Senbi, 23 Qarasha 2024
Janayqay 5328 0 pikir 15 Nauryz, 2016 saghat 00:14

QAZAQ ZERTHANANYNG QOYaNY EMES

«Bir bala әkege jete tuady, bir bala әkeden óte tuady» depti ata-babamyz. Darigha Nazarbaeva hanym Núrekene jete tudy ma, әlde ol kisiden óte tudy ma, ol jaghyn saraptap anyqtama beruge bizding óremiz de jetpeydi, húqymyz da joq. Biraq  osy qaryndasymyzdyng  songhy on shaqty jyldyng múghdaryndaghy sayasy qayratkerligine qarap otyryp, ol  әrtýrli  úsynystar jasau jóninen kóp úzamay Núrekenning ózin basyp oza ma dep qalamyz.

Meyli ghoy,  biraq bizdi qinaytyny  osy qaryndasymyz ne deputat retinde, ne ýkimet basshysynyng orynbasary retinde aityp jýrgen úsynystarynyng birde-birinde memleket qúraushy últ  qazaq últynyn  mýddesi, әsirese memlekettik til – qazaq tilinin  ahualyn jaqsartayyq degen  synar auyz sóz aitqan emes. Óituding ornyna...

IYә, óituding ornyna әnebir jyly Almaty qalasynyng әkimi Imanghaly Tasmaghambetov «2006 jyldyng 1-shi qantarynan bastap Almatyda is-qaghazdary qazaqshagha kóshiriledi» dep jariyalaghanda osy hanym Oljas Sýleymenov ekeui óre týregelip shu kótergeni әli esimizde. Aljas Amarychtyng «últjandylyghy» qanday ekenin kózi ashyq qazaq әldeqashan týsinip boldy ghoy, al Darigha hanymnyng búl qylyghy  «malyma tiyisseng de aryma tiyispe deytin» kózi ashyq qazaq ataulygha «al maghan ne istey alasyn» degendey kórindi. Sol kezde qazaqtyng orysshadan qol ýzip qalmauyna osylay shyr-pyr bolghan Dәkeng endi qazaqtardy qytaysha sóiletudi qolgha almaqshy. Jaqynda ol «óte tayau uaqytta bәrimiz qytay tilin de ýirenip aluymyzgha tura keledi» dep mәlimdedi. IYә, «qytay tilin ýireneyik» degen joq, «qytay tilin de ýireneyik» dedi. Demek, búl – ana tilinde tili shyghyp ýlgirmegen sәbiylerimizdi kózin ashpay jatyp oryssha men aghylshynsha ýirenuge mәjbýrledik,  endi olardy qytaysha da  sóileuge  qalasandar da, qalamasandar da mәjbýrleymiz degen sóz. Al bizding qazekeng búl sózding arjaghynda ne jatqanyna mәn bermey «e, Darigha aitty da qoydy ghoy» dep oilap jýr. Olay oilau – qazaq últynyng ýlken qateligi,  óitkeni, biyliktegiler eshnәrseni de aityp qoya salmaydy.  Demek,  kóp úzamay sәbiylerimizge orysshagha, aghylshynshagha qosa qytaysha ýiretu bastalady. Auzynan ana sýti keppegen sәbiylerge kóp til ýirenu qazaqtyng últ retinde aman qaluyna ýlken qauip ekenin jәy qazaq týsinbese de biyliktegiler jaqsy týsinedi. Búl jahandanudyng bir mindeti  yaghni, bir últty joidyng eng basty әdis-tәsili. Ataqty ghalym Devid Kristall «bir últty joyyp jiberu ýshin oghan qostildilikti engizse jetip jatyr. Sonda ýstem últtyng tili az últtyng tilin jútyp qoyady, shúbarlandyrady. Al tili shúbarlanyp, joyylghan últtyng ózi birtindep  joyylyp  әlgi últqa sinip ketedi» degen. Viyse-premier hanym ózining qytay tilin de «vyuchiti priydetsya» deuine sebep  retinde kóp úzamay qytaylardyng elimizding baylyghyn iygeruge kómektese  bastaytynyn aitty. Múny soraqylyq demey ne deyik, óitkeni Reseyge Qazaqstannan, ne ózge bir elden barghan adam oryssha sóilemese aula sypyrushylyq júmysqa da alynbaydy. Germaniya, Fransiya, Angliyada da solay. Endeshe,  qazaqtyng jerin,  jer baylyghyn  iygeruge  kelgen kez-kelgen qytaygha, orysqa, aghylshyngha  solardyng tilinde sóilep,  solardyng tilinde jauap beruge qazaqty mәjbýrleudi últtyng namysyna tii emes dey alasyz ba?

