Bilim jәne ghylym ministri  Erlan Saghadiyev әleumettik jelide birinshi ret resmy mәlimdeme jasap: «Qyzmetke keludegi maqsatym – ana tilimdi shettetu emes» degendi aitty. Alayda ministr ghylymdaghy janalyqtardy qazaq tiline uaqytynda audaryp otyru mýmkin emes, sondyqtan mektep jasynan bastap balalar aghylshyn, orys tilin iygerui kerek. Jaratylystanu ghylymyna jeteleytin pәn oqulyqtary aghylshyn tilinde oqytyluy kerek. Áytkenmen de, búl talap qazaq tilin shekteuge tiyis emes. Qazaq tilin mektepterde jyldam ýiretu әdisin sheteldikterding tәjiriybesine qarap otyryp iygeruimiz qajet dedi. Sonymen ministr ózining alghashqy resmy mәlimdemesinde bylay dedi:  

Bilim berudi jәne ghylymdy damytudyng 2016-2019 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynyng qabyldanghanyna endi ghana on kýn tolyp otyr. Qazir osy baghdarlamany oryndaudyng әrbir qadamy oilastyryluda. Sondyqtan aldaghy uaqytta atqarylatyn júmystar turaly әli halyq aldynda resmy týrde jariyalanghan joq. Degenmen, maghan osy baghdarlama turaly keybir súraqtar týsip jatyr. Súraqtyng kópshiligi qazaq tili, onyng keleshegi turaly. 

Qysqasha aitsam, baghdarlamada qazaq tilining qoldanysyn shekteuge, nemese, keybireuler aitqanday, ony joy turaly qanday da bir maqsat ta joq. Men is basyna qazaq tilin – ózimning ana tilimdi shetteteyin degen oimen kelgenim joq.

Atalghan baghdarlamanyng negizgi maqsaty – Preziydent úsynghan “Mәngilik el” iydeyasyn oryndaugha bastaytyn, oghan negiz qalaytyn platforma jasau. Óitkeni, “Mәngilik el” iydeyasy –  zaman talabyna say, әlemdegi ghylym men tehnikanyn, jalpy әlem órkeniyetining janalyghyn erkin bilip, erkin iygere, qoldana alatyn Qazaqstannyng mәngilik qoghamyn qúrugha arnalghan. Sonymen qatar, qoghamda sapaly bilim aludyng mýmkindigi barshagha birdey boluy kórsetilgen. Al qazir bizdegi bilim jýiesinde múnday tepe-tendik joq.

Qazirgi tanda elimizdegi mektepter ýsh tipke bólingen. Oqytu tilderi: qazaqsha, oryssha, aghylshynsha.

Qazaq mektepterinde oqyghan jastardyng әri qaray sapaly bilim aluynyng shekteuli ekenin kórip otyrmyz. Mysaly, bizding eng joghary aghylshyn tilinde dәris beretin Nazarbaev Uniyversiytetine, QMEBI, QBTU, IT uniyversiytetterine auyl jastarynyng týsuine biraz qiynshylyqtardyng bar ekenin ózim kórdim. Ol – bir.

Ekinshiden, bizde orys tilinde oqytatyn mektepter de bar. Olarda da kóptegen qazaq jastary oqidy. Shynyn aitsaq, osy jastardyng kóbi, tipten qazaq jastarynyng kóbi qazaq tilin dúrys bilmeydi, dúrys týsinbeydi. Osynday sebepterge baylanysty bizdegi bilim alu jýiesinde tepe-tendik joq, jastardyng bәri bir dengeyde sapaly bilim aluyna jaghday jasalmaghan. Bizding maqsatymyz – osynday qayshylyqtardy joyyp, jastargha, әsirese auylda jýrgen jastargha, bәrine birdey sapaly, zaman talabyna say bilim beru.

Dәlirek aitsaq, bolashaqta ýsh tilde sapaly dәris beretin bir tipti bilim beru jýiesin qúru. Osy ýsh tilde de әr bala erkin sóilep, bir-birin týsine bilui tiyis jәne de әlem elderindegi ozyq bilimdi iygere bilui qajet. Búl bir jyldyng sharuasy emes, biraq ony uaqytty joghaltpay bastau kerek.

