Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 5127 0 pikir 8 Shilde, 2010 saghat 08:07

Eskirmeytin estelik

Bizding Súltan

Tayauda júmys babymen Qarasay audanynyng ortalyghy Qaskeleng qalasyna barghan sәtimizde bir tamasha toydyng ýstinen týstik. Audan әkimi Lәzzat Túrlashev qala syrtyndaghy shaghyn saltanat sarayynda Astana kýni qarsanynda Elbasynyng synyptastarynyng basyn qosyp, ýlken dastarhan jayypty. Kezinde bir mektepte oqyp, býginde aqsaqaldyq jasqa jetken týlekterding basqosuyna biz de kuә boldyq. Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Almaty oblysy, Qaskeleng audany, Qaskeleng selosy, Abay atyndaghy orta mektepting týlegi. Núrekeng oqyghan synypta 42 oqushy qatar jýrip bilim alghan eken. Býginde olardyng 30-y din-aman elge qyzmet etip jýr. Biz osy basqosuda býginde Qarasay audandyq Ardagerler kenesi tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmet isteytin, Elbasynyng synyptasy Saylaubek Qydyraliyevpen jaqynyraq tanysyp, az-kem әngimege tartqan edik.

Tóbelesten qútqaryp qalyp edi...

 

Bizding Súltan

Tayauda júmys babymen Qarasay audanynyng ortalyghy Qaskeleng qalasyna barghan sәtimizde bir tamasha toydyng ýstinen týstik. Audan әkimi Lәzzat Túrlashev qala syrtyndaghy shaghyn saltanat sarayynda Astana kýni qarsanynda Elbasynyng synyptastarynyng basyn qosyp, ýlken dastarhan jayypty. Kezinde bir mektepte oqyp, býginde aqsaqaldyq jasqa jetken týlekterding basqosuyna biz de kuә boldyq. Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Almaty oblysy, Qaskeleng audany, Qaskeleng selosy, Abay atyndaghy orta mektepting týlegi. Núrekeng oqyghan synypta 42 oqushy qatar jýrip bilim alghan eken. Býginde olardyng 30-y din-aman elge qyzmet etip jýr. Biz osy basqosuda býginde Qarasay audandyq Ardagerler kenesi tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmet isteytin, Elbasynyng synyptasy Saylaubek Qydyraliyevpen jaqynyraq tanysyp, az-kem әngimege tartqan edik.

Tóbelesten qútqaryp qalyp edi...

 

Men Qarasay audanynyng Túrar auylynda 1939 jyly 24 jeltoqsanda tughanmyn. Sol jerde jeti jyldyq mektepti bitirip, 1955 jyly Qaskeleng auylyndaghy Abay atyndaghy qazaq orta mektep-internatyna kelip oqydym. Sol kezdegi audan kóleminde búl jalghyz qazaq mektebi bolatyn. Qazir onda múrajay ornalasqan. Bizding úrpaq jas kýninen enbekke aralasyp, qiynshylyqta kýn keshti. Biz qashan da bir-birimizge qol úshyn berip, neni bolsa da aqylmen, bilimmen jenuge talpyndyq. Osynday ómirge degen qúshtarlyghymyzdyng ben taghdyr tezinde shyndalghan jigerimizding arqasynda ósip-óndik, kórkeyip, qanat jaydyq. Al, «elge qyzmet etu kerek» degen sózdi biz sanamyzdan bir sәt shygharghan emespiz. Qazir, Qúdaygha shýkir, es jiyp, el boldyq. Babalarymyz ansaghan Tәuelsizdikke de qol jetkizdik. Osy jetistikterimiz turaly aitylghanda, Túnghysh Preziydentimiz - Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng esimi de qatar aitylady. Óz basym Súltanmen - biz ony osylay ataytynbyz, bir mektepte oqyp, synyptas bolghanymdy maqtan tútamyn.

