Mektep oqulyqtarynyng ishinde «Qazaqstan tarihynyn» alar orny óz aldyna bir tóbe. Oghan jýkteletin mindet te, jauapkershilik te kóp. Sebebi, «Qazaqstan tarihy» últ bolashaghyn, qazaqstandyq patriotizmdi qalyptastyrugha erekshe ýles qosatyn pәn.

Qazirgi qoldanysta jýrgen «Qazaqstan tarihy» oqulyqtary oqushylardyng ruhany qajettiligin tolyq qanaghattandyra ala ma, degen súraq tuyndaydy. Endeshe osy bir súraq tónireginde oy órbitip kóreyik.

Áueli Kenes Odaghy zamanynda Qazaqstan tarihy KSRO tarihy  qúramynda oqytyldy. Soghan arnayy bólingen az ghana uaqyt esebinen qosymsha kurs esebinde ghana oqytylyp keldi.

Derbes pәn retinde alghash ret 1989-90 oqu jylynan bastap engizildi. Osy shamadan bastap 5-11 synyptar arasynda «Qazaqstan tarihy» pәni oqytylyp, jana baghdarlamalargha sәikes janadan oqulyqtar jazyla bastady. Sodan bergi 20 jyldyng ishinde mektepte oqytylatyn tarih pәnining qúrylymy men mazmúny da ýlken ózgeristerge týsti.

2000 jyldan bastap jana baghdarlama boyynsha oqushylar negizgi mektepti yaghny 9-shy synypty bitirgende barlyq pәnnen ayaqtalghan bilim alyp shyghatyn ýrdis iske qosyldy. Arada taghy da alty jyl ótkende nemese 2006 jyldan bastap 10-11 synyptargha «Qazaqstan tarihynyng asa manyzdy kezenderi men ghylymy mәseleleri» atty baghdarly kurs engizildi.

***

Mektep oqulyqtarynyng ishinde «Qazaqstan tarihynyn» alar orny óz aldyna bir tóbe. Oghan jýkteletin mindet te, jauapkershilik te kóp. Sebebi, «Qazaqstan tarihy» últ bolashaghyn, qazaqstandyq patriotizmdi qalyptastyrugha erekshe ýles qosatyn pәn.

Qazirgi qoldanysta jýrgen «Qazaqstan tarihy» oqulyqtary oqushylardyng ruhany qajettiligin tolyq qanaghattandyra ala ma, degen súraq tuyndaydy. Endeshe osy bir súraq tónireginde oy órbitip kóreyik.

Áueli Kenes Odaghy zamanynda Qazaqstan tarihy KSRO tarihy  qúramynda oqytyldy. Soghan arnayy bólingen az ghana uaqyt esebinen qosymsha kurs esebinde ghana oqytylyp keldi.

Derbes pәn retinde alghash ret 1989-90 oqu jylynan bastap engizildi. Osy shamadan bastap 5-11 synyptar arasynda «Qazaqstan tarihy» pәni oqytylyp, jana baghdarlamalargha sәikes janadan oqulyqtar jazyla bastady. Sodan bergi 20 jyldyng ishinde mektepte oqytylatyn tarih pәnining qúrylymy men mazmúny da ýlken ózgeristerge týsti.

2000 jyldan bastap jana baghdarlama boyynsha oqushylar negizgi mektepti yaghny 9-shy synypty bitirgende barlyq pәnnen ayaqtalghan bilim alyp shyghatyn ýrdis iske qosyldy. Arada taghy da alty jyl ótkende nemese 2006 jyldan bastap 10-11 synyptargha «Qazaqstan tarihynyng asa manyzdy kezenderi men ghylymy mәseleleri» atty baghdarly kurs engizildi.

***

«Atamúra» baspasynan shyqqan 6-synypqa arnalghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghy búrynghy oqulyqpen salystyrghanda edәuir jaqsy dengeyde jazylghan. Degenmen olqylyqtar búdan da bayqalady. Oqulyqtyng «Shyghys Qazaqstan» (§27) atty paragrafynda «Shilikti patsha qorghandary», «Berel qorghandary» degen taqyrypshalar arheologiya mamandyghyn arnayy oqyp jýrgen studentterge arnap jazylghanday. Múnda qorghandardyn, obalardyn, qabirlerding kólemi, biyiktigi, terendigi sifrlarmen tәpeshtelip sipattalady. Bir ghana osy taqyrypta 20-dan astam sandyq mәlimetter bar. Búlar 6-shy synyp oqushylarynyng esinde saqtalmaydy jәne sonshama sifrdyng qajeti de shamaly.

