Biz aldynghy bólimde, Qúrbanaly Ahmetovtyng Qúrandy búrmalaghan 8 mysalyn keltirip, dәlelderin jazdyq. Búl bireuler oilap otyrghanday mening taldauym, mening zertteuim, mening jazbam emes. Saraptau iyesi «Qazaq rudaghy» Qara ishangha hat jazghan Serik Ábenúly. Sol maqalagha Zikiriya aghamyz pikir qaldyryp:  «Men Qúrbanәli shayhpen tenesetin kimmin? Sopy emespin, ol kisi jetken dәrejege jete alghanym joq. Sonda da bolsa, maghan sonshalyqty qúrmet kórsetkenine rizamyn. Qúdaydan qaytsyn» depti. Aghamyzdyng rahmetine rahmet. Biz Zikiriya aghamyzdyng rahmetimen qanattanyp, quattanyp, ol kisining shayhy turaly maqalamyzdy odan ary jalghaymyz.

II-BÓLIM

(Basy «Abay kz» saytynyng http://abai.kz/post/view?id=6884 paraghynda).

HIII-tarau. Talghamsyzdyq tamyry búlargha búrynnan tәn ba?

9) Qúrbanәli óz uaghyzdarynda ylghy da Uahabiylerding qatelikterin aita jýredi. Búl óte qúptarlyq zamana talabyna say mәsele, iygilikti is. Biraq, «Haq joly» gazetinde uahabisterding maqalalary qaydan jýr? Sol 2007- jylghy 13-aqpandaghy (Haq jolynyn) №3-sanynda Yusuf Qardauiyding maqalasy jýr. Anau – mynau emes, tura teris jolgha ýndeytin «nastavleniye». Negizi Yusuf Qardauiydi býkil elding sunnitteri uahabist әri hizbuttardy qoldaushy dep jar saluda. Onyng uaghyzdary men pәtualarynyng teristigin aityp, ghalamtorda onyng kitaptarymen suretterining betterine qyzyl siyamen syzyp krest qoyyp tastaghan. ysuf Qardauy óz patualarynda minimarketterde spirtti ishimdikter satugha, shoshqanyng mayy bir payyzdan aspasa kolbasany paydalanugha, túzdaghan shoshqanyng salasyn jeuge bolady, kәpirler tozaqta mәngi qalmaydy, olarda tozaqtan bir kýni shyghyp júmaqqa kiredi degen Qúran sózderine tikeley qarsy, ýlken kýnәlardy dúrys dep ýkim shygharghan adam. Sol adamnyng sharighat – uaghyzdary taqua da, sopylardyng gazetterinde qaydan adasyp jýr. Qúrbanәli shayhtary ne qarap otyr. Múnda múnday maqalany a) ne bilmestikten; ә) ne qasaqana jariyalauy; b) ne bolmasa onyng ýkimderi búlardyng kónilderinen shyghuynan boluy da mýmkin. Turasyn Alla biledi. Deytúrghanmen "Haq joly! gazetinde múnday maqalanyng shyghuy kózge týrpidey tiyetini anyq(Ókinishke oray býgingi tanda da Qúrbanaly Ahmetovtyng de, onyng Feysbuktegi jarapazanshylarynyng da búnday mәlimetterge qúmarlyghy men talghamay tútynatyny aqiat.).

HIÝ- Qúrbanaly men Serik Ábenúlynyng súqbaty.

10) Bir mәjilistes bolghanymda Qúrbanәli mynaday súraqtaryma tómendegidey jauap berip edi. Óz sózining dúrystyghyna sense elding aldynda úyalmasa kerek.

Birinshi súraq:  Qúrandaghy «Allahu gharshy istiua» degen ayatqa Qúrbanәli: «Allahu taghala joghary kóterilip bәrinen biyik shyghyp túr. Biraq, ol qanday joghary ekenin eshkim bilmeydi»-dep jauap bergen bolatyn.
Birinshi súraqtyng jauaby: Uahabiylerde dәl osylaysha búl ayatqa «Allah arshy aghlagha kóterilip ketken» dep maghyna beredi. Múndaghy Qúrbanәlining sózindegi parqy «Ol qanday joghary ekenin eshkim bilmeydi» degen sózi «Allah meken jaygha múqtaj emes» degendi bildiretin shyghar dep jaqsylyqqa joriyn. Dep aitsam da, búl pikirlerding ekeuining de dúrys emestigin aityp, eskerte keteyin. 

Negizi istiua sózi arab tilinde 15 sózdi qamtidy.

1–Tamma, nemese iktimala

2 – Istiqama

3 – Zohora

4 – Istiqarra

5 – Tasaua

6 – Jәlәsә

7 – Nadaja

8 – Mәlә ghan ighujaj

9 – Irtifagha

10 – Qohara

11 – Hafafza

12 – Abqa

13 – Istәulә

14 – Ghalәә

15 – Saytora

Osy 15 sózding ishindegi «Qohara, Hafaza, Abqa, Istaulә» degen sózderdi ghana Allahu taghalanyng barlyq kemshilikten pәk bolghan esim sipattarymen qosyp aitugha rúqsat etiledi. Qohara – barlyq nәrsege ýstemdigi, Hafaza – Ol barlyq nәrseni tolyq mengerip óz jadyna aluy, Abqa – Onyng barlyghy eshqashan bitpeydi, Istaulә - Barsha nәrseni óz mýlkine aluy.

