ASPANBEK: "PRIYMER" BOLGhAN ELINE, "PREMER" KETTI ZONAGhA...
Jaqynda Almaty qalasynyng myng jyldyghyna arnalghan alaman aitys ótti. Halyqaralyq dep aidar taghylghan aitysqa Mongholiya Respublikasynan bir aqyn, Qyrghyzstannan bir aqyn jәne Jýrsinning jýirikteri qatysty. Shyndyghynda ózge aitystardan bir bas joghary túrghyn osy aitysta ne týrli qoghamdyq mәseleler aityldy. Aqyndardyng biri qoghamnyng qotyr jarasyn astarlap aitsa, biri hangha dat aitqanday tóteletti.
Aytysqa Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek myrza arnayy kelip qatysty. Sonymen qatar, biylik basyndaghy "Núr Otan" partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasarynyng sayasy kenesshisi Berik Uәly myrza osy aitystyng qazylyghynda boldy.
Byltyr ghana Almatyda ótken "Altyn dombyra" aitysynda bas jýldeni qanjyghasyna baylaghan kerekulik jas peri Aspanbek Shúghataev babynda eken. Elimizding sayasy ómirindegi ózekti mәselelerdi ótkir tilmen jetkize bilgen Aspanbekting óneri kórermenderding kónilindegisin dóp basqanday boldy. Aytysqa kelgen aghayyn aqyndargha úzaq uaqyt qol soghyp, qoshemetin bildirdi.
Qazalardyng baghalauy boyynsha "Mynjyldyq aitystyn" Bas bәigesi Rýstem Qayyrtayúlyna búiyrdy (2 000 000 tenge). Birinshi jýlde Meyirbek Súltanhangha berildi (1 000 000 tenge). Al jýldeli ekinshi oryndar astanalyq Iranghayyp Kýzembaev pen almatylyq Biybigýl Tileboldinanyng qanjyghasyna baylandy (әr aqyngha 500 000 tengeden). Aytystyng ýshinshi oryndaryn atyraulyq Shalqarbay Izbasarov pen Qyrghyzstannan kelgen Azamat Bolghonbaev aldy (300 000 tengeden).
Osy aitysta kerekulik aqyn Aspanbekting aitqandaryn ózgertpey nazarlarynyzgha úsynamyz. Óitkeni Aspanbek osy aitysta býgingi sayasy jaghday turaly ózindik pikirin ashyq bildirdi:
Zapyran qúsqan zamana
Zarymdy tóksem bola ma?
Erlerim jatyr molada,
Ruxym jatyr «komada».
«Priymer» bolghan eline
Premier ketti «zonagha»!
Túlpargha taghyp túsamys,
Jabu sap qoydyq tanagha.
Talghat ta otyr tar ýide
Jabylyp jalghan jalagha.
Esing bar bolsa jigitter
EKSPO-gha jolama -
Kirip ketesing qoragha!
37-jyl sekildi
Ýkimetting basynda
Ótip jatyr óli ara.
Sayasat jayly tolghansam
Saylausyz kelmes jobagha
Qayrat Núrtas top jaryp
Qayratkerler jýr dalada
Sol oryndardyng bireui
Jarasatyn edi ghoy
Jýrsin deyin aghama
Tatymaydy bireui
Hannyng úly tórege
Biyding úly Shoragha
Býgingi 100 deputat
Qamyn jegen Ýsh jýzdin
Ýsh biyden ketsin sadagha!
Qoyday momyn xalqymdy
It penen qúsqa jem qylmay
Qolday gór Alla taghala!
Qazanat qazghan orgha sýrinbeydi
Azamat topqa kirse mýdirmeydi.
Aghayyn keshe ghana saylau ótti
«Núr Otan» taghy da ylghy núryn qúidy.
Endi bes jyl xalyqtyng múng zaryna
Parlamentting qúlaghy týrilmeydi
Karta oinaghan sekildi tendr oinap
Budjetting býiirinen júlyp jeydi
Salyqtyng da baghasyn sharyqtatyp
Halyqtyng auyzynan jyryp jeydi
Klangha bólinip ap qyran qazaq
Odan qalsa jýzbenen ruym deydi.
Qazynanyng jambasyn shetel mýjip
Qazaqtar sorpasynda simirmeydi
Qyzyndy qysyq kózdi qytay alyp
Kýnim degen aiyndy kýnim deydi
Key jigitter ainalyp gey jigitke
Úrpaghy últtyng qalay býlinbeydi
Estradada qaptap jýr esuastar
Erkek әiel ekeni bilinbeydi
Ýkimin sharighattan almasa da
Ýkimet nege osyghan ýnilmeydi
Qadalghan tikendi alyp tastamasan
Indetting orny lezde irindeydi.
Kóshennen kýnә kóldey aghylghanda
Qara jer qorqynyshtan dirildeydi
Últym degen azaysa úlandaryn
Namystyng qyzyl shoghyn kim ýrleydi.
Alashtyng jigitteri oyanyndar
Álixandar qaytadan tirilmeydi!
Núrgeldi Ábdighaniyúly
Abai.kz