Qazir bizding elde dýniyejýzi aghylshynsha sóileuge kóshude,  biz de sóituimiz kerek degen úran tastaluda. Búl qyp-qyzyl ótirik. Óitkeni, pәlenbay milliard qytay,  ýndi, japon, parsy, arab elderi tek óz tilinde sóileydi. Fransiya, Germaniya, Avstriya siyaqty elder aghylshyn tilin engizbek týgel óz elinde aghylshynsha sóileuge ashyqtan-ashyq qarsylyq kórsetude. Tipti, aghylshyndardyng bir dybysty ýsh-tórt әrippen jazatynyn, tilin búrap sóileytinin mazaqtaytyndar da bar. Mýmkin, halyqaralyq biznesi, halyqaralyq iri-iri kәsiporny bar jekelegen keybireuler ghana óz erkimen ýirense ýirenetin de shyghar, biraq búl elderde qazaqtargha úqsap balalarymyz jappay aghylshynsha ýirensin deu atymen joq. Óitkeni, olar jastayynan birneshe tilde sóilep, tili birneshe tilde shyqqan sәby eshqashan eng әueli óz últyn sýietin, óz últynyng namysyn, salt-dәstýrin qorghaytyn azamat bolmaytynyn jaqsy biledi. Erjetip esi kirgende tek qara basy men qatyn-balasynyng ghana qamyn oilaytyn, biyik mәnsap pen lauazymdy ghana armandaytyn ózgening qansyghyn tansyq kóretin dýbәralar sәby shaghynan әr tilde sóilep óskenderden shyghatynyn ómir kórsetip otyr.Búl súmdyq sayasat ekenin qazekemnin  kópshiligi týsinbey «kóp til bilgen paydaly» degen lahua sózdi bir-birining miyna qúida. Basqalardy bylay qoyghanda orystardyng ózi balalaryna  «Sen  Qazaqstanda túrasyn, sondyqtan qazaqsha biluge mindettising degendi ólip-bara  jatyp ta aitpaydy. Onyng ornyna sen oryssha sóilegende bir qazaq qazaqsha jauap berse prokuraturagha shaghymdan Preziydent solay degen» deui de  mýmkin.

IYә, halyq bolghan song onyng ishinde neshe týrli aitaqqa ergishter, úranshyldar, atoyshyldar, jogharydaghy  bireu orynsyz bastama kóterse de ilip ala jónelip kózge týskisi keletin jalbataylaqtar az bolmaydy.  Kórersiz de bilersiz, ondaylar endi tórtinshi til qytay tilin engizu turaly myna úsynysqa qyzu qoldau jasaydy da ony «jappay halyqtyq qoldau tauyp otyr» degen laqapqa ainaldyrady. Býkil qazaq birneshe tilde sóileytin bolsa, әlem halyqtarynyng bәrin basyn ozyp, әlemdik kóshting aldyna shyghady degen siyaqty adam úyalarlyq sózder taghy da aitylady. Eger biz býkil qazaq bolyp osy kópirme sózge sensek, sol әlem halyqtary aldynda aqymaq, maqtanshaq, danghazashyl, daqpyrtshyl últ atanyp, kýlki bolamyz! Búryn Abay aitsa, endi bizdi keybireuler  qazirding ózinde maqtanshaq, úranshyl últ dep ataytyndaryn bayqap ta jýrmiz.

Jer betinde kóp tilde sóileytin adamdar (poliglottar) bar. Biraq  bәri-birdey kóp tilde sóileytin últ bolghan emes, bolmaydy da, Búl qazaq últyna jasalyp otyrghan jana bir tәjiriybe. Óitip qazaqty zerthananyng qoyanyna úqsatyp, tәjiriybe obektisine ainaldyrugha eshkimning húqy joq.