Búdan ózge – ayaqtau, kóterilu, jenu, qarar tabu, birdey bolu, otyru, dayyndau, týzulenu, shyghu, biyikte bolu, tiyisu degen sózderdi búl ayatqa balama retinde paydalanugha mýlde bolmaydy. Jaratushyny ózining jaratqan zattaryna úqsatu Allahty maqlúqqa tenep islam dinining negizgi shartyna qarsy kelumen birdey.

Birde Malik ibnu Anas r.gh. degen sahaba meshitte otyrghanda meshitke bir kisi kirip keldi de Malik ibnu Anastan «Ey Abdullahtyng әkesi, «Arrahman aryshqa istiua etti» degen ayatta Alla qalay istiua etti?" - dep súraghanda Malik ibnu Anas r.gh. "Allanyng istiuasy ózining sipatyna say nәrse, Sen Allah qalay kóterildi dep súrama. Sen bidaghatshy adamsyn",-dep ol adamdy meshitten shygharyp jibergen. Osy riuayattan da bizder istiua maghynasyna terendemeuimizding kerektigin anghartady.Múndayda sunnit ghalymdarynyng istuany moyyndap, biraq onyng ne ekendigine oy jýgirtpeuge búiyrghandyghyn úmytpaghan dúrys. Qúrbanәli: «Allahu taghala joghary kóterilip bәrinen biyik shyghyp túr...» dep pәtua berip, Allagha meken saylap otyr.

Ekinshi súraq: Qúranda ne ýshin Allah biz dep kópshe týrde sóileytinin súraghanymda Qúrbanәli: «"Innә" - biz degen sóz Qúranda 210 jerde bar. Búl Allahtyng jәrdemshileri adamdar, perishteler» dep jauap berdi(Astafyralla!).
Ekinshi súraqtyng jauaby:  Al eger, Qúranda býkil әlemdi, tipti perishteler men adamzatty jaratardyng aldynda da biz dep sóilegen bolsa onda Allahtyng biz degeni kim bolady? Bilmestigin payghambarda s.gh.s. bilmeymin deuden arlanbaghan. Eshbir dәleli joq nәrsege bilmeymin dey salsa nesi ketedi, Allahtyng jәrdemshileri, yaghny kómekshileri bar degenshe. Osy sózimen ol Allagha tikeley serik qosyp otyr.

Ýshinshi súraq: Qúrandaghy yadullah (Allanyng qoly) – degen sózding maghynasyn súraghanymda Qúrbanәli әuel basta Imam aghzamnyng Fiyqhuli akbarynan «Allanyng ózine ghana layyqty qoly bar, ony ary qaray maghynalaugha bolmaydy» dep jaqsylap jauap berip otyrdy da, ary qaray qayta byqsytyp, «Adamdar Allanyng qoly» dep birdemelerdi aityp dәleldemek boldy.

Ýshinshi súraqtyng jauaby:  Tahauiyding aqida kitabynda «Kimde-kim adamdardyng bir sipatyn Allahqa úqsatsa ol adam kәpir - bolady» degen. Uahhabiyler әdette Allanyng ózine layyqty anaday – mynaday qoly bar dep maghynalaushy edi, Qúrbanәlining kýpirligi olardan on ese asyp týsti. Ol anau – mynaudy qoyyp, adamdardy «Allanyng qoly» dep ýlken kýpirlikke kirip ketti.Onyng búl sózine eshqanday tәpsir de, hadis te tabylmasy anyq. Kersinshe, Allahu taghala qúranda «Aly Ghimran» sýresining 7-ayatynda «Saghan Allah kitap (qúrandy) týsirdi. Onda kitapqa negiz bolghan asa zor ayattar bar. Odan basqa túspal ayattar da joq emes. Pighyly dúrys bolmaghan adamdar qynyr tartyp, alauyzdyq tudyru ýshin sol búldyr ayattardyng maghynalaryna ózderinshe týsinik beredi. Al onyng maghynasy Allagha ayan. Bilimpazdar: Biz búghan da sendik, barlyghy da Tәnirden kelgen ayattar deydi. Búlay týsinetinder tek parasatty jandar ghana» dep habar bergen. Osy ayatqa baylanysty sunnitter múnday kýmәndi túspal ayattargha maghyna bermesten 
«búghan bizder de sendik deumen» shektelgen. 