Súltanmen eng alghash tanysqan kýnim әli esimde. Mamyr aiy bolatyn. Toghyzynshy synypty bitirgen shaghymyz. Shamalghan auylyndaghy Selihoztehnikumnyng by alanyna bardyq. Bozbalalar jinalyp qyz-qyrqyngha qyryndap jýrmiz ózimizshe. Biyden song jergilikti balalarmen sózge kelip, biraz tiresip qaldyq. Biraq ol kezde býgingining jastaryndaghyday asa bir qatygezdik joq. Ol kezding jigitteri jyghylghangha júdyryq júmsamaytyn. Kóp bolsa tóbelesip, túmsyghyndy qanatasyn. Odan arygha barmaydy. «Er shekispey bekispeydi» degendey. Sodan keyin-aq tabysyp, tatulasyp, dos bolyp ketetinbiz. Degenmen, sol joly jaghdayymyz qiynday týskendey boldy. «Auyl iytining qúiryghy qayqy» demekshi, әlgi jergilikti jigitter basqa auyldan kelgen bizderge kәdimgidey kýsh kórsete bastady. Bir kezde solardyng arasynda túrghan aqqúbasha, deneli kelgen bir jigit kelip, әngimege aralasty. Eki jaqtyng serkelerin qasyna shaqyryp alyp, bir mәmilege keltirdi. Osydan keyin bizge kóz alartyp túrghan jigitter juasyp, júmsaryp qaldy. Biz de bir tyghyryqtan shyqqanymyzgha ishtey mәzbiz. Az ghana uaqyttan song әlgilermen tanysyp, dos retinde tarastyq. Al, bizdi tóbelesten qútqaryp qalghan sol jigit - Núrsúltan edi. Keyin de kórdik - ol ózi de jaman júdyryqtaspaydy eken. Biraq kezkelgen daudy ol aqylmen, sózben sheshuge úmtylatyn. Onyng adamgershiligi, azamattyghy, batyldyghy men aqyldylyghy jalpy úiymdastyrushylyq qabiletteri sol kezding ózinde qalyptasyp ýlgergen eken. Ol osy qasiyetterining arqasynda ózgelerden erekshelenip, oq boyy ozyq túratyn, qashan da ainalasyn mәmilege keltirip, belgili bir ispen janasha iydeyalargha bastamashyl bolyp jýretin. Núrekenning búl qasiyetteri - onyng el basqaruynda kóp kómegin tiygizip jýrgenin kýlli qauym kórip, bilip jýr.

Súltannyng oqytu әdisi

 

Osy oqighadan song qyrkýiek aiynda bizding Abay atyndaghy mektep-internatqa Shamalghannan bir top oqushy kelip qosyldy.  Olardyng ishinde ózim tanityn Núrsúltannan bólek, Qaysar, Qasym, Sәduaqas, Qydyrghaly degen balalar men Zeynep degen bir qyz boldy. Ol kezde internattaghy úldar men qyzdar bólek korpustardy jatatyn. Biz Qaskelenning Komsomliskaya kóshesindegi, qazirgi Beysebaev kóshesindegi besinshi jataqta túrdyq. Kórshiles jayghasqan korpustaghy ýlken synyptaghylardy qosa eseptegende barlyghy qyryqtan astam úl balalar sabaqtan song ulap-shulap, manaydy basymyzgha kóterip jýremiz. Múnday danghazada jónimen sabaqqa dayyndalugha múrsha joq. Oqu jyly bastalghan biraz kýnnen song Súltannyng ata-anasy «Internat jataghynda jýrip balamyzdyng sabaghy men tәrtibi nasharlap ketedi, ýide jýrip oqyghan dúrys» dep ony osy auyldaghy bir tuystarynyng ýine ornalastyryp ketedi. Shynynda da synyptasymyz Núrsúltan ozat oqushy bolatyn. Ol aramyzgha keyin kelip qosylsa da bәrimizben búrynnan aralasatynday bauyr basyp, ortamyzgha tez sinip ketti. Tipti keybir mәselelerde onyng ózimen aqyldasyugha tura keletin. Kerisinshe basqalar onyng ainalasyna toptalatyn boldy. Qyzdar jaghy da súltangha syrttay sýisinip, ghashyq bolyp jýretin. Óitkeni Súltannyng mekteptegi bedeli óte joghary edi. Súltandy qatarlastary ghana emes oqytushy-ústazdar da joghary baghalaytyn. Ol ózining bilikti bilimi men basqa da erekshe qabiletterining arqasynda eki-aq aidyng mekteptegi Komsomol komiyteting jetekshiligine saylanady.

