KIM ZIYaLY?
«Ziyaly» dep kimdi aitamyz? Búl súraqqa jauap tabudyng mәni zor. Sebebi ziyalylar qay qoghamda, qay kezende bolmasyn memlekettin damyp, órkendep, ósui ýshin eleuli ýles qosyp, manyzdy qyzmet atqarghan. Aytalyq, qazaqtyng ataqty biyleushileri men aibyndy handary kenesshilerining aqylyna sýiengen. Búl dәstýr kóneden beri qalyptasyp, qazirgi qoghamgha deyin jetken.
Danqty Kýltegin babamyz týrki júrtyn «ot-su qylmaudyn» amalyn izdep, janyna Tonykók jyraudy aqylshy etip saylaghan. Saliqaly handarymyz Asan qayghy, Búqar, Jiyembet syndy jyraulargha arqa sýiese, keleli jiyndarda qara qyldy qaq jarghan әdildigimen eldi bitimge shaqyrghan Tóle, Qazybek, Áyteke biyler de әz-Tәukening senimdi serikteri bolghany bizge tarihtan belgili. Búl atalghan túlghalar halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtap halyq pen biylik arasynda altyn kópir bolyp, biyleushilerge der kezinde oryndy toqtau, ailaly aqyl aita bilgen.
Al HH ghasyrda ziyaly degen úghymnyng maghynasy keneyip, órisi ósti. Álbette, búl qoghamdyq-sayasi, әleumettik ózgeristerge baylanysty, halyqtyng kózi ashylyp, kózqarasy ósken shaghyna oray jana sipatqa ie boldy. Álihan Bókeyhanúly, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly bastaghan alash qayratkerleri «Oyan, qazaq» dep jar salyp, halqyn ghylym-bilimge shaghyrghan bastamalary, erkindik pen bostandyqqa ýndegen ozyq iydeyalary, qúndy enbekteri men qyruar isteri alash júrtynyng jadynda mәngilik maqtanyshpen janghyryp túratyny sózsiz.
Ziyaly bolu ýshin túlgha qanday qasiyetterge ie bolu kerek? Jalpy týsinik boyynsha sauattylyq, bilimdilik, parasattylyq ziyalylyqtyng basty belgileri. Alayda, búl jetkiliksiz. Bir ghúlamanyn: «Ziyalylyq degenimiz – kýn sayyn, tipti saghat sayyn erlik jasau degen sóz» degen oiynyng astarynda tereng maghyna jatyr. Demek, ziyaly atanu ýshin últtyq mýddeni jeke mýddeden joghary qoyyp, halyqqa qaltyqsyz qyzmet etudi bildiredi. Búl ar men úyaty bar adamnyng qolynan ghana kele alady. Álihan Bókeyhanúlynyn: «Últyna, júrtyna qyzmet etu – bilimnen emes, minezden» degen úlaghatty pikirin osy tústa atap ótu әbden oryndy. Osylaysha, ziyaly últyna janymen, ruhymen berilgen, payda oilamay, ar oilaghan túlgha boluy tiyis. Sebebi ziyalylargha jýktelgen jauapkershilikting jýgi auyr. Búl orayda, belgili qayratker Mústafa Shoqay: «Halyqty últ dengeyine kóteru yaghny jeri, suy, qazynasy, tili men dini bir bolghan halyq búqarasyn birlestirip, olardyng sanasyn birtútas sayasi, әleumettik, últtyq sanagha jetkizu de úly tarihy mindetting manyzdy bir bóligi ziyalylardyng ýstine jýkteledi» degen ósiyetin esten shygharmaghanymyz lәzim.
HHI ghasyrdyng ziyalylary degen ataqqa layyq túlghalardan kim bar? Elbasymyzdyng ainalasynda Búqarday qazaqtyng qamyn jeytin «jyraular» jýr me? Búl súraqqa әrkim әrqalay jauap beredi. Bireuler Oljas Sýleymenov naghyz ziyaly dese, endi bireuleri Myrzatay Joldasbekovti últtyng narqasqa úly ekenin aitady. Bizding oiymyzsha Kýlteginning qasyndaghy Tonykógimiz Ábish Kekilbaev bolatyn. Ábish ata mәngilik mekenine ketti. Endi kim qaldy? Biyliktegi qanday túlgha ziyaly deuge layyq? Siz búl súraqqa ne dep jauap beresiz?
Gýlsezim Temirtas
Abai.kz