Tórtinshi súraq: (Qúrbanalydan) «Iyaka naghbudu ua iyaka nastaghiyn» – «Saghan ghana qúlshylyq etip, senen ghana jәrdem tileymiz» degen ayattyng maghynasyn súraghanym da «Búl ayatta tek aruaqtar arqyly bolady. Kimde-kim Allahqa tikeley shyghamyn dese kәpir bolady. Aruaqtyng aralaspaytyn jeri joq, olarsyz eshqanday is bitpeydi, tilekte qabyl bolmaydy. Perishtelerdi nege adamgha sәjde qyldyrdy dey kele, Adam atanyng da tilegi tek qana Múhammedting qúrmeti ýshin dep súraghan da ghana qabyl boldy, Múhammedsiz tilek qabyl emes, aruaq arqyly tilek tileu dúgha – tilekting jalghyz biregey týri» dep jauap berdi. Sondyqtan Alladan tikeley súrasang tileging qabyl bolmaydy, әri kәpir bolasyng degeni. Odan әri taghy da birdemelerdi týsindirmek bolyp, myna dýniyede Allah eshnәrseni ózi jasamaydy, patshalar uәzir júmsaghanday halde»- dedi.
Tórtinshi súraqtyng jauaby:  Búl da teris pikir. Qúran tәpsirlerindegi «Fatiha! sýresining búl ayatyna Qúrbanәlige úqsap maghyna bergen bir de bir tәpsir joq ekenin kez-kelgen adam biledi. Sonday – aq, sopylardyng kez kelgen kitabyn ashyp oqyp qaraytyn bolsanyz «Tauasul, yaghny bireuding qúrmeti ýshin Allladan tilek tileu dúgha-tilek jasaudyng bir ghana týri»-dep kórsetilgen, biregeyi emes, tilek tileuding birtýri ghana ekendigi aitylady. «Siyar shariyf» oqyghan adamdargha kezinde Ibrahimdi gh.s. otqa laqyrghanda, Jýsipti gh.s. qúdyqqa tastaghanda, Jýnisti gh.s. balyq jútqanda, Ismayyldy gh.s. qúrbandyqqa shalarda eshbiri de «Ya Allah, Múhammedting qúrmeti ýshin qútqara gór?» dep tilemegendigi, kersinshe bir Alladan tikeley súraghandyghyn týsindiruding keregi joq shyghar dep oilaymyn. Tipti, Ibrahimdi gh.s. otqa tastaghanda perishtelerding oghan jany ashyp, jәrdem bereyik dep aitqanynda «maghan jәrdem beretin tәnirim bar» dep, tek qana Alladan tilek tilep ottyng ishi ol ýshin gýlistangha ainalghan-dy. Sonda Búl payghambarlar da Alladan súraghandyghy ýshin kýpirlik etkeni me? 

«Qúday degen qúr qalmaydy» dep adamdar «Alla» dep tilep músylman bolyp jatsa, «Alla dep tikeley tileseng Allagha serik qosqan bolasyn» dep ortada serik qosugha eshqim joq jerde qay jaqtan serik tauyp aldy eken Qúrbanәli. Qayta tasauufty dúrys jasaudy bilmeseng tikeley shirkke kiriptar bolatynyndy úmytpaghyn. Auyz ózimdiki dep dәieksiz sóiley bermey, azdap bolsada kitapqa jýginse qaytedi. 

Besinshi súraq: «Naqyshbandyny «7 jyl bir taqiyany әr bir iyne shanshyghanda 70000 ret tauhid kalimasyn aityp otyryp toqypty da 6 tozaqty sol taqiyagha satyp alypty» degen kitapta sóz bar eken, sony qalay týsindiresiz?»-dep súraghanymda: «Muhr Nabuuamen iya, satyp alghan» dep jauap berdi.

Besinshi súraqtyng jauaby: «Muhur nabuuasy» óz tәnine basylghan Múhammed payghambardyng s.gh.s. ózi ata-anasyna arasha týse almapty. Sopy Allayar kitabynda eki shәkirtin aq kiyip kelip, "Jәbreyilmin" dep synaghan bir shayh shәkirtterine "Jәbreyil Múhammedten s.gh.s. keyin eshkimge kelmeytinin jazghanynda oqymaghan ba edinder" degenin oqymaghan adam siyaqty ghoy mynau Qúrbanәliniz. Olay bolsa búl negizi joq әngimeni aitudyng ózi ersi. 

Altynshy súraq: (Ne sebepti búl kisi) Imam Aghzamdy pirimiz dep ataydy. 

Altynshy súraqtyng jauaby: Imam Aghzam r.gh. Naqyshbaniyding tariqatynda bolghan emes, bola da almaydy. Sebebi, Imam aghzamnyng zamanynda sopy degen sóz әli qalyptaspaghan da edi. Imam aghzamnyng r.gh taqualyghy dýiim elge ayan. Alayda ol kisini ózine tarta búryp enshileui dúrys emes. Imam aghzamnyng «Songhy eki jylym bolmaghanda býkil ótken ómirim beker eken» degen sózi onyng auyz eki aitqan sózi de emes. Imam Karhy Imam aghzamdy týsinde júmaqta taqtyng ýstinde otyrghanyn kórip, Imam aghzamnan estigen nәrsesi. Bir adamnyng kórgen týsi sharighat ýkimine jaramaydy. Ony alyp san qúbyltudyng keregi qansha? Imam Aghzamnyng songhy eki jyly senimi qatty synalyp, kóp qiyndyqtargha úshyrap aqyr sonynda sol synaqtyng biri onyng kýnәli isterden alshaqtaymyn dep ómirden ótkendigin esten shygharmaghanda dúrys. 
Jetinshi súraq: Qazaqstanda «Naqyshbandy men Yassauy tariqaty qatar jýrgen, qazirgi Yassauy silsәlәsina qalay qaraysyz?» dep súraghanym da «Ismatulla eldi búzady» dep bir auyz sózben qayyrdy.

Jetinshi súraqtyng jauaby: Men negizi Yassauy jolyn súraghan edim, deytúrghanmen ózining sol Ismatulladan ary ketpese beri týspeytini aityp jýrgen sharighatynan kórinip aq túr(Qúrbanaly Iassauiya silsәlәsin Qúrbanaly tek Ismatulla dep úqqany ma?).

Segizinshi súraq: Qúrbanәlining ózi jәne shәkirtteri «maghripti, yaghny aqsham namazyn Imam aghzam "keshiktirip oqu kerek" dep aitqan» dep aitady, shәkirtteri de әli kýnge aqshamdy keshiktirip oqyp, orzada auyzdy da keshiktirip ashady.

Segizinshi súraqtyng jauaby: Payghambarymyzdyng s.gh.s. Hazireti Omar r.gh. jetkizgen myna bir hadiysinde «Aqshamdy keshiktirip oqymasa ýmbetterime zaual kelip, bәlege úshyramas edi» deydi. Búl hadisten bizder aqshamdy keshiktiruge bolmaytynyn úghamyz. Al, imam Aghzamnyng r.gh. mazhabynyng kitaptarynda aqshamdy kýn bata salysymen oqugha shaqyrady. Mendegi Naqyshbandynyng óz shәkirtining óz qolymen jazyp, naqyshbandynyng mórimen mórlengen birneshe ghasyrlyq týptúsqa qoljazba kitabynda «aqsham namazynyng uaqyty kýn batqannan shapaq tarqaghansha, al shapaq degenimiz ol qyzyl shapaq» dep jazady. Imam aghzam pәtualary da osy qyzyl shapaq tarqaghansha aqsham namazyn oqyp ýlgeru kerektigin aitady. Sebebi, qyzyl shapaqtan 10 minuttan keyin naryq júldyzy shyghady. Ghúlamalarymyz júldyz shyqqangha qalghan namazdyng makruh uaqytqa qalghanyn eskertedi. Osy Naqyshbandynyng kitabyndaghy aqsham turaly mәseleni sol Qúrbanәlige kórsetken edim, biraq ol Naqyshbandynyng pәtuasyn almaghan siyaqty, sebebi, onyng shәkirtteri әlikýnge aqshamdy keshiktirip, elden bólinip namaz oqyp, bólektenip keshitirip auyz ashudy әdetke ainaldyrghan. 

Toghyzynshy súraq: Sopylardyng kóbi derlik «Piri joqtyng piri shaytan» nemese «pirge qol beru, pirge tәube etu uәjib» degen sózdi jii aitady. Osy sózdi Qúrbanәlining de shәkirtteri de aitady. Endi birde Almatydaghy "Rahat" telearnasynan Qúrbanәlining «Pirge qol beru paryz» dep aitqanyn birneshe ret qaytalap kórsetti. 

Toghyzynshy súraqtyng jauaby: Áueli búl sózding tórkini qaydan shyqqanyn bilip alayyq. Kimnen qalay jetkeni belgisiz, qay hadis kitaptan alynghany beymәlim kitaptyng aty da, zaty da kórsetilmegen. mende jatqan qoljazba bir kitapta «Kimning shayhy bolmasa onyng shayhy shaytan ekeni ras», jәne «Kimning shayhy bolmasa onyng dini joq ekendigi ras» degen eki hadis jazylypty. Osy hadisti Qúrbanәlining óz auzynan da estidim. Biraq, mendegi kitapta shayh degen sózge týsinik bere kele ol sózding asyl múrady «ústaz» dep jazady.

«Nauadiruli fataua» atty kitapta «Eger ústaz shәkirtine "Fatiha" sýresin aitqyzsa ústazdan ilim ýiretu aqysy týsedi» dep aitylghan. Múndaghy negizgi maghyna eshqanday da pir emes, ústaz degen sóz. Pir – degen negizi parsynyng ústaz degen sózi. Sufizmning ózi payghambardan keyin 300 jyldan keyin jәilәp shygha bastaghan jol.  Búl hadiske әuliyege qol beru, pirge qol beru úghymdary keyin kele qalyp alghan nәrse. Sondyqtan búl hadis ras bolghannyng ózinde pir emes, ústaz degen sózdi bildiredi. Al paryz ýkimi tek Qúranmen bektilip, Allanyng búiryghymen paryz etiletinin este ústasaq, paryzdy paryz emes dep, paryz emesti paryz dep Allanyng atynan sóz aitsa ýlken kýpirlik bolatynyn kez kelgen keyuana qazaq biledi. 

Imam Qazy Zada rahmetli «210 fiyqh mәselesin, 900 ayat tafsiyrin, 40 hadisti, nasih – mansuh, maghmul men maudzughti biletin adamdy Sheyh dep atasa bolady» dep aitypty.

Shayh Junayd әl - Baghdady rahmetli «Egerde sen ong qolynda qúrany, sol qolynda hadiysi joq, ayaghy fiyqh iliminde bolmaghan sopyny kórseng shaytandy kórdim dep kuәlik bere ber» degen. Olay bolsa aitar sharighaty Qúran tәpsirine qarsy kelgen, hadiysi búrmalanghan, fiyqh ilimine taban tirep túraqtamay óz nәpsisine erip, óz qalauymen ýkim shygharugha beyim adamnyng sonyna erip taquamyz dep joldan adasyp, shaytannyng azghyruyna ermenizder, sopylyqqa ótip taqualyq izdegen aghayyn!? . Sopy bolamyn dep senimine selkeu týsirip, sorlylyqtyng tútqasynan ústamaghyn.