Bizding shaghyn mektepte balalar eki auysymda oqityn. So sebepti de qosymsha sabaqtarymyzdy ótkizuge mýmkindikter az bolatyn. Biraq, aramyzda әr bir iske belsendilik tanytyp jýretin Súltan búl mәseleni de ózindik tәsilmen sheshuge tyrysatyn. Komsomol komiytetinen bolghandyqtan Súltannyng yqpaly ústazdardikinen kem emes-túghyn. Ony mektep diyrektory men zavuchynyng ong qoly deuge bolatynday edi. Sodan bizding synyp ekinshi toqsannan bastap Súltannyng bastamasymen óz betimizshe qosymsha sabaq oqy bastadyq. Onyng әdisi boyynsha alghashqy toqsanda ozat oqityndar múghalim siyaqty dayyndalyp kelip óz synyptastaryna sabaq ótetin. Búdan song kezek ortasha oqityndargha keletin. Eng sonynan ýlgerimi nashar balalardyng ózderi ótetin taqyrypty ózderi iygerip, ertesine qalghandarymyzgha týsindirip beretin. Osylaysha óz bilimderimizdi ózimidz tekserip, synyptaghy әrqaysymyz bir-birden múghalim bolyp, sabaq ótetinbiz. Aqyry, jyl sonynda Súltannyng búl tәjiriybesi óz jemisin berip, tómen baghasy bar oqushylardyng sabaghy dúrystalyp, synyptaghy ýlgili men ozattardyng qatary kóbeydi.

Komsomoldyq hat

 

Mektepte oqyp jýrgen kezimizde sosialistik elderding pionerleri men komsomoldary arasynda ózara hat alysyp túru dәstýri bolghan. Birde Qazaqstannyng Ortalyq komsomol komiytetine qytaylyq bir komsomoldan arnayy hat kelip týsedi. Qytay iyeroglifterimen jazylghan búl hatyy ondaghylar týsinbeydi de, til biletin bireudi aldyryp, qazaqshagha audartady. Onda Qytaydaghy komsomol jastarynyng atynan ystyq sәlem joldaghan Chjou Bay-Syao degen azamat bizding el turaly bilgisi keletini jәne bir eng ýlgili әri ozat oqityn komsomolmen tanysqysy keletinin jetkizgen eken. Búl hatty Ortalyq komiytettegiler oblysqa, oblystaghylar bizding audangha jiberedi.  Sodan, jogharydaghylar oilasa, aqyldasa kele qytaylyq әripteske jauap jazu ýshin tandau onynshy synyp oqushysy - Núrsúltangha týsedi. Sebebi ol mekteptegi oqu ozaty, komsomol komiytetining hatshysy, qoghamdyq-kópshilik júmystardyng útqyr úiymdastyrushysy edi. Osylaysha sol hatqa jauap qaytarugha layyqty komsomol retinde ol qazaq jastarynyng atynan Qytay Halyq Respublikasyndaghy komsomoldargha hat jazady. Sodan bastap Bay-Syaomen  Súltan birneshe ret hat alysyp túrdy. Olardyng ózara almasqan alghashqy hattarynyng núsqasy 1958 jyly 16 nauryz kýni «Kommunizm» gazetinde jariyalanghan bolatyn. Men olardy әli kýnge deyin saqtap kelemin. Osy hattardan keltirilgen ýzindiler sol kezderden syr shertedi:

Selemetsizder me!

Úly   Oktyabri   sosialistik revolusiyasyna 40 jyl toldy. Dýniyejýzinde birinshi bolyp jerding jasandy serigin úshyrdy. Jer sharyndaghy beybitshilikti jaqtaytyn barlyq adamdar Sovet Odaghynyng ghylym salasyndaghy osy zor tabysyna sýisine qarap otyr. Úly Sovet halqy jәne Kommunistik partiyasyn Úly Oktyabri sosialistik revolusiyasynyng 40 jyldyq merekesimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn.