Pedagogika ghylymynyng qaghidasyna sýiensek, oqushy kýnine 2-den 20-gha deyin ghana jana sózderdi, úghymdardy jadynda saqtay alady eken. Tarihshy ústazdardyng pikirinshe, osy oqulyqtaghy «tarih antropologiya», «qola dәuirining antropologiyalyq sipattamasy» degen úghymdar osy synyp oqushylary ýshin qabyldauy, týsinui qiyn, tym erte berilgen materialdar ekeni sózsiz.

Oqulyq degenimiz oqushynyng týsinigine say, onay әri qarapayym tilmen, olardyng jas erekshelikterine layyq jazyluy kerektigin oqulyq avtorlary әrqashan eskere bermeytini bayqalady.

«Atamúra» baspasynan 2003 jәne 2007 jyldary jaryq kórgen 7-synypqa arnalghan «Orta ghasyrlardaghy Qazaqstan tarihy» atty oqulyqqa syn aitpaghan adam qalmady. Tipti aita-ayta «jauyr bolghan» taqyryptardyng birine ainalghanyn ústazdar qauymy jaqsy biledi. Atap aitqanda, «Qazaq tarihy» jurnalynyng 2006 jylghy 4-shi sanynda atyraulyq ústaz Janúzaq Ghizatov, 2008 jylghy 2-shi sanynda qaraghandylyq tarihshy múghalim Maqsat Arunov osy oqulyqtyng qúrylymyn, bilim mazmúnyn, kemshilikterin taldap kólemdi maqalalar jazghan bolatyn. Sondyqtan búl jerde olardy qaytalap jatudy jón kórmedik.

Odan keyin 2007 jyly «Atamúra» baspasynan joghardaghy oqulyqtyng avtorlar qúramy da, oqulyq mazmúny men qúrylymy da ózgertilip, jetildirilip shyqqan núsqasy janadan taghy bir dau-damaydyng órshuine alyp keldi. Búl jayynda «Qazaq tarihy» jurnalynyng 2007 jylghy 6-shy sanynan  oqugha bolady.

***

Oqulyqtarda bilim mazmúny tym kóp. Tipti 12,5 betten túratyn materialdar kezdesedi. Atap aitqanda, Syrym Datúlynyng kóterilisi (§6) jayly jazylghan paragrafty basynan ayaghyna deyin oqyp bolghansha aldynghy oqyghandardy úmytyp qalatynday tym kólemdi. Oqushynyng qabyldau mýmkindigine sәikes emes.

Sol siyaqty Kenesary Qasymúly bastaghan kóteriliske de (77-88 bet) 11 bet, «1836-1838 jyldardaghy Bókey ordasyndaghy sharualar kóterilisine» de 15 bet (89-105 bet) bólingen. Sonymen qatar oqu materialy bar-joghy 2 bet bolatyn paragraftar da (§17-18) kezdesedi. Búl oqulyq avtorlarynyng әr taqyrypqa oqu materialyn teng bólmegenin kórsetedi. Ghylymy pedogogikalyq sәikestik boyynsha 8-synyp oqulyghy ýshin әr paragrafta shamamen 4-5 bettik oqu materialy boluy kerek.

Oqulyqtaghy «Anyraqay shayqasyna» qatysty maghlúmattyng ta basy dauly. Oqulyqtyng 13-betinde búl shayqas «1730 jyly Balqash kólining ontýstiginde boldy» dep jazady da, sol bettegi shaghyn eskertude shayqas «Balqashtyng ontýstik-shyghysynda bolghan» dep jazady. Al, 2008 jyly qyrkýiekte qolymyzgha tiygen oqulyqta: «Anyraqay shayqasy 1730 jyly Balqash kólining ontýstik-batys jaghynda boldy» dep mýlde basqasha jazady («Atamúra» baspasy, 29-bet).