HIÝ-tarau. Sharighatsyz tarihat – túl!  

Nujumiddin әl – Kubro: «Bireu auada úshyp, teniz betinde jýrip ketip bara jatsa, ot shaynap jatsa, sonday keremetter kórsetkenimen paryzdan bir paryzdy moyyndamasa ne bir sýnnetti tәrik etse onda ol adam ótirikshi, al kórsetken keremeti keremet emes, siqyr dep bil» - degen.

«Baqara» sýresining 48-ayatynda «Bireu ýshin bireu kýimeytin, bireuden shapaghat kýtilmeytin, eshkimnen bodau alynbaytyn, bireuding bireuge kómegi tiymeytin kýn qiyamet kýni bolatynyn eske ústap, sodan qorqyndar»-dep habar berilgen.

«Qúrbanәli zikir aitudy ýiretip edi, endigi jerde onyng aitqanyn oryndau maghan uәjip, oghan qarsy keluge bolmaydy» degen teris pikirden aulaq bolynyzdar. Tariqat ilimining talaby boyynsha pir izdegende әueli ony sharighat ilimine salyp jan-jaqty týpkilikti synap aludy kerek etetinin este ústa. Sopy Allayardy oqyp shyqsang da sol talaptardyng bar ekenin tabasyn. Sondyqtan adamnan qoryqpa, adamnan úyalamyn dep aqyrette nәsipsiz qalmaghyn. Adam qaraytyn jýzder men kózderge emes, Allah qaraytyn qalybyndy taza ústa. Aqaiqatta Alladan qorqudan artyq ilim joq. Adamnan qoryqqan Alladan qoryqpaydy. Naqyshbandy óz zikirin «Allah» dep alghan sebebi de taqualyq sebepti edi. «Lә iylәhә» degen qalpymda uaqyt – sәti jetip jan beretin bolsam «qúday joq» degen kýiimde ólip ketuden qorqamyn dep óz zikirinde tek «Allah» degen Allahtyng jalghyz ismany esimin aitudy jón kórgen. Sonday taqualyqtyng shynyrau biyigine shyqqan úly ústazdyng jolyn bylapyttap búra tartqan Qúrbanәlining sharighatyna eltimenizder.
(Qúrbanaly) Ruh mәselesinde hristiyandardyng Isa Masihty ýshtikke kóterip kýpirlik etkenindey, Krishnayttargha úqsap ruh әrtýrli týrde kez-kelgen zatqa auysyp kórinedi degen sózderge úqsaytyn kýpirlik sózderdi aitudan әste aulaq bolynyzdar. Naghyz taqualargha bir týiir kýmәndi nәrseni kórgende haramdy kórgendey qashpaq lәzim. «Biledi – biledi» degenge dandaysyp, «boyaushy – boyaushy» degenge Qúrbanәli ústazy Naqyshbandynyng saqalyn óz qalauynsha boyapty. 

HÝ-tarau. Serik Ábenúlynyng Qúrbanalygha jәne ony dәripteushilerge arnaghan sózi

Qúrbanәli agha! Biyikke úmtylghan jaqsy biraq, odan qúlaudyng jaman ekenin úmytpanyz.

"Kimde – kim ilimge sýienbey pәtua berse, dayyndapty ornyn tozaqtan" - degen Ibn Asakirding riuayatynda. "Qúrbanәlini 100 jylda ómirge bir keletin ghalym"- dep jýrgen adamdargha aitarym:

Búryndary Qúrannyng bir ayatyn dúrys maghynalamaghany ýshin ibn Rushdiyding tamaghyna 300 gramm qorghasyn eritilip qúiylghan. Mahlúqta shaytannan asqan ilimdar joq, asqangha bir tosqan bar. Qúran men hadisti óz kóniline búra tartqan adam eshqanday da ghalym emes, búl naghyz beyqam nadandardyng isi. Naqyshbandynyng kitabynda payghambardyng s.gh.s «Kim kóp sóilese kýnәsi kóp bolar. Kimning kýnәsi kóp bolsa qalyby óledi. Kimning qalyby ólse tamúqqa kiredi» - degen óte jaqsy hadis aitady. Olay bolsa sol bayaghy «dil bayor, dast bakordan» - yaghni, qolyng kýrekte, jýreging Allada bolghan
nan artyghy joq.

 "Kahf" sýresining 103-104 ayattarynda «Qylmystary jaghynan eng ziyan tartatyndardyng kim ekenin aityp bereyin be? Olar tirshilik dýniyesinde istegenderining bәri joqqa shygharylghan, biraq, ózderin óte izgi is istedik – dep oilaytyndar» dep eskertken.

Zikir aityp, qalybyng býlkildegenge mәz bolyp taquamyn dep jýrip, jýreging taza, niyeting aq bola túra tura joldan adasyp ketuden qorqynyzdar. Bir sózben aitqanda «Qúrbanәli ýndep jýrgen joly Imam Aghzam, Maturidi, Tahaui, Naqyshbandiylerding aqidasy joly emes».