Men  mektep   tabaldyryghyn, jana   attap, halyq múghalimi degen abyroyly qyzmetke ornalasqan komsomolespin. Men erte kezden bastap-aq Sovet odaghymen jete tanysugha qúmar adammyn.Sol sebepti VLKSM Ortalyq komiytetindegi joldastargha meni sovettik bir jas dospen tanystyrudy shyn jýrekten ótinemin. Ol maghan neghúrlym kóbirek hat jazyp, dos jýregimen tanysyp túrsa eken. Bizding tilimiz әdet ghúrpymyz әrtýrli bolsa da shyn dostyq sezimi bizdi birlestirip otyr. Búl dostyqty eshqanday kýsh búza almaydy. Maghan hatty myna adreske jazugha bolady:

Qytay Halyq respublikasy, Sychuani provinsiyasy Szyguni qalasy, 5-shi orta mektep. Qytay men sovet halyqtarynyng myzghymas dostyghy jasasyn! Sizderding densaulyqtarynyzgha tilektespin. Qytaylyq dosynyz Chjou Bay-Syao. 5 noyabri, 1957jyl.

***

Alystaghy qytaylyq dosyma!

Sәlemetsiz be! Sizben hat jazysyp, dostyq qarym-qatynasta bolugha shyn jýrekten zor quanyshty ekenimdi jәne niyetiniz Sovet odaghymen jete tanysu  bolsa, ózimning Sizge qolymnan kelgeninshe kómektesuge dayar ekenimdi bildiremin.Men birinshi klastan bastap býginge deyin óte jaqsy oqyp kelemin. 1956 jyldan beri komsomol qataryndamyn. Mening әke-sheshem osy Qaskeleng audanynyng Voroshilov atyndaghy kolhozynyng mýsheleri. Sosializm ornatu jolynda orasan zor tabystargha jetip otyrghan Úly qytay halqynyng komsomoles jastarymen tyghyz baylanys jasap jete tanysu bizding әrqaysymyz ýshin zor quanysh. Bizding sovettik Otanymyzdyn  jastary sýiikti  Kommunistik partiyanyng zor qamqorlyghyn eskere otyryp, әr uaqytta óz Otanyna payda keltiruge tyrysady. Al men orta mektepti bitirgen song joghary oku oryndarynyng birine týsip, keleshekte kommunizmning sanaly qúrylysshylarynyng biri bolsam dep oilaymyn. Sizding qúrmetti oqytushylyq qyzmetinizde tamasha tabystargha jetuinizge shyn jýrekten tilektespin.

Mening adresim:

SSSR. Qazaq sovettik sosialistik respublikasy. Almaty oblysy, Qaskeleng audany, Qaskeleng selosy, Abay atyndaghy orta mektebi. Núrsúltan Nazarbaev.

«Mektep qashan salynady?»

 

