Aqtóbe men Almatydaghy teraktiler elimizdegi basty problema jer mәselesin kólenkede qaldyrghan joq pa? Osy súraqqa jauap izdep, jerkomnyng mýshelerine habarlasudy jón sanadyq.

1 súraq. Lankestik әreketter jer komissiyasynyng júmysyn kýn tәrtibinen ysyryp tastaghan joq pa?

2 súraq. Jer komissiyasynyng tóraghasy Asqar Myrzahmetov jerkom mýshelerine aldaghy otyrysqa arnayy úsynyspen keludi tapsyrghan edi. Qanday úsynys dayyndap jatyrsyz?

Janúzaq Ákim, ghalym:

1. Keshegi Almatyda bolghan oqighany óz basym búzaqylyq dep baghalaymyn. Týrmede otyryp shyqqan qylmysker adamnyng isine bola halqymyz negizgi jer mәselesin úmytyp ketedi degenge senbeymin. Keshegi Almatydaghy oqighany, ótkende Aqtóbede bolghan lankestik әreketterdi jer mәselesine baylanystyrudyng qajeti joq. Sondyqtan elimizdegi jerge qatysty qordalanghan problemalardy sheshu ýshin komissiya óz júmysyn tynbay jalghastyra beredi.

2. Barlyq otyrysqa da arnayy dayyndyqpen baramyz. Aldaghy otyrysta auyldyng jayy, auylsharuashylyghyn damytu mәselesin kóteru oida bar. Jerkomnyng júmysy nәtiyjesinde 7 mln. gektar jer memleketke qaytaryldy. Endi ol jerlerdi qalay paydalanu kerektigin anyqtau kerekpiz. Elding bolashaghy ýshin óz ústanymdarymyzdy ashyq aitatyn kez keldi. Mәselen, jer komissiyasynda әli kýnge sheteldikterge jerdi jalgha beru, bermeu mәselesi ashyq aitylghan joq. Ekiúshty pikir aitudy qoyyp, naqty úsynystarmen mәselening basyn ashyp aluymyz kerek. Búl orayda jer mәselesi kólenkede qalyp qoydy dep qorqudyng qajeti joq. Jerdi saqtap qaludyng kýresi endi ghana bastaldy. Sondyqtan, qogham úiqydan oyanyp, belsendilik tanytqany jón.

Dos Kóshim, sayasattanushy:

1. Meninshe, Aqtóbe men Almatydaghy teraktiler jer mәselesin ekinshi kezektegi problema etedi dep qorqugha negiz joq. Jerge qatysty halyqtyng bayaghy kónil-kýii ózgermeydi. Bayaghy talabymyz ózgermeydi.

2. Jerkomda óz úsynysymyzdy aituymyz ýshin ol jerdegi azamattardyng uәjderin tyndap aluymyz qajet. Mysaly, osy uaqytqa deyin Jer kodeksindegi kóptegen olqylyqtardy tauyp, ony týzetu kerektigin dәleldep berdik. Yaghni, әr otyrysta bir problema ózdiginen payda bolyp, oghan terenirek ýniluge mýmkindik alyp otyrmyz. Júmysty osy negizde jalghastyra bergen dúrys dep oilaymyn.

Jerdi jalgha beru men iyelenudegi ashyqtyqty qamtamassyz etu kerektigin aityp kelemiz. Búghan Jer komissiyasynyng tóraghasy Asqar Myrzahmetov zang boyynsha keybir túlghalardyng mýlkin ashyq jariyalaugha tyiym salynghanyn aitty. Zang solay bolghannyng ózinde halyq kimning qansha jerdi iyelenip otyrghanyn, qanday maqsatqa paydalanyp jatqanyn bilui kerek. Jekemenshikti bylay qoyyp, kim qansha jerdi memleketten jalgha alyp otyrghanyn biluge әrqaysymyzdyng qúqyghymyz bar. Yaghni, búl mәselede ashyqtyqty, jariyalyqty talap etu qajet dep oilaymyn.

Jerkom júmysyn bastaghaly biraz mәselelerding beti beri qarady. Dese de talqylanatyn jayttar әli kóp.

Dayyndaghan Qanat Birlikúly

Abai.kz