Senbi, 23 Qarasha 2024
Dep jatyr 4944 0 pikir 18 Nauryz, 2016 saghat 11:32

ALMATYDA AQ HALATTYLAR MEN DELDALDAR 15 SÁBIYDI SATYP JIBERGEN

Almatyda 15 birdey sәbiydi satu isine qatysty atyshuly sot prosesi jýrip jatyr. Qylmystyq is jurnalister ýshin jabyq jaghdayda qaraluda dep habarlaydy 31 arna.

Qazir búl qylmystyq isting tórtinshi epizody qaralyp jatyr. Kәmeletke tolmaghan balalardyng qúqy búzylmauy ýshin jabyq jaghdayda ótip jatqan búl qylmystyng isting qalanyng qay jerlerinde, qay uaqytta bolghanyn anyqtalghan.

2013 jyldyng 20 aqpany kýni Almaty irgesindegi "Keruen saray" qonaq ýiinde óz balasyn 6000 AQSh dollaryna satyp jatqan jerinde osy kelinshek qolgha  týsti.  Perzenthanadan shyqqan kýii bauyr eti balasyn jyldam satpaq bolghan әiel, ózining búl әreketin osy sәbiyden ýlken nauqas balamnyng emine kerek qarajatty osylay tappaq boldym dep aqtalghan edi. Polisiyadan keshirim súrap, jalynghan.

Dәl osy oqighadan bir ay búryn Almaty kópsalaly klinikalyq auruhanasynyng aldynda túrghan kólik ishinde 2500 AQSh dollaryna sәby satyldy. Sәbiyding anasynyng kim ekeni - tergeumen anyqtalmaghan. 2014 jyldyng 15 mamyrynda Almaty-Talghar tas jolynyng boyyndaghy «Magnum» әmbebep dýkenining qasyna toqtaghan taghy bir kólikte kelesi tastandy sәbiyding taghdyry sheshiledi. Ol sәbiyding de anasynyng kim ekeni belgisiz.

Osy jyldyng 23 qazany kýni  Ortalyq meshitting janynda taghy bir tastandy saudagha týsken. 2015 jyldyng 4 tamyzynda «Sayahat» avtobeketining qasyna toqtaghan kólikte taghy bir sәby 3500 AQSh dollaryna satylady. Búl - Almaty kóp salaly auruhanasynyng qasyndaghy perzenthana qyzmetkerlerining qatysuymen bolghan qylmystyq isting ishindegi birli-ekili derek qana. Al sotqa jetken iste - 15 sәbiyding saudagha salynghany tergeumen anyqtaldy.

"40 tomnan asa materialdar. Sezikti 32 adam aiyptaluda. Onyng ishinde medmekemening qyzmetkerleri satyp alghandar dәneker bolghan adamdar da bar", - deydi  Almaty qalasy IID baspasóz qyzmetining jetekshisi Saltanat Ázirbek.

Tergeumen anyqtalghanday, sezikti 32 adamnyng on shaqtysy - perzenthana qyzmetkerleri. Olardyng arasynda bólim mengerushisinen bastap, akusher dәriger, meyirbiyke, tipti ashana qyzmetkeri de bar. Qalghan kýdiktiler  sәbiylerdi satyp alghan asyraushy ata-analar men adam saudasyna dәneker bolghan ortadaghy deldaldar. Qazir Almaty qalasynyng kәmeletke tolmaghandar isteri jónindegi mamandandyrylghan audanaralyq sotynda jýrip jatqan búl atyshuly prosess jabyq ótip jatyr. Óitkeni, onsyz da ýlkender saudagha salghan sәbiylerding qúqy búzylmasy ýshin.

"Segiz jyl boyy jýrgizilgen saudanyng qúrbany bolghan balalardyn  aldy segizde, eng kishisi jasqa da tolmapty. Qazir kýdiktiler qamaugha alynghan joq. Al balalar - ózderin satyp alghan ata-anasynyng qasynda. Yaghni, qylmystyq iste jәbirlenushi jәne  kýdikti dep tanylghan eki tarap ta bir ýide túryp jatyr. Basqanyng balasyn bauyryna basamyn dep, kýdiktige ainalghan analardyng biri Gýlmira" , - deydi Almaty qalalyq sotynyng baspasóz hatshysy Dias Mahambetov.

"Úlym - ýide. Búl jaghdaydan habary joq. Eger múny qalay da zandy jolmen sheshuge bolatyn bolghanda, búlay bolmas pa edi. Basynda kýieuim kelisti ol kisilermen. Mening tek balaly bolghym keldi. Balalardyng jazyghy joq qoy", - deydi Gýlmira esimdi kýdikti.

Qylmystyq iste perzenthananyng eks qyzmetkerlerinin, "tiri tauarlaryn" ótkizu ýshin,  Gýlmira sekildi úzaq jyl bala kótere almay jýrgen әielderdi jaghalaghany kórsetilgen. Yaghni, ondaghy eki epizodta saudagha salghan balalardyng asyraushy ata-analarymen eko-ortalyqta, endi birimen Almatydaghy bedeulikti emdeytin medmekemede kezdeysoq kezdesip qalatyndyghy aitylady. 2008-2015 jyldar aralyghynda satylghan balalardyng qúnyn da búrynghy aq halattylar әrtýrli belgilegen. Tergeumen anyqtalghan aqparat boyynsha, tek bir ghana qyzmetkerdin, yaghni, perzenthana meyirbiykesining qatysuymen bolghan isterde sәbiyler tómendegidey baghada satylghan.