Biylghy jyly osy reformalardyng alghashqy qadamy jasalyp otyr. Osyghan baylanysty eng birinshi aitarym: әzirshe jalpy qazaq tilining orta mekteptegi oqu baghdarlamasy búrynghy qoldanystaghy kýiinde jalghastyrylady. Sonymen qatar orys tilinde oqytatyn mektepterde qazaq tilining saghattaryn kóbeytip, onyng sapasyn arttyru kerek.

Jaratylystanu (himiya, fizika, biologiya, informatika) pәnderin ýsh tilde, onyng ishinde qazaq tilinde de jana әdistememen oqytu kózdelip otyr. Sondyqtan biylghy jyldan bastap 73 myng mektep múghalimi jana әdistemege arnayy dayyndalady.

Osy maqsatta jәne әlemdegi ozyq tәjiriybeni keninen qoldanu ýshin biyl 2.5 myng mektepti keng jolaqty internet jelisine qosamyz. Atalghan is-sharalar Elbasy bekitken baghdarlamada naqty kórsetilgen jәne oghan tiyisti qarjy bólinip otyr. Sonymen qatar, 73 myng mektep múghalimine jana әdistemeni ýiretetin 80 maman Nazarbaev Ziyatkerlik mektepterinde dayyn túr.

2017 jyldan bastap taghy 2.5 myng mektep keng jolaqty internet jelisine qosylady. Osynyng arqasynda Qazaqstanda aqparattyq tehnologiyalar men jana әdistemeler arqyly júmys isteytin bilim beru jýiesi qalyptasady. Yaghny internet jelisi barlyq mektepterge sapaly bilimdi әkeluge mýmkindik tughyzady. Osydan keyin ghana keybir jaratylystanu pәnderin tek aghylshyn tilinde oqytu bastalady. Shamamen ol 2018 jyldan bastalady dep otyrmyz. Tek balalar dayyn bolghanda ghana ÚBT-gha aghylshyn tili súraqtaryn qosa bastaymyz.

Osynyng bәri ne ýshin qajet degen súraq tuyndauy mýmkin. Álemdegi ghylym janalyqtaryn qazaq tiline audaru kerek deydi keybir aghayyndar. Dúrys-aq bolar edi, biraq әlemde bizding jastargha kerek, kýnine myndap emes milliondap shyghyp jatqan ghylym men ómir janalyghyn der kezinde qazaq tiline audaru tipti mýmkin emes. Oghan qarajat ta, basqa mýmkindikter de joq. Onyng qiyndyghyn ýlken halyq fransuzdar da týsinip otyr. Búryn fransuz mektepterinde aghylshyn tili oqytylmaytyn edi. Qazir ony oqytu zang týrinde barlyq fransuz mektepterine engizildi. Bizge de tiyimdi jol osy dep esepteymiz. Qazaq jastaryna, әsirese, auyl balalaryna óz ana tilimen qatar aghylshyn tilin ýiretsek, sonda ghana olar ózderine qajetti bilimdi әlem kenistiginde der kezinde jәne erkin taba alady. Olargha eng tiyimdi joghary oqu oryndaryna jol ashylady.

Al, qazaq tili turaly aitar bolsaq, bizde ana tilimizdi jan-jaqty, jedel, tiyimdi ýiretetin әdisteme joq. Keybir elderde (mysaly, aghylshyndarda, findarda) óz halqynyng tilin ózderine jәne basqa últtargha 4-6 ay ishinde ýiretetin tiyimdi әdistemeler bar. Osynday әdistemelerding joqtyghynan bizder mektepte qazaq tilin ailap, jyldap oqytsaq ta tiyisti nәtiyje shyghara almay kelemiz.

Sondyqtan qazaq tilin jedel mengeruding әdistemesin jasauymyz kerek. Osy maqsatqa ghylym baghdarlamasynyng manyzdy bólimi retinde tiyisti qarjy bólu kózdelip otyr. Búl – óte manyzdy mәsele. Ol mektepterde qazaq tilin oqytudyng manyzyn tek oghan bólingen saghattarmen ghana ólshep qoymay, beriletin bilimning sapasy arqyly baghalaugha jol ashady. Sondyqtan qazaq tili pәnining tәjiriybeli ústazdaryn shet elderge jiberip, ondaghy tildi ýiretuding tiyimdi әdistemelerimen tanystyru kózdelip otyr. Osynyng arqasynda tek qazaqtargha ghana emes, elimizdegi basqa últ ókilderine de qazaq tilin keninen tiyimdi әdisteme arqyly oqytu jýiesi úsynylady.

