Qostanaygha tizege jeter qar jaudy. Saylau bolghan kýni ertemen janbyr bolyp bastalghan keyis qabaq fayl-búlt aqyry búlqan-talqan bolyp búzylyp, Nauryzdyng aqshaqaryna úlasty. Mezgilsiz jaughan qar boldy. Adamdar әreketindegi «mezgilsizdikke»Tabighat anadan qatqan jauap syndy ma qalay? Bәrinen Nauryz meyramyn kiygiz ýy tigip qarsy alatyn júrtqa qiyn boldy.

Merekeleu bar, merekening ýstinde ayaghynan tik jýrip qyzmet etetinder bar degendey. Nauryzdy Arqa ónirinde dalada ýsip-tonyp qarsy aludy dogharayyq dep aityp jýrmiz. Kiygiz ýy tigip, júrtty kóshege shaqyryp, qarsy alu mindetti emes. Búl dәstýr Kenes ýkimeti ydyray bastaghan uaqytta alghash ótkizgen Nauryzdan bastalyp edi...

Qys mezgili ketkisi kelmey, qarsylyq jasap jatqan sekildi. Biraq bәrining de óz uaqyty bar. Uaqyty toqtaghandar – búl dýnie tórinen de, ózge de sahnadan da ketedi. Ketpeymin dep qasarysqan qaharly qysty erke kóktem yghystyratyny sózsiz. Jadyraghan jaz da kelip, arqany kenge salarmyz...

Qostanayda biyl qar kóp. «Kóp» dep aityp kýpirlik qylmayyq. Qazaq jeri jauyn-shashyngha malshynghan ólke emes. Kóptik etpeydi. Kókten týsken jauyn-shashyn – jerding yryzdyghy. Kóp qar birtindep talyp erip, jerge siner. Sodan, bәlkim, egin bitik shyghar, elding yryzdyghy artar. Biraq tasqyn bolyp, topansu qaptauy әbden mýmkin. Jyldaghy qarapayym halyq «jylaytyn» mәsele. Sodan qauiptenemiz. Halyqtyng shýiligetin bir adamy bar edi. Tegi de «qúdirettin» atymen attas nemese onyng o jaq, bú jaghynda. Sol Bojko halyqtyng atynan tura saylanu arqyly deputattyqqa ketip, biylghy tasqynnyng «renishin» tura qabyldamaytyn boldy. Bojkony «bog» saqtap qaldy...

Keshe jaughan Nauryzdyng aqshaqaryn jamylghan Qostanay Úlystyng úly kýni merekesin toylap ketti. Qalanyng ortalyq alanyna bilim ordalary, óndiris pen mekemeler, san týrli últtardyng mәdeniyet oshaqtary Nauryzdyng rәmizindey bolyp qalyptasyp qalghan kiygiz ýilerdi samsatyp tikken. Qazaq kiygiz ýilerining janynda últtyq kiyim kiygen jandardyng qarasy kóp. Nauryz aq qar, kók múzgha oranyp kelgenimen, «tabighatta rensiz ray joq» dep qabyldaytyn, kóktemning «esik qaghyp» túrghanyn týsinetin júrtshylyqtyng kónili kóterinki. Oblys basshylyghy da óz tilekterin joldap ýlgirdi. Úlystyng úly kýni merekesin qala túrghyndarymen birge qarsy alu ýshin A.Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyteti Ahang atyndaghy kiygiz ýy tigip, әn aityp, jyr tógude. Nauryz qútty bolsyn, aghayyn!

 Almas Ábsadyq. Qostanay

Abai.kz