevtyng 5 instituttyq reformasynda aitylghan edi. Elbasy  reformasynyn «100 naqty qadamynda» jerdi naqty menshik iyesine beru turaly aitylghan.

Mәsimov ýkimeti ótken joly birinshi auksiondy úiymdastyryp, odan 1,5 mlrd. tenge payda tapty.  Alayda, úzaqmerzimdi jalgha ber­genning ózinde jer  siz ben biz sekildi qaltasy tesik qazaqtyng emes, oligarhtardyng qolyna ótude.

Al, endi jer satylghan jaghdayda, biz jerden aiyrylamyz. Qazirgidey ja­handyq daghdarys kezinde nangha, kýndelikti qajettilikke aqsha taba almay otyrghan auyldaghy qara qazaq ol jerlerdi satyp ala almaytyny aidan anyq. Demek, bizding ýkimet әlgi oligarhtardyng bayyghan ýstine bayyna jaghday jasap otyr deuge osy arada tolyq negiz bar.
Osydan 10 jyl búryn elimizde 35,5 million gektar egistik bolsa, qazir onyng kó­­lemi 21 million gektargha deyin týsti. Qalghan jerlerdi qúnarlylyghy jaramaydy dep paydalanudan shygharyp tastaghan.
Qazir keybir jer alpauyttarynda 2-5 million gektargha deyin jer bar. Elevatorlardy da jekeshelendirip alyp, satyp jatyr. Sondyqtan jerdi olargha beruge bolmaytynyn sarapshylar aitqanymen, Mәsimov Ýkimetining óz esebi bolsa kerek.  Biz qansha bajaylaghanymyzben, óz jerimizdi ózimiz iygere almaytyn halge jetippiz. Tereshenko, Madimov, Kulagin siyaqty latifundistter jerdi әu basta jalgha aldy. Sodan song júlma-júlmasyn shyghardy. Olardan  osy kýni ualanghan, qúnarsyz jer qalghany, qalyp jatqany jәne ras. Búndayda ókimetimiz ógey bolghan son, ókpendi qayda aityryndy da bilmeysin. Mine, endi qazaq jeri kәdimgi auksiongha týsip, ony sheteldikter satyp alyp jatyr. Qarjy daghdarysynan Ýkimetting tapqan joly osy bolsa kerek. Qazaqtyng baytaq dalasy bolmasa, Ýkimet endige qayter edi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz