Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Biylik 6171 0 pikir 26 Aqpan, 2016 saghat 16:01

JYLY JÝZDI AUYL BASShYSY

«Zamandasym, kóp uayymdama. Búl ómirde pende bolyp dýniyege kelgennen son, basymyzdan ne ótpey jatyr. Sabyrly bol, beytanys jan! Jaqynda ózine arnayy baryp, jýzdesemin».

Feysbuk jelisinde Kýmis Tortaevanyng janayqayyna alghashqylardyng qatarynda ýn qatqan Sәule hanym mýgedek әieldi demep qana qoymay, shotyna qarajat saludy da úmytpady. Bir aptadan son, poyyzgha otyryp, beytanys zamandasynyng qyzyna kómek qolyn sozbaq niyetpen Shymkentke attandy. 
Jol boyy terezeden kózi talghansha kósilgen keng dalagha qaraghan kýii oila­nyp keledi. «Beu, zymyrap bara jatqan uaqyt… Ne degen jyldam edin? Toqtamaysyn-au, toqtamaysyn. Myna jýrdek poyyzdaysyn» dep, ishtey ózimen-ózi syrlasqan onyng kóz aldyna ómir ótkelderining neshe týrli belesteri qylang berip ótip jatqanday sezimdi bastan ótkerdi. 
... Keshe ghana túlymshaghy jelbiregen qyz, býginde aq jaulyqty ana. Otanasy ghana emes-au, bir auyldyng qamqorshysy bolghanyna da on jyldan asyp barady. Osy jasyna deyin ómirding ashysy men túshysyn bir adamday kórdi. Talaylar ayaqtan tartty, sýrindi, alayda jyghylmady. Ruhy myqty qayratty qyz der mezgilinde es jiyp, boyyn tiktedi. «Búl­búl gýlge, qargha kýlge qonady» degen әjesining qanatty sózin Sәule Álipova jasy eluden asqanda baryp úqqanday. «Áy, qayran әjem-ay, sizding әr sózinizdi nemereli bolghanda baryp týisindim ghoy» deydi ózimen-ózi kýbirlep. 
Poyyzdyng tarsyldaghan taq-túq etken dybysy men gýrildegen dauysyn elep jatqan búl joq. Oidy oy quyp, balalyq shaghyna da sayahattap qaytty.
Áli esinde besinshi bolyp dýniyege kelgende, barlyghynan búryn әjesi marqúm qatty quanypty. Kelini kelesi nәrestesin kótergende әjesi týs kóredi. Aq boz atqa minip, túlymshaghy jelbiregen nemeresine meyirlene qarap túr eken. Oyana salysymen: «Kelinjan, elding aldynda jýretin, júrttyng qamyn oilaytyn qyz balany dýniyege әkeledi ekensin. Ózining jýzi jarqyn, esimin «Sәule» dep qoyalyq» deydi. Ontýstik Qazaqstan oblysy Tóle by audany, Aqjar kensharynda shyr etip dýniyege kelgen sәby osylaysha әjesining úsy­nysymen Sәule atanady. «Sәuleshim, Sәuletayym menin, jaryq júldyzym» dep, mandayynan iyiskep, erekshe emirenetin anasyn eske týsirip, kóz jasyna erik bergenin angharmay da qaldy... Janynda otyrghan jolaushynyng tanyrqap qaraghanyna da asa mәn bergen joq. Ózining ómir jolyn oy eleginen ótkizudi әri qaray jalghastyra berdi. 
Qarapayym otbasynan shyqqan Sәule, balalardyng ortanshysy edi. Segiz balasyn eshkimnen kem etpeymiz dep, demalu degendi bilmey ótken ata-anasy enbekqor jandar bolatyn. Ákesi kýn úzaqqa maldyng sonynda jýrse, anasy qúrylysshy boldy. Kesh bata ýige entigip kiredi de, tamaq dayyndap, kir juyp, ýy tazalap, odan qaldy mekteptegi balalaryna kózining mayyn tauysyp, әrip ýiretip otyrghany. Anasynyng sharshadym degenin bir de bir ret estimepti. 
Osynyng barlyghyn kórip ósken Sәule, Shymkent qalasyndaghy Qazaq himiya tehnikalyq institutynyng injener himik tehnolog mamandyghyn fakulitetting keshki bóliminde oqyp, mengerudi jón sanaydy. Áke-sheshesine auyrtpalyq týsirgisi kelmegen Sәulening búl óz sheshimi. Osylaysha ol 17 jasynan bastap júmysqa ornalasyp, enbekke erte aralasty. Kýndiz balabaqshadaghy býldirshinderge qarasa, keshkisin oquyn oqydy. Qarshaday qyz tapqan tabysyn ýnemdep júmsap, әr barghan sayyn anasyna, bauyrlaryna syi-syyapat jasap otyrudy da úmytpady. Múnysyna qatty sýisinetin kórshileri: «Qolqanatyng kelip, kózayym bolyp qaldyng ba?» dese, ýnemi «tilkózim tasqa» deytin anasy, «Shýkir!, Tәube!» deuden әste jalyqqan emes.
