Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3897 0 pikir 16 Nauryz, 2016 saghat 07:44

QMDB-NYNG MEKTEPTEGI KIYIM ÝLGISINE QATYSTY ÚSTANYMY

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyna músylman jamaghaty jәne ata-analar tarapynan mektep formasyna qatysty saualdar týsude. Respublikamyzdyng әr ónirindegi músylmandardyng birqatar ótinish-tilekterine oray, tómende atalghan mәselege qatysty ústanymymyzdy bildiremiz.

Islam dini músylman er men әielderge әuretin jauyp, sharighat әdebi boyynsha kiyinudi mindettegen. Ýiden tys, qoghamdyq oryndarda úzyn etek-jendi kiyim kiyip, oramal tartu músylman әielding ary men abyroyyn saqtaydy.

Qasiyetti Qúranda Alla Taghala: «Ua, Payghambar! Júbaylaryna, qyzdaryna jәne iman keltirgenderding әielderine ait: ýsterine jaulyqtaryn jamylsyn...» («Ahzap» sýresi, 59-ayat) dep búiyrghan.

Ayatta kiyimning týsi nemese ýlgisi anyq aitylmaghan. Sondyqtan әr últ, әr mәdeniyet ókilderi Allanyng әmirin óz ústanymdary, tarihy tanym-týsinikteri boyynsha oryndaydy.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy elimizdegi músylman qyz-kelinshekter men әielderdi kiyim kii ýlgisinde qazaq halqynyng salt-dәstýrlerin saqtay otyryp, jinaqy kiyinuge kenes beredi. Kózge ersi kórinetin, dene bitimin aiqyndaytyn, qara týsti kiyim-keshekterdi paydalanbaghan dúrys. Al paranja (niqab) kii – saltymyzda bolmaghan. Búl – ata-babalarymyzdyng ústanghan joly emes.

Biz músylmandar men ata-analardy oqu oryndarynyng mektep oqushylarynyng kiyim ýlgisine qatysty qoyylatyn talaptaryna týsinistikpen jәne sabyrlyqpen qaraugha shaqyramyz. Búl mәseleni ushyqtyru dúrys emes. Óitkeni elimizde oramalgha týbegeyli tyiym salynbaghanyn týsinuimiz kerek. Tek orta mektepterde kiyim ýlgisin birizdilikke týsiru maqsatynda sheshim qabyldanghan.

Konstitusiyagha sәikes elimiz zayyrly memleket bolyp tabylady, onda azamattardyng ar-ojdan bostandyghyna erkindik berilgen. Sonymen qatar, «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» Zanda diny birlestikterding memleketting qyzmetine aralaspaytyny kórsetilgen. Atalghan Zanda elimizdegi bilim beru jәne tәrbiyeleu jýiesi din men diny birlestikterden bólingendigi jәne zayyrly sipatta bolatyndyghy aitylghan.

Dindar azamattar qoghamnan bólek ómir sýrmeydi. Dinimizdegi boyúsynu – negizgi mindetterding biri. Sondyqtan músylmandar zangha qúrmetpen qaraydy.

Elimizding zannamalary bizge balalarymyzdyng orta bilim aluyn qamtamasyz etuimizdi mindetteydi. Bilimsizdik býlikke bastaytynyn úmytpayyq. Sondyqtan qyz balanyng tolyqqandy zayyrly bilim aluyna nazar audarugha kenes beremiz.

Diny basqarma qyzdarymyzdyng dәstýrimizge say, úzyn etek, úzyn jeng kiyim kiyip, oramal tartyp, inabatty bolyp jýruin tileydi. Osy rette mektep әkimshilikteri men qoghamdyq kenesterinen jergilikti mektepterde kiyim ýlgisin qabyldauda músylman jamaghatynyng tilegin eskerudi súraydy.

Alla Taghala elimizge bereke, halqymyzgha birlik nәsip etsin! Ámiyn!

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485