Osy taqyrypty jazghan kelesi bir oqulyqta («Mektep» baspasy, 2004 jyl, 14-bet) taghy bir dauly dýnie bar. Onda: «Anyraqay shayqasynda talqany shyghyp jenilip, kýnirengen qalmaqtardyng habaryn alghan qontayshy Saban-Rabdan qayran qaldy» degen sóilem bar. Búl mýmkin emes. Saban-Rabdan 1727 jyly marqúm bolghan (BSE, 18 tom, 325-bet. SIE, 15 tom, 790-bet, QSE, 4 tom, 476-bet). Anyraqay shayqasy kezinde jonghardyng qontayshysy Saban-Rabdannyng ýlken úly Galdan Seren (1727-1745 jj) edi ghoy.

Orta mektepting 9-synybyna 2005 jyly «Atamúra» jәne «Mektep» baspalarynan shyqqan eki oqulyq qatar qoldanylady. Avtorlary elimizge tanymal tarihshy ghalymdar. Eki oqulyqtyng da oqushylargha tarihy bilim berude ózindik paydaly jaqtary bar. Biraq  kemshin tústary da kózge úryp túr. Oqulyqtarda grammatikalyq, stilidik qateler, qarama-qayshy faktiler, datalar kóp kezdesedi. Oiymyzdy naqtyly derektermen dәiekteyik.

«Mektep» baspasynan shyqqan oqulyqtyng 25-shi jәne 238-betterinde: 1917 jyly Orynborda eki dýrkin ótken qazaq sezining birin «Jalpyqazaq», ekinshisin «Býkilqazaq» sezi dep әrtýrli atpen jazypty. Oqushylar bizden múnyng qanday aiyrmashylyghy bar dep súraydy. Ekinshi sezdi 25-bette: jeltoqsan aiynda ótti dese, 238-bette: qarasha dep kórsetedi. Avtorlar sezding ótken aiyn dәl anyqtap, sipatyn «Býkilqazaq» nemese «Jalpyqazaq» dep bir izge týsiruge bolady ghoy.

Sol siyaqty 46-bette: «Astana Qyzylordagha 1924 jyly kóshti» deydi de, 239-bette: «1925 jyly kóshken» dep ekinshi bir bóten derekti kórsetedi. 95-bettegi: Úly Otan soghysy kezinde Almatyda «Qazaq memlekettik pedagogika instituty ashyldy» degen sóilemning dúrysy «Qyzdar memlekettik pedagogikalyq instituty ashyldy» bolatyn shyghar. 240-bette: «1954 jyl, aqpan aiy - tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeruding bastaluy» degen sóilem túr. Tyng iygeru elimizding soltýstik, ortalyq oblystarynda jýrgeni belgili. Soltýstik ónirde qaqaghan aqpannyng ayazynda jer jyrtyp, egin ekkendi kim kórgen? Sóilem dúrys qúrylmaghan. «KOKP-yny», «KOPK» dep qate jazyp jibergen. 241-bettegi: «1989 jyl - «Nevada-Semey» ekologiyalyq qozghalysynyng qúryluy» degendi «antiyadrolyq qozghalysy» dep jazghan dúrys siyaqty. Elimizdegi Semey yadrolyq poligonyn jabugha tikeley atsalysatyn osy úiym ghoy. 242-bette: «1998 - jyl Halyqtar tútastyghy men últtyq tarih jyly» depti. Dúrysy «Halyqtar birligi...» emes pe edi.

Osylay aita berseniz qateden ayaq alyp jýre almaytyn qalge jetesiz. Ony kórip otyryp aitpayyn deseng úrpaqqa qiyanat. Ary qaray kettik: 104-bette tarihshy E.Bekmahanovtyng kitabynyng atyn «HHI ghasyrdyng 1920-1940 jyldaryndaghy Qazaqstan» dep mýlde qate jazghan. 158-bette: «Shygharmalaryn orys jәne qazaq tilinde birdey jazatyn qazaq jazushylarynyng shoghyry dýniyege keldi. Olardyng kórnektileri Á.Álimjanov, O.Sýleymenov, B.Momyshúly boldy» degen sóilemder bar. Avtorlar búlardyn  arajigin ashyp kórsetuleri kerek edi ghoy. Mysaly, O.Sýleymenov shygharmalaryn tek orys tilinde ghana jazady. Oqushylar kim bir tilde, kim eki tilde jazatynyn qaydan biledi? Sondyqtan naqtylaghan jón.

