«Núr Otan», «Aq jol», «Azat», JSDP partiyalary,

«Samúryq-Qazyna» ÚÁQ» AQ, «Qazenerjiy» qauymdastyghy,

 «Atameken» ÚKP, Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy,

QR Últtyq Ghylym akademiyasy, Jazushylar odaghy,

qarjygerler, tәuelsiz kәsipkerler, rektorlar

qauymdastyghynyng basshylaryna

Ýsh túghyrly tilge baylanysty eldegi partiyalar, qoghamdyq úiymdar jәne ziyaly qauym ókilderi (búdan әrmen Úiymdastyru alqasy) jazghan (№ 1/638, 30.06.2016j.) Ashyq hat «Abay», «Qamshy» sayttarynda jariyalanghan edi. Sol hatqa «Samrúq-Qazyna», «Atameken» t.b. qol qoymapty degen alyp qashpa sózdi «Últ» sayty jariyalap otyr.

Úiymdastyru alqasynyng aksiyalaryn 2012 jyldyng qyrkýieginen bastap úiymdastyrar aldynda barlyq úiymdardyng basshylaryna elde adam kapitaly, mәdeniyet jәne memlekettik tildi damytyp, intellektualidyq últ qalyptastyru baghytynda kýsh biriktiru qajettigi turaly hat jazyldy. «Núr Otan», QHA bastaghan búl top QR ghalymdar qauymdastyghy, «Jas Alash» gazetining redaksiyasy t.b. qoghamnyng barlyq salasy men eldegi barlyq últtardyng ókilderin biriktirip, yaghny kózqarastary әrtýrli bolghanmen, bir mýde, bir maqsatqa qyzmet etetin úiym bolyp qalyptasty. Búl topqa birikken úiymdardyng tizimi 2012 jyly qazan aiynda «Preziydent jәne halyq» gazetinde jariyalandy.

Búl úiymdardyng kelisimderin alghannan keyin ótkizgen júmystar jәne jazylatyn әr hatqa qol jinau mýmkin emes bolghasyn, ol úiymdardyng bastapqy kelisimderining negizinde júmys istey beremiz dep eskerttik. Oghan eshkim qarsy bolmaghasyn júmysty osy uaqytqa deyin sol baghytta jalghastyryp kelemiz.