HÝI-tarau. Qúrbanalynyng birinshi kitaby turaly

Ziyathany bar, basqasy bar, Qúrbanaly Saud Arabiyasynda Qazaqstandyq qúqyq organdarynan qorqyp, uahhabilardy panalap jatqan kezde Ziyathan bauyrym bar, basqalary bar «Qúrbanalynyng kitabyn shygharamyz» dep maghan keldi. Men ol kezde olarmen birge dim, sony arqalanyp olargha birden qarsy boldym. Qatty-qatty sóilep tastadym. Biraq olar meni tyndamapty. Aragha biraz uaqyt salyp, kitpty shyghartyp, maghan olar Qúrbanalynyng «Mazhab mәnisi» degen kitabynyng 2 danasyn әkelip berdi. Astafyralla. Kitaptyng basqy betinen-aq janym shoshydy. Osyny oqyp, bilip otyrghanday Serik Ábenúly «Din-dingektegi» sopylar paraqshasyna bylay jazady:

Serik Ábenúly: Jaqynda Qúrbanәli Ahmedting «Mәzhab mәnisi» atty byltyrghy basylyp shyqqan kitabyn oqyp shyqtym. Markermen syzyp oqyghan eki jýz betti kitabymnyng qatelikten qyzyl shiqan bolyp ketkeni meni qatty qynjyltty. Búl 200 bettik kitapqa 2000 bettik jauap kerek shyghar... Áriyne, oghan jauap taba alsa. Auyzdan shyqqan sóz ben atylghan oqtyng ornyna kirmeytinin úmytapasaq shirkin! Osy kitapty oqyp shyqqannan song amalsyzdan sizge hat jazugha tura keldi.
Sondyqtan da Qúrbanәli Ahmed aghany amal joqtan eldi eliktirmesin, kýpirlikke ýndep, qúdaygha serik qosugha sebepshi bolmasyn degen oimen «shatastyrushy» dep eskertpekpin!

Qoy terisin jamylghan qasqyrlardan deninizdi aulaq ústap, shatastyrushylardyng túzaghyna týsip qaludan saq bolynyzdar! Ratbek qajy din basqaryp túrghan uaqytta osy Qúrbanәlining tolassyz kýpirligine tiym salynyp, biruaqyttary ózbekstan asyp, bas saughalap ketip edi, endigi jerde qayta bas kóterip, ýlken kýshke ainalyp bara jatqan synayly. Búny el bolyp toqtatpasaq arty jaqsylyqqa әkelmeydi. Olardyng derbes diny birlestigi jәne 20-30 day meshiti baryn, sonyna ergen 1000 daghan jamaghaty jinala bastaghanyn, algha qoyghan maqsaty el biyligine jetu ekendigin eskersek, búl mәsele atýsti qaray salatyn mәsele emes. 

Qúrmetti tariqat jolyndaghy bauyrlar! Mahabbat toly jýrek keshirimdi bolady. Allanyng sýiispenshiligin tabu ýshin tyrys. Allanyng sýiispenshiligi ýshin qyzmet et. Ózgelerding qabyldap, qabyldamauynda sen turaly ne oilaytynynda sening ne júmysyng bar? Búl jalghan dýniyening bazarynda seni mol tabysqa jetkizetin bir syiynatyn tәnir retinde Allah saghan jetkilikti emes pe? Alladan alarynnyng qasynda adamdardyng beretini nege tatymaq?! Olay bolsa nazaryng men kónilindi adamdardan keletin rahmetterge emes, Alladan keletin jetistikterge búr!...     Avtor: Ergebekov Serik Ábenúly.

Beytanys kisi Serik Ábenúly osylay hatyn, sopymyz dep jýrgenderge ýndeuin ayaqtaydy.

HÝII-tarau. Qara ishan men Serk Ábenúlynyng Qúrbanaly jәne tarihat turaly  hat almasuy

Qazaq ru. Din dingek, Men sopymyn paraqshasy.

Qara ishan (22-02-13 18:13) 

Assalamughaleykum músylman bauyrlar jәne piradarlar!
Assalamughaleyekum Serik Ábenúly! Serik bauyrym, men sizding osynda kórsetken poshtanyzgha hat joldap edim, jauap bolmay jatyr. Al, myna súraqtarynyzgha osy taqyrypta jauap ber deseniz, ol qiyndau bolyp túr. Bizding úlyq ústazdarymyzdyng biri ibn Arabi: "Halimizdi týsinbeytinder, kitabymyzdy oqymasyn" degen eken. Oghan sebep, Payghambarymyzda s.gh.s.: "Hikmetti layyqty emes bireuge bersender, zúlymdyq jasaghan bolasyndar"-degen. Men búl jerde búrqyratyp bir syr jazamyn, ony tek qana týsinetinder ghana emes, týsinbeytinder de oqidy. Aqyry, fitnanyng bastau búlaghyna ainalamyn. Sol sizge kerek pa? Eger siz qalasanyz, men sizben, siz kótergen taqyryptyng barlyghy turaly da súqbattasugha dayarmyn. "Haq joly" gazetinde ketken qatelik turaly qatty ókinishtemin. Onbay qatelik ketken eken. Biraq ol taqsyrdyng kinasynan emes, sol tústaghy auys-týiister salaqtyghy bolsa kerek... Ghafu ótinemin.

Serik Ábenúly (serik_aben@mail.ru 23-02-13 17:31)

Assalamu ghaleykum Qara ishan bauyrym!

Sizge Allanyng rahmeti bolsyn!