79-bette: «Kapitan A.Maslov janghan jau tobyna úshaghyn baghyttady» degen maghynasyz sóilem jýr. Dúrysy «A.Maslov janghan úshaghyn jau tobyna baghyttady» emes pe. 74-bette: Shymkent qorghasyn zauytyn «qorghanys» dep taghy da qatelesken.

***

Kelesi «Atamúra» baspasynan shyqqan oqulyqta da artyq-kem dýniyeler jeterlik. «D.Qonaev Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy qyzmetin 1986 jylghy jeltoqsangha deyin atqardy» degen sóilem túr.  Taghy da naqtylyq jetispeydi. Arasynda «ýzilis» bolghanyn, búl qyzmetti 1962-1964 jyldary I.Isupov atqarghanyn kórsetu kerek edi.

205-bette: «Temirtauda 1958 jyly jazda ýlken narazylyq boldy» deydi de, 244-bette: «1959 jyly Temirtauda tolqular boldy» dep basqasha jazady. Jalpy osy «Temirtau narazylyghynyn» qay uaqytta bolghanyn tarihshy ghalymdarymyz bir izge týsire almay-aq qoydy. Qoghamdyq-gumanitarlyq baghytqa arnalghan 11-synyptyng oqulyghynda «1959 jyly bolghan» (286-bet) dep kórsetedi. Búl oqulyqty jazghan bes avtordyng ýsheui elimizge tanymal tarih ghylymynyng doktorlary. Al, 9-synyptyng eki oqulyghyn jazghan bes avtordyng ekeui akademiyk. Sonymen dúrysy men búrysy qaysysy? «Temirtau narazylyghynyn» qashan bolghanyn anyqtau sonshalyq qiyan ba? Búdan myndaghan jyl búryn bolghan oqighalardy da anyqtap jýrgen joqpyz ba? Ári osy oqighany avtorlar  «narazylyq», «tolqu», «kóterilis» dep әrtýrli jazady. Taghy da birizdilik joq.

***

Oqulyq sapasyn jaqsartu ýshin ne isteu qajet?

Jalpy bir dýnie turaly syny pikir aitqanda ony týzetu joldarynda qosa aityp ótken jón tәrizdi. Sondyqtan biz «Jaqsy tarih oqulyqtar jazu ýshin ne isteuimiz kerek?» degen saual tónireginde tarihshy - pedagog ghalymdarmen, ústazdarmen, bilim beru salasynda enbek etip jýrgen adamdarmen pikirlese otyryp tómendegidey úsynystardy aitudy jón kórdik.

Birinshiden, oqulyq jazatyn avtorlargha alansyz enbek etuleri ýshin aqyly enbek demalysyn beru kerek. «Júmys arasynda» jazylghan oqulyqtarda kemshilik kóp bolady.

Ekinshiden, oqulyq jazghan avtorlargha enbek ýlesterine qaray jaqsy enbekaqy tóleu kerek. Mektep oqulyqtaryn shygharu manyzdy memlekettik is bolghandyqtan, búl isten aqsha ýnemdeuding reti joq.

Ýshinshiden, oqulyq jazghan avtorlardyng jauapkershiligin arttyru ýshin oqulyqtyng arnayy betinde qanday bólimdi, taraudy, paragrafty kimning jazghanyn kórsetu kerek. Birlesip jazghan oqulyqtaghy bir avtordyng kemshiligi ýshin basqalary «kýiip ketedi».

Tórtinshiden, oqulyq avtorlary qúramynda mindetti týrde bir tәjiriybeli mektep múghalimi boluy kerek.

Besinshiden, tarih ghylymy pәni boyynsha arnayy terminder kerek. Ázirge әrkim shet tilderinen óz bilgenderinshe úghymdardy, týsinikterdi audaruda.

Altynshydan, QR Bilim jәne ghylym ministrligi oqulyq jazudyng ghylymiy-praktikalyq mәselelerimen arnayy shúghyldanatyn pedagog-ghalymdardy qalyptastyrudy qajet.

Seyitqaly DÝISENOV,

tarih pәnining múghalimi

«Namys.kz» saytynan