Sodan ýsh jyldan son, mamandyghy boyynsha Shymkent qalasyndaghy sement qúbyryn shygharatyn zauytta tokari stanogyn mengerip, bertin kele seh sheberi bolyp qyzmet ete bastaydy. Alyp zauyttyng basshylary da, qatar­daghy júmysshylary da osy bir qazaqtyng úyang minezdi qyzyna qyzyghyp ta, qyz­ghanyp ta qaraytyn. Sebebi ol basqarghan brigada sosialistik jarystardyng aldynghy shebinde túratyn. Júmysty jan-tәnimen isteytin ajarly qara qyzgha auyldyng talay boydaq jigitteri sóz saldy. Alayda, ayaghymnan tik túruym kerek dep sanaytyn boyjetkenning oiy tek júmysta boldy. 
Osylaysha jýre berer me edi, kim bilsin, eger armanyndaghy azamatty jolyqtyrmasa. Bir kórgennen Radikti únatyp, túrmysqa shyqty. Qos aqqu qol ústasyp biraz jyl Alghabas audanynda túrdy. Búl jerde Sәule mektepte orys tili men әdebiyetinen sabaq berdi. Sóitip on jyl zulap óte shyqty. Júbayynyng qyzmet babymen Sayram audanyna kóship kelip, Sayram audandyq әskery komissariatyna «memlekettik til audarmashysy» qyzmetine ornalasady. Áskery qyzmetkerlerge qazaq tilin ýiretedi. Oblys kóleminde óz salasy boyynsha eng alghash bolyp «qazaq tili» kabiynetin de ashty. Audandaghy mem­lekettik mekemelerining qújattaryn qazaq tiline audarugha atsalysty. Maqtau men marapattardan da kem bolmady. Taghy júmysy dóngelenip kele jatqanynda, oida-joqta júbayy Almatygha kóshetin boldy. Balalaryn alyp, otaghasymen arman Almatynyng janyndaghy Enbekshiqazaq audanynyng Birlik auylyna kóship keldi. Qarap otyrghandy jany qalamaytyn Sәule, audannyng enbekpen qamtu ortalyghyna baryp, júmys súraydy. Eki tilde sauatty kelinshekti kórgen Baltabay auylynyng әkimdigi qúshaq jayyp qarsy aldy. Ilezde qújattardy qazaqshalap, újymnyng alghysyna bólenip qana qoymay, audan, oblystyng marapattauynan da kende bolmaydy. Memlekettik qyzmetin Is jýrgizuden bastaghan Sәule Álipova, arada tórt jyl ótkende Enbekshiqazaq audany, Baltabay auyl okrugi әkimining orynbasary bolyp kóteriledi. 
Kýn-týn demey etken adal enbegining arqasynda qyzmetinde kóterilgen auyldan shyqqan shynashaqtay qyz qoldan kelgen kómegin qarapayym halyqqa kórsetuden esh jalyqqan emes. Ózgening janyn ózinikindey úqqan Sәule, ózgening múnyn óz múnynday sezine biledi. Qayyrymdylyq qorlarymen de tyghyz júmys jasauda. 
27 últ ókilderinen qúralghan 9 myng halqy bar auylda júmys isteu onay emes. Kýnde sol kisilerding aryzdary men nazdaryn tyndaugha tura keledi. Tyndap qana qoymay, mәselelerining ondy sheshiluin basty nazarda ústaydy. Otbasyna sharshaghanyn sezdirgisi kelmeydi. Ýiine kýlimsirep kiru onyng búljymas әdeti. Júmysynda da jymiyp jýretin jyly jýzdi auyl basshysyna kópshilikting yqylasy da erekshe. «Qiyndyqty jene bilu – әrkimning óz qolynda. Tek synyp ketpey, kezdesken qiyndyqqa jigerlilik tanyta bilgende ghana útasyn» deydi auyl әkimi Sәule Álipova.

Úlbosyn AYTÓLEN

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1511
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3283
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5824