Sizderge men tek sharighat jýzinen súraq qoyyp edim, syr iliminen mýlde habarym joq ekendigin aitqanmyn. Qúrannan jauap bolmaytynydyghyn men anyq bilemin, ózge jauapqa әzirge kónilim toqtay qoymaytyny anyq . Hikmetti men siyaqty nadangha aitamyn dep qor qylmay aq qoyghanynyz dúrys bolar(Búl ol azamattyng sypayylyghy edi, artynan bayqaysyzdar. Ábdikәrәm).  Al qatelikterinizdi moyyndaghanynyzgha rahmet.

Kemshiligin moyyndau da taqualyqpen parasyttylyqtyng belgisi dep bilemin. Ózim qarapayym bolghandyqtan da bolar birneshe әuliyelerdi kóz kórip, súhpattasyp, ilimge bata alghanym da bar edi. Qoqandaghy Ibrahimjan hazrette «ilimdi bol» dep arnayy bata jasaghan edi. Birde artynda namaz oqyp, ózge әuliyelerden kórgen qasiyetterinen birin de búl kisiden kóre almadym, búl Hazret әsheyin qarajayau bireu eken degen oidan aryla almay kemistikti ózimnen emes sol kisiden izdeppin. Sonda ashulanyp qasyma kelip bir keremetin kórsetken. Keremetin kózimmen kórip әbden kýlgenim bar edi. Sodan nazaryna týsip qaldym ba Ibrahimjan hazret qaytys bolghan týni qoshtasugha kelipti. Bir bólmede appaq sәldemen shahid kóilek kiyip kelip túr eken. Artynda tabyt jatyr. Sәlem berip, әngimemdi aityp jatyrmyn, aityp jatyrmyn ol kisi maqúldap basyn iyzep túr, biraq sóilemedi. Múnysy nesi, nege sóilemedi desem azanda ol kisi osy týnde ómirden ótti degen habar estidim(Syr degen osy!!! Ábdikәrim). Mine endi ol kisining orny oisyrap túr... 

Qara ishan bauyrym, mening pochtama hat jazbay-aq qoyynyz. Búl mәseleni әdeyi halyqqa kóz qylyp jazyp edim. Súhbatta bolghynyz kelse dúrys dep tapqan sózderinizdi osy óziniz arnaghan betke jazsanyz eken? Mening elden jasyratyn syrym joq.

Jer aman bolsyn! Jer ýstindegi el aman bolsyn! El ishindegi halyq aman bolsyn! Sol halyqtyng kópshilikting biri ózimiz emes pe?! 
Synap mineu emes, qalasanyz ózinizdi qyzyqtyratyn mәselede súhpattas retinde pikir alysyp qarayyq.

Serik Ábenúly. 

BÚDAN SONG BIRTALAY QÚRBANALYShYLDAR SERIK ÁBENÚLYNA JABYLADY. SERIKTING OLARGhA JAUABY:

Serik Ábenúly (serik_aben@mail.ru 05-03-13 16:08):

Ua, sopy bauyrlarym! 

Sózding astaryna týsinbesenizder, onda ashyq sózben jazayyn. Birinshiden aytarym, Men Hazret Ibrahimjanday keremet iyesi bolghan adam ghana sopylyqty basqarsa eken degen edim, onday kisining artynan jaman sóz aitudan aulaqpyn. Jazghanymdy dúrystap oqyp shyqsanyz «kemistikti ózimnen emes, sol kisiden izdeppin»dep óz qateligimdi moyyndadym «Ol kisining orny oisyrap túr» dep ókinish bildirdim emes pe? Ol kisi sopylyq jolyn basqarghan birneshe jyldar boyy ol joldan jaman degen sóz eshkimnen estilmep edi, әli de solay bolsa eken degen jaqsy tilektemin.
Ekinshiden, sózining basyn «Ey Serik!»dep bastaghan, tariqattyng jolyn sharighatsyz, taqualyqtyng jolyn әdepsizdikpen qoshtaghan, aty jóni joq kisinin «pitnәni shashyp tastap ne jatys? kim tapsyrys berdi saghan ?» degen súraghyna aitarym: Men elim dep emirengen, elimning amandyghy men tynyshtyghy ýshin óz qamymnan arymdy joghary qoyghan qazaqtyng qaradomalaq tól balasymyn. Tasauuf, tauassul jolyn moyyndaytyn qarapayym sýnniyt, imam Aghzam mazhabynanmyn. Mening jazghandarym tariqat jolyna emes bir kisige ghana, Qúrbanәlige ghana tiyesili. «Qúrbanәlining ókshesi qisyq» degenim joq, ol óz qalauynsha ómir sýrsin. «Biraq ensesin kótere almay jatqan eldi tura joldan adastyrmasyn, býirekten siraq shygharyp, pitnәgha sebep bolmasyn» dep edim. Kimde bolsa el basqarghannan song eldikti oilauy lәzim, auyzdan shyqqan sózge jauap beruge halyq aldynda mindetti. Sebebi, ony qoldap, senim artyp otyrghan myndaghan elding túrghyndary bar. Al sizder taqsyrlarynyzdy arashalap alghylarynyz kelse, «deydi»-degen sózge qúmbyl bolmay, naqty iske kóshelik. Tómende jazghan Qúrbanәlining aitqan sózderinen ketken qatelikterdi diny birlestikteriniz bar, ghalymdarynyz bar týzetip kórinizder, әriyne, shamalarynyz kelip, óreleriniz jetse jauap beruleriniz bek mýmkin(AZAMATTYQ, OTANShYLDYQ, IMANDYLYQ degen osy ghoy, endi ZIKIRIYa – URAPATRIOTPEN SALYSTYRYP KÓRINIZDER). Mine, sonda búl әreket pitnә emes, naqty aqiqatpen sauapqa ainalady. Olay bolsa mende qarap jatpayyn, Qúrbanәlining «Mәzhab mәnisi» atty kitabyn bastan ayaq tolyq sharighat kózqarasyna say ketken qatelikterin osynda jazyp shyghayyn al, sizder jabylyp soghan naqty dәlelmen jauap berip qaranyzdar. Sóz sonynda sizderge jabylghan jaladan birjola qútylasyzdar, ne birjola diny birlestikteriniz jabylyp, qúrdymgha kelmeske keteri anyq(Serikting aitqany kelip, DB qúrdymgha ketti).