02.05.2012 jyly úl nәreste 3500 AQSh dollary

13.01.2013 jyly qyz nәreste 2500 AQSh dollary

16.03.2013 jyly qyz nәreste 3300 AQSh dollary

25.12.2013 jyly úl nәreste 3000 AQSh dollary

14.03.2015 jyly qyz nәreste  6000 AQSh dollaryna satylghan.

Songhy fakt boyynsha, yaghni, nәreste 6000 AQSh dollaryna saudagha týsetin kýni 2013 jyly 13 nauryzda balasynan bas tartpaq bolghan ana, perzenthanada akusher bolyp júmys istegen әielding ýiine kelip qonady. Erteninde eks-akusher men onyng sol tústaghy әriptesi ekeui jas bosanghan anadan balasyn alyp, sәbiyding bolashaq asyraushy anasynyng ýiine aparyp beredi de, 6000 AQSh dollaryn alyp qaytady. Alayda, jarty aidan son, balasynan bas tartqan ana qayta oilanyp, sәbiyin ózine qaytaryp alady. Qazir qylmystyq iste kýdikti dep tanylghan perzenthananyng eks-qyzmetkerlerining ózderimen tildesu mýmkin bolmady.

Al atyshuly bolghanymen jabyq jaghdayda ótip jatqan sot prosesining kuәgerleri, búl qylmystyq iste tipti, jas bosanghan analardyng kim ekeni anyqtalmaghan  birneshe epizod baryn aitady.

"Men ózim sanap shyqtym. Bosanghan jeti ananyng aty-jóni anyqtalmaghan. Qalay sonda? Óziniz oilap qaranyzshy, perzenthanada bala bar da, onyng anasy esepke alynbauy degen súmdyq qoy. Mýmkin ol analar ózderining balalarynyng tiri qalghanynan habary da joq shyghar? Olargha "ólip qaldy" degen shyghar", - deydi  Gýlmiranyn  qorghaushysy Ayman Umarova.

Ayman Umarova óz tәjiriybesinde múnday súmdyq isti birinshi mәrte kezdestirip otyrghanyn aitady. Tek qorghaushylar ýshin ghana emes, jalpy qogham ýshin atyshuly bolyp tanylghan is óte kýrdeli deydi. Onyng ýstine, qylmystardyng jasalu uaqyty birneshe jyldy qamtyghandyqtan, «qylmys bolghan kezdegi qylmystyq kodeks talaptarynyng da әrtýrli ekendigi de eskeriletini taghy bar» deydi. Sonday-aq, advokat, saudagha salynghan balalardyng búdan da kóp ekendigine senimdi.

"22-den de asady deydi balalardy. Mening oiymsha, 22-den de әldeqayda kóp. 30, 40, 50 boluy mýmkin", - dedi advokat.

Polisiya da bala satu deregine qatysty iste jana derekterding payda bolyp jatqanyn algha tartyp otyr. Al búrynghy qyzmetkerleri isti bolghan medisinalyq mekemege jauapty organ ókilderi bolsa, eks-qyzmetkerlerding qazirgilermen qanday da bir baylanysy bolsa, naqty shara qoldanamyz dep otyr.

"Bala satu mәselesine baylanysty, әli naqty sot ýkimi shyqqan joq. Kýdiktiler júmystan bosatylyp, kerekti sharalar qoldanyldy. Ol kisilermen sybaylas bolghan kisiler әli de búl auruhanada júmys isteytin bolsa, oghan da mindetti týrde shara qoldanatyn bolamyz", - deydi  Almaty oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng baspasóz hatshysy Aqniyet Baltanova.

Dәl osy iste kýdikti dep tanylghan búrynghy akusher, meyirbiyke jәne perzenthanada as taratushy bolyp júmys istegen azamatshalardyng ýiine izdep bardyq. Biraq keybirin taba almadyq. Endi biri tildesuden bas tartty.

Bala satu isindegi kýdiktilerding ýstinen qylmystyq kodeksting birneshe baby boyynsha is qozghalghan. Qylmysqa aqsha jasau ýshin barghandar emes, balaly bolghysy kelgeni ýshin, qylmysty bolghandar turaly aitsaq.

Birinshiden olar atalghan qylmysqa qatysqany ýshin aiypty, yaghny balany satyp aldy. Ekinshiden, osy qylmysyn jasyru ýshin, óz attaryna jalghan qújat jasatty. Ýshinshiden, jalghan qújattyng negizinde ýkimetten bala kýtimi jóninde qylmystyq is qozghalghangha deyin jәrdemaqy alyp keldi. Al olar ýshin jazanyng ýlkeni - tughanynday bolyp ketken, bauyr basyp ýlgergen, asyrap alghan balalarynan aiyryluy mýmkin.

Biraq  búl  atyshuly isting eng ýlken qúrbany - kishkentay sәbiyler. Tumay jatyp, taghdyry saudagha týskeni azday endi ózderi «ata-anam» dep tanyp kelgen jaqyndary olargha jat boluy mýmkin. Sondyqtan sottyng jýgi auyr...

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478