IYә, qazaq halqy búdan 300 jyldan astam uaqyt búryn Reseyding otarlyq búghauyna týskennen bastap ony qanap, tonaumen birge tilinen, dilinen aiyryp orystandyrudyn, dininen aiyryp shoqyndyrudyng neshe týrli tәjiriybeleri jasalyp   keldi. Kenestik Mәskeu ony odan әrmen súmdyq súrqiya sayasatpen jalghastyrdy. Qazaq jerinde yadrolyq synaqtar ótkizu, gharyshqa neshetýrli jerserikterin,  gharysh kemelerin, zymyrandar úshyru, tipti, fosfor zauyttaryn salu – maldargha, jan-januarlargha jasalatyn ghylymy zertteuler men tәjiriybelerding qazaqqa jasalghan  týri bolatyn.  Qazaqstanda qoldan jasalghan  týrli asharshylyqtar men qyryp-jonglardyng bәri әri ghylymi, әri sayasy jauyzdyq tәjiriybeler edi. Qazir qazaqtyng basynan ótken osy zobalandardyng eshqaysysy ne mektep oqulyqtarynda, ne joghary oqu oryndarynyng oqulyqtarynda  aityla bermeydi. Olardyng ornyna jer betinen әldeqashan joyylyp ketken jongharlarmen bolghan ýlkendi-kishili qaqtyghys, soqtyghystar on, jýz ese ósirilip aitylady, jazylady, kinolar týsiriledi. Qazaqstan Halyqtar dostyghynyn  zerthanasyna ainaldyrylyp qazaq halqynyng qoltyghyna internasionalist halyq degen su býrkilip otyrdy. Nesin jasyrayyq, keyde sol internasionalizm sayasaty Qazaqstanda әli de jalghastyrylyp, әli de jýrgizilip jatqan siyaqty kórinedi de túrady. Áytpese, Darigha hanymnyng «... chtoby shkoly ne delilisi po yazykovomu priznaku», «chtoby vse shkoly byly trehyazychnymiy» dey kelip, onysyn «ocheni interesnaya zadacha»  dep týiindeui,  qazaqqa jasalatyn jana tәjiriybening bir týri emes dey alasyz ba? Búl tәjiriybe Darigha hanymgha «ocheni interesnaya  zadacha» bolghanymen qazaq últyna «onsha interesno» emes. Qalay  deseniz de qazaqtyng býgingi úrpaghyn  ýshtildilikke, oghan qytay tilin qosyp tórttildilikke mәjbýrleu qazaqty  últtyq aqyl-esinen aiyrudyn, qoghamdyq sanasyn biylik basyndaghy keybireulerding halyqaralyq sayasy úpay jinauyna beyimdeu ýshin jasalyp otyrghan әreketter siyaqty. Biz Qazaqstangha qay jaqtan kim kelse de balalarymyzdy solardyng tilinde sóileuge emes, kerisinshe  olardy memlekettik tilde –qazaq tilinde sóileuge mәjbýrleuimiz kerek. Qazir dýniyejýzinde solay! Qazaq juas últ eken dep onyng taghdyryn әrkimning sayasy oiynyna ainaldyrugha bolmaydy. Birneshe tilde sóileytin últ bizding keybir sayasatkersymaqtar aitqanday әlemdik kóshting aldyna týsip ketpeydi, kerisinshe kim ekeni belgisiz dýbara bir tirshilik iyesine ainalyp, aqyry joyylyp bitedi. Búl – jer betinde talay ret bolghan, әli de bolyp ta jatqan qúbylys. Allah qazaqty sonday qasiretten saqtap, basshylarymyzgha es kirgizgey dep tileyik! Jer betinde  birde-bir elding basshylary bizding basshylarymyzgha úqsap  «My budem trebovati ot detey znaniya treh yazykov» degendi aitqan  emes. Últ taghdyrymen búlaysha oinaugha eshkimning húqy joq, kim qay tildi ýirengisi kelse ony әrkim ózi sheshui kerek!

R. S.  Jaqynda Senat basshysy  Qasym-Jomart Toqaevtan qazaqtyng belgili-belgili qalamgerlerine Dýniyejýzilik Jazushylar Qoghamynyng meyramymen qúttyqtau hat keldi. Biraq býgingi qyzmeti elimizdegi ghylym-bilim, mәdeniyet siyaqty ruhaniy  salalargha tikeley qatysty Darigha hanymnan múnday bir auyz jyly lebiz bildirilgen joq. Sirә, qazaqqa orys, aghylshyn, qytay tilderin  qosyp oqytu sharalarynan qoly bosamay jatqan shyghar dep әzildedik te qoydyq.

Myrzan KENJEBAY, aqyn

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3243
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395