Til – memleketting túghyrly tiregi, halyqtyng ruhany baylyghy, ótkeni men bolashaghynyng aiqyn kórinisi. Ana tilining qadir-qasiyetin bile bilgen dana halqymyz ony últtyng ruhyna, qazyna baylyghyna balaytyny mәlim. Adamdy múratqa jetkizetin – ana tili men ata dәstýri. Bizding osynday qasiyetti de qasterli múratymyz, ana tilimiz – qazaq tili.  

Býgingi tanda Respublikamyzda kósh aldynda kele jatqan mәdeny oshaqtardyng biri – Abay qoryq-múrajayynda til mәselesi basty nazargha alynyp otyr. Biraq múrajay basshylyghy memlekettik tildi emes, orys tilin nasihattauda ekenin estip tóbeme jay týskendey boldy. Jiyrma bes jylda Tәuelsizdigimiz berik, túghyrly memleketimizde orys tilin ashyq nasihattap jәne «orys tilin bilmedin, oryssha sóilemedin» dep aiyp taghu Abay múrajayynan bastau alghany masqara jaghday. Kiyeli meken, qasiyetti shanyraqqa bas iyip, tarih pen mәdeniyetten susyndaugha barghan kezim edi. Sonda qyzmet jasap jýrgen qaragóz azamattarymyzgha «orys tilin bilmedin» dep múrajay basshylyghy qysym kórsetude eken. Sonda tәuelsizdigimizding kuatty tiregi – qazaq tilin emes, orys tilin nasihattaudamyz ba aghayyn...?  

Muzey saytyna arnayy kirip mәlimet qarasam basshy bolyp kelgenine de az uaqyt bolghan, alpystyng arkauyna kelip qalghan azamat eken, amal qansha?. Esimi – Bolat Jýnisbekov. Ózining tughan eli, tughan jeri, Úly Abay qarashanyraghynda adal qyzmet atqaryp jýrgen qazaq azamattaryna «orys tilin bilmeysin, júmystan ketesin» degen basshy neni kózdep, ne maqsat menzep jýr sonda? Qazaqtyng balasyn oryssha bilmedin, oryssha ekskursiya jýrgizbeding dep shyryldatyp, qazaq jerinde qazaqqa qysym kórsetip jýrgen búnday basshylardyng pighyl әreketteri nege ministrlik nazarynan tys qalyp keledi.

Búl tústa Elbasymyz – Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev «Qazaqtyng bolashaghy – qazaq tilinde», – dep aldymyzgha aiqyn jol ashyp berdi. Bizge tek osy ústanymdy jýzege asyrugha bar kýsh-jigerdi ayamay, enbek etu ghana qaldy. Al, býginde Abay múrajayynyng qyzmetkerleri «qazaq tilin bilmedik» dep úyaludyng ornyna «orys tilin bilmedin» dep aiyptaluda. Abaydy nasihattap jan ayamay júmys jasap jýrgen jastarymyzgha «júmystan ketesin» dep kysylmay, qymtyrylmay aityp jýrgen basshy qazaq tilin bylay qoya túryp, qazaqtyng birtuar úly aqyny Abay múrasyna qanday paydasyn tiygizbek aghayyn! Elbasymyz ústanghan saliqaly sayasatqa ghana emes, qazaq degen últqa, mәdeniyetimiz ben dinimizge kesirin tiygizip jatqan búnday basshylar, tek ózining teris iydeologiyasy men partiyalyq kózqarastaryn ghana jýzege asyrary anyq.

Qazaq tilining manyzdylyghyn jәne qoldanys ayasyn keneytudi sonau Alash ziyalylarynan bastap bir ghasyrdan beri aitylyp, jazylyp keledi. Biraq  auyz toltyrarlyqtay nәtiyje shyqpay jatqany osynday basshylardyng arandatushylyq әreketteri.

Ekskursiya barysynda angharghanym múrajay basshysynyng orys tilin ýiretetin adamy da bar eken. Ol muzey diyrektorynyng sharuashylyq júmystary jónindegi kómekshisi syndy. Eng qynjyltatyny – ol orys tilin ýiretetin bilgish te qazaq azamaty  eken.

Osy tústa Elbasynyng «Qazaq pen qazaq qazaqsha sóilessin» degen úlaghatty sózin eskermey ketu mýmkin emes. Qazaqqa qazaq oryssha sóilep, orys tilin úyalmay ýiretpekshi me sonda. Tәuelsizdik alghaly beri til sayasaty jýrgizilude. Memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytu men tilge degen qúrmetti arttyru maqsatynda kóptegen memlekettik baghdarlamalar men is-sharalar úiymdastyryluda. Nәtiyjeleri de az emes. Alayda Abay muzeyining atqaminerleri búl iygi sharalardan maqúrym qalghan sekildi. Sony estip jýreging qan jylaydy. Bir jaghynan, әli kýnge deyin orys tilining yrqynan shygha almay jýrgendigimizden bolar. Rasynda, qazaq halqynyng basynda talay qiyn nәubet, zúlmattyn, qayghyly kýnderding bolghany tarihtan belgili. Elimiz jetpis jylday Kenes Odaghynyng qaramaghynda boldy. Ata-anamyz orys tilin úlyqtady. Qazaq halqy ózining tilin, dilin, tipti salt-dәstýrin úmytarday halge jetti. Degenmen «sabaqty iyne sәtimen» degen. Elimiz san ghasyr ansaghan tәuelsizdikke qol jetkizdi. Tilimizding týp-tamyrymen joyylyp ketpegenine shýkirshilik etuimiz kerek tәrizdi. Sonday auyr sәtterde, syn saghattarda atameken qonysyn tastap bosqyn halyqtyng ózimen birge alyp jýrgen baylyghy – ana sýtimen sanasyna  daryghan ana tili ghana.

«Ózge tilding bәrin bil, óz tilindi qúrmette» deydi Qadyr aqyn. Qazirgi qogham basqa tildi ýirenuge esh shek qoymaydy. Degenmen, qazaq tilin memlekettik til dәrejesine kóteruge әr qazaqtyng ýlesi bolsa eken deydi.

Ózgening qúly emes óz elimizding úl-qyzy bolayyq, ózgening emes, óz elimizding tilin úlyqtap, mәrtebesin asyrayyq!

Orynbekov Erlan, Óskemen qalasy

Abai.kz