Taghy bir ýlken mәsele, bir zamandarda әlem halqy shamamen 10 mynnan asa tilde sóilese, býgin de әlem boyynsha 6,5 myng tilde ghana sóileydi. Ýlken halyqtardyng emes, sany az nemese ortasha halyqtardyng tili birtindep qoldanystan shyghyp jatyr. Al mәngilik el boludy múrat etken biz óz tilimizdi qalay saqtay alamyz, onyng joldary qanday, basqa memleketterde osy túrghydan ozyq ýlgi bar ma? Osynday súraqtargha ghylymy negizde alynghan jauaptardy nemese zertteulerdi kórmedim. Sondyqtan, qazaq tilining janashyr ghalymdarynan arnayy top qúryp, qarajat bólip, osy ghylymy izdenisterdi jýzege asyru kózdelip otyr.

Ázirshe oqyrmandargha aitarym osy. Aldaghy uaqytta Ministrlikting әrbir qadamy halyqqa jariya etilip otyrady.

Al akademik Asqar Júmadildaev ne deydi? Eskertu: akademik búl sózin Almatyda juyrda ghana ashylghan últtyq mәzirhana – «Quyrdaqtyng kókesinde» otyryp aitty. Onyng sózin jazyp alyp, әleumettik jelide jariyalaghan – Jarqyn Sәlenúly.  

Eger biz jaratylystanu ghylymdaryn tek qana aghylshyn tilinde ótkizemiz desek, onda biz tilden aiyryldyq dep esepteniz…

Fizika, himiya, informatika, matematika sabaqtarynyng tek qana aghylshyn tilinde oqytyluy maghan únamaydy, búl maghan ýlken qauip bop kórinedi. Men aghylshyn tiline qarsy emespin, ony bilu kerek. Biraq, mening qarsy bolatynym, «tek qana» deytin sóz. Sovettik kezende Qazaqstanda matematika, fizika ghylymdary damady. Jaqsy oqu jýiesi qalyptasty.Jaman ba, jaqsy ma, oqulyqtarymyz bar. Onyng sapasy nashar boluy mýmkin, biraq, Inshalla,  bar.

Dýniyede elding neshe týrlisi bar. Mysaly, Malayziyada matematikany aghylshyn tilinde oqytady. Biraq Malayziyanyng matematikteri bizding qazaqtyng matematikterindey emes. Bizding matematikter olardan anaghúrlym alda. Bar bolghany bir-aq million Estoniya degen halyq bar. Biraq, barlyq sabaqtaryn eston tilinde oqytady. Al til degen – baylanys qúraly. Tek әdebiyetpen, ónermen júrttyng bәrin tanghaldyramyz deu bos sóz. Sondyqtan, biz basqadan ozatyn bolsaq, tek qana jana tehnologiyamen ozuymyz kerek. Jana dýnie jasauymyz kerek, onsyz bolmaydy. Áytpese kóshting sonynda qalyp qoyamyz.

Qazaqtyng tili til bolu ýshin – ghylymnyng tili, biznesting tili, tehnologiyanyng tili bolu kerek. Olay bolu ýshin janaghy ghylymdardyng barlyghy qazaq tilinde de oqytyluy kerek. Eger óitpeytin bolsaq, onsyzda kólenkede túrghan tilimiz birden qúridy. Eger biz jaratylystanu ghylymdaryn tek qana aghylshyn tilinde ótkizemiz desek, onda biz tilden aiyryldyq dep esepteniz. Óitkeni, siz dombyra tartasyz, ol – maghan kerek, saghan kerek, basqa eshkimge keregi joq. Tarihynyzdy aitasyz, Abylay handy aitasyz, ol qazaqqa ghana kerek, basqa eshkimge keregi joq. Sondyqtan, qazaq bәigeden ozamyn dese, tehnokrattyq elge ainaluy kerek. Tehnokrattyq jýieni ruhany baylyqpen úshtastyrudyng joly bar, ol qiyn emes. Onyng jarqyn mysaly – Japoniya. Ózining oilau jýiesin qaldyryp, ony ghylymnyng jana tehnologiyasymen úshtastyrghan. Bizding qazaqtargha da keletini – osy. Bizding ólenimizdi, әnimizdi, oilau jýiemizdi, psihologiyamyzdy, mentaliytetimizdi tehnologiyamen úshtastyru kerek. Sonda ghana órkendeymiz, әitpese qúrimyz.

 Abai.kz