Núrekeng Jogharghy Keneste deputat bolyp jýrgen kezinde ózim tughan Túrar auylynan eki-ýsh adam arnayy baryp, auylda jana mektep salu qajettiligi jóninde úsynys-tilek bildirdik. Búl 1989 jyldary bolatyn. Sózimizdi jerde qaldyrmaghan Núrsúltannyng yqpal etuimen kelesi jyly mektep qúrylysy bastalyp ketti. Aldymen ýlken katlovan qazyldy da qysqa qaray ol júmystar eldegi oryn alghan týrli sayasiy-әleumettik jaghdaylargha baylanysty toqtap qaldy. Auyl adamdary da jana mektep qúrylysy qayta jandanatynynan kýder ýze bastaghan. Men eski mekteptegi diyrektorlyq qyzmetimdi jastau mamangha ótkizip berip, qatardaghy múghalim bolyp jýrgen kezim. Bir kýni júmyqa kelsem, mektep újymy ulap-shulap, mәre sәre bolyp jýr. Búl - 1992 jyl bolatyn. Sóitsem, bizding auylgha Preziydent keletin bolypty. Ústazdardyng aituynsha Núrekeng Shamalghan stansasyna, qyrmangha jәne taghy bir mal sharuashylyghymen ainalysatyn komplekske arnayy bas súghyp, sonynan bizding auyldaghy eski mektepke keledi eken. Sodan men suret sabaghynan beretin qyzdy shaqyryp alyp, eki qúlashtay bolatyn plakat tauyp, oghan qyzyl týspen badyraytyp túryp «Mektep qashan salynady?» dep ýsh-aq auyz sózdi ýlken әriptermen jazyp, onyng eki shetin tayaqshalarmen ústatyp, dayyndap qoydy tapsyrdym. Áriptesterim «búl ne ýshin qajet dep» súrap qoyady. Men  «kóresinder, Núrekeng bizding mektepke soqpay, joldan ótip ketedi. Plakat dayyn bolghan song jol boyyna shyghyp, Preziydentti tosamyz» dedim. Sosyn auyldaghy kólikterding birine minip alyp, Súltannyng arnayy baratyn jerlerine jol tarttym. Komplekske barsam, әnsheyinde qalay bolsa solay shashylyp, jinalmay jatatyn aulasy ainaday jarqyrap túr. Tipti siyr qoralarynyng ishine dәrihanadaghyday tazalyq ornatyp qoyypty. Núrekeng búl jerde bolyp ketipti. Taghy bir jerge soghyp, biraz uaqyttan song kortejimen keri qaytpaq eken. Sodan zymyrap qaytadan mektepke kelip, qasyma ýsh-tórt adamdy ertip alyp, әlgi «Mektep qashan salynady?» dep jazylghan úzyn plakatty alyp, auyldyng irgelep ótetin ýlken joldyng boyyna kelip túrdyq.  Onda poliyseyler qaptap túr eken. Olardyng bireui maghan kelip «Agha, búl jerde túrugha bolmaydy. Myna jazuynyzdyng kózin joghaltynyz. Bizge sóz keledi. Qazir búl jerden preziydentting korteji ótedi» dep búiyra sóiledi. Men de qasarysyp bolmadym. Sóitip túrghanda birneshe kólikten túratyn kortejding basy dәl qasymyzdan zulap óte bastady. Bir kezde kortejding orta túsyndaghy bir erekshe kólik ótip bara jatyp, kilt toqtay qaldy. Artyndaghy kóliktegiler bolsa sasqandarynan tejeuishterin basyp joldan shyghyp kete jazdady.  Topshylauymsha, Preziydent otyrghan kólik joldan qashyq emes jerde kezinde jana mektepting irgetasyna arnalyp qazylghan ýlken katlovangha qaray búrylyp baryp, sol túsqa jaqyn jerge ayaldady. Qarasam, kólikten Súltan shyghyp kele jatyr. Aqyry, jazghanymyz Núrekenning kózine shalynypty! Biz plakatymyzdy kóterip alyp solay qaray jýgirdik. Amandasyp alghan song bizden jón súrady. Men - plakattaghy jazudy núsqadym. Núrekeng kýldi de, qasyna ózimen erip jýrgen sol kezdegi qúrylys ministri Romanovqa mektep qúrylysyn qayta jedel qolgha aludy tapsyrdy. Bir kezde manayymyzgha auyl adamdary jinala bastady. Jinalghan júrt Preziydentke auldaghy jaghdaydy jarysa aityp jatty. Bir kezde Núrekeng qalyng toptyng shetinde ýndemey túrghan bir keyuananyng qasyna kelip, bas iyip amandasty da «apa, aman-esensizbe? Kýili-quatty túryp jatsyz ba? Álgi kókkóz tenteginiz bar ma, ýili-barandy boldy ma?» dep jón súray bastady. Sóitsek, Preziydent qolyn alyp, bas iyip amandasqan qart әjey kezinde Núrekeng ýiinde jýrip oqyghan shaldyng ekinshi alghan kempiri eken. Sonda, arada 34 jyl ótip ketse de Núrekeng әlgi keyuanany jyly jýzin esinen shygharmapty. «Kókkóz tentek» degen әlgi apanyng jalghyz úly eken. Elbasy «apa, menen qanday kómek kerek?» dep súraghanda, әlgi kisi «qaraghym, maghan eshtene kerek emes. Qúdaygha shýkir, bәri jaqsy. Eng bastysy el aman, júrt tynysh bolsyn!» degen analyq aq tilegin aityp, batasyn bergen edi.

 

Jazyp alghan Almat IYsәdil

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1460
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3228
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5290