Men «kósilip sóile» dep sizderding tilderinizden tartqanym joq, «búl kim? ol ne?» dep tynysh jatqan adamnyng ar namsyn qozdatugha sebepshi bolghan taghyda ózderiniz ekendigin esterinizge sala keteyin. Búl sayttyng memleketting jiti baqylauynda ekenin úmytpaghaysyzdar! Sondyqtan aitarynyz aqiqattyng sózi bolsa betterinizdi kólegeylemey aq, esimderinizdi ashyp jazghandarynyz qúba qúp bolar. Meniki pitnә emes, Qúrbanәli taqsyrlarynyzdyng aitqan sózderining bet perdesin ashyp, ózderinizge qayta qarap shyghugha úsynu ghana.

Ýshinshiden, uahhabiyt, qúranitterdi tilge tiyek etipsizder. Olardy(Qúraniyt, uahabitterdi) tizgindep otyrghan zang da, qatelikterin betke basyp aityp jýrgen imamdar da jetkilikti. Deytúrghanymen búlar turaly da ózekti әngime qozghalsa olargha da aitar sózim jetkilikti. Qúrbanәlini tilge tiyek etkenim, onyng әli bet perdesi ashylmaghan edi, sonyng sebebinen el taghyda dýrbelenge úshyramasyn degen oy edi.

Shyntuaytyna kelgende Uahhabistermen kýresti imamdarda, qúqyq qorghaushylarda dúrys jýrgizip otyrghan joq. Bar bolghany is әreketterin, nemese birer amaldaryn ishinara uaqytsha ghana toqtata túrugha kómegi tiygeni bolmasa olardyng kózqarastaryn týbegeyli ózgertuge shamalary kelmey jýr. Oghan uahabshylardyng kitaptarynyng elimizde erkin basylyp shyghyp, taratylyp jatqany, kýnnen kýnge nayzaghaydan keyingi qaulap shyqqan sanyrauqúlaqtay kóbeyip jatqany, el tizginin ústaghandardyng birazining solargha erip ketkendigi, әr jerde oqtyn-oqtyn bolyp jatqan jarylystar men qaqtyghystar naqty dәlel bola alady.

Men uaqytynda 5000 day arabqa 5 jyl imam da bolghan adammyn.
Naqty biletinim, olardy naqty dәlelmen toqtata almaysyn. Jýz mәseleni dәleldep, dúrystyghyn moyyndatqanmen bәribir beti beri qaramaydy. Sebebi, senimi aqidasy bólek jandar. Osydan shyghatyn qorytyndy ne? Olardyng amaldaryn emes, senimderin týzetu qajet. Sonda ghana jastardyng betin keri qaytaryp ala alatynymyzgha men kepil. Sebebi, men múny basymnan ótkizgenmin, jemisinde kórdim. Dinde kózin ashqaly mazhabshylardy ata jauynday jek kórgen uahabshylardyng kóbi derlik sensenizder ýsh kýnde «Maghan múnday uahabshylardyng senimindey senim kerek emes, uahabshylardyng kitaptary da, senimderi de kerek emes, kuә bolynyz, biz mazhab jolyn qabyldadyq» dep mazhab jolyna týsip edi. Uahabshylardyng barlyghy birdey terrordyng qúraly degen odaghay oidan aulaq bolynyzdar. Onda jýrgen jastardyng toqsan payyzy derlik Allanyng shynayy aqiqat jolyn izdegen adamdar, olar tek sol joldy tura deuimen ghana sol jolda adasyp jýr. Sondyqtan aitar dәleliniz naqty ilimmen Uahabshylardyng bet perdesin ashatyn bolsa jastardy qayta bauyrgha basu onaydyng onayy. Ol ýshin әriyne, eki tildi jәne eki senimdi de anyq bilu, әri arajigin ajyrata bilu qajet. Taqyryptan auytqyp kettim au deymin, keshirinizder...
Qara Ishangha anadaghy jazghan hatymda osynday ózekti mәselelerdi kóterip jazyp, oy qozghaugha úsynys etip edim. Deytúrghanmen ol kisining ahlaghymen ózgelerining ahlaghy jer men kóktey siyaqty. Asalәmu әlәinә ua әlә ibadillәhys solihiyn.

Ábdikәrim Ábdimomynov

Abai.kz