Býgingi kýni jasyl tehnologiya ómirimizding barlyq salasyna dendep ene bastady. Álem aqyryn-aqyryn osyghan kóship te jatyr. Nege? Mysaly, Urugvaydy alyp qarayyq.

Búl eldegi elektr quatynyng 94,5 payyzy balamaly kózderden alynady. Ol eldegi elektr energiyasy eng bir ózekti mәselelerding biri degen sóz. Tipti jaqyn kezge deyin Urugvay Argentinadan tasymaldanatyn elektr energiyasyna tәueldi bolyp keldi. Al qazir búl el elektr energiyasyn ózi eksportqa shygharatyn jaghdaygha jetti. Múny jergilikti halyq óte jaqsy týsinedi. Óitkeni, qayta qalpyna keltirilgen quat kózderi degenimiz – jolgha qoyylghan jaqsy biznes. Onyng qúrylysy men tehnikalyq jaghynan qamtamasyz etilui, sonday-aq oghan ketetin shyghyn kólemi tómen, al jergilikti ortanyng ózi investorlar ýshin mýlde qauipsiz.

Al Euroodaq, resmy mәlimetter boyynsha 2050 jylgha qaray parnik gazynyng shygharyluyn 80-95%-gha deyin qysqartpaq. Mәselen, 2013 jyly býkil әlem boyynsha energotútynu dengeyining 21%-y qayta qalpyna keltirilgen energiya kózderine tiyesili bolsa, 2030 jylgha deyin Euroodaqtaghy atalghan quat kózi 27%-gha deyin ósetin bolady.

Qoldanysqa enip kele jatqan geotermalidy energiya múnay men gazgha balama tandau retinde qarastyrylady. Tipti jer qyrtysyndaghy alynatyn 1% ghana geotermalidy energiyanyng ózi әlemdegi múnay men gazdan 500 ese asyp týsetin energiya mólsherin bere alady. Áytse de, әzirge belgili bir sebepterge (әsirese ekonomikalyq sebepterge) baylanysty búl energiyanyng azdaghan qory ghana paydalanyluy mýmkin. Atap aita keteyik, geotermalidy energetika AQSh-ta, Filippin men Indoneziyada, Islandiyada jәne Reseyde jaqsy damyp keledi. Álemdegi eng iri GeoJES Hengidli janartauynyng manynda ornalasqan.

Álemning iri korporasiyalary da qayta janghyrtylghan energiya kózderine kóship jatyr. Mysaly, ataqty Apple korporasiyasynyng kenselerine elektr energiyasynyng 75%-y osynday qayta janghyrtylghan kózderden týsedi. Anyqtama ýshin aita keter bolsaq, 2010 jyly búl kórsetkish 35%-dyng tónireginde ghana bolghan edi.

Sonymen qatar GOOGLE kompaniyasy balamaly energetikany damytugha 1 mlrd dollargha juyq qarjy júmsady. Al osydan birneshe apta búryn ghana osy kompaniya AQSh-tyng Ayova shtatyndaghy jel elektr stansasyn 75 mln dollargha investisiyalady. Qazirding ózinde osy Ayovadaghy JES-ting 20 turbinasy 15 000 ýy sharuashylyghynyng qajettiligin qanaghattandyra alatyn energiya kýshin berip túr.

Taza energiyany tútynudaghy kóshbasshy

EPA (AQSh Qorshaghan ortany qorghau basqarmasy) mәlimetinshe, besinshi jyl qatarynan Intel kompaniyasy AQSh naryghynda «taza» elektrdi paydalanu boyynsha kóshbasshy bolyp otyr. Qazirgi tanda kompaniya tútynatyn 100% energiya janartylatyn energiya kózderine (biogaz, biomassa, shaghyn su elektr stansalary, kýn jәne jel fermalary) tiyesili.

2020 jyly әlemdegi eng iri jihaz jasaushy IKEA kompaniyasy janartylghan energiya resurstaryna kóshudi josparlap otyr. Jaqynda atalmysh kompaniya Shotlandiyanyng soltýstik-shyghysynda quaty 12,3 MVt bolatyn jel fermasyn satyp aldy. Búl ferma IKEA-nyng Úlybritaniyadaghy energiya qajettiligin 30%-gha deyin azaytatyn bolady. Sonday-aq kompaniyanyng Angliya, Daniya, Germaniya jәne Fransiya elderinde elektr ortalyqtary bar. Janartylatyn energiya kózderine sýiene otyryp, kompaniya elektr quatynyng baghasyna da alandamaytyn bolady.

Euroodaq aldaghy 15 jylda janartylatyn energiya kózderin paydalanudy 27%-gha deyin arttyrady. Qazirgi uaqytta janartylghan energiya kózderi europalyq ekonomikagha jylyna 130 milliard jәne 35 mlrd euro eksporttyq týsim әkelude.

Songhy jyldary Qytay bolashaq iri damushy el bola otyryp, qorshaghan orta, energiya ýnemdeu, parnik gazdaryn damytu, energetikalyq taza jәne tómen kómirtekti tehnologiyalardy qoldanuda kózge týsip keledi. 2015 jylghy klimattyq ózgeristerge baylanysty Qytay BÚÚ-gha Ýndistan, Braziliya, EO, AQSh jәne Fransiyamen birlesip, klimattyq ózgeristermen kýresu jóninde qújat úsynghan bolatyn. Osyghan oray Qytay óz sheshimining dúrystyghyn dәleldep, «jasyl» energiyagha kóshu nәtiyjesinde әlem elderine kómirtekti az qoldanudyng naqty ýlgisin kórsetude. Býgingi tanda energiya kózderin ýnemdi paydalanu mәselesinde Qytay әlem boyynsha alghashqy oryngha iye. Mәselen, eldegi energiya shyghyny 2014 jyly 29,9%-gha tómendegen.

Atalyp otyrghan mәselelerding barlyghy –  әlemdik dengeydegi ózekti mәsele. Múnday energiya kózderi әlemdik trend bolugha danghyl jol ashady. Búl túrghydan alghanda, bolashaqtyng energiyasy taqyryby  ózektiligi uaqyt ótken sayyn eseley týspek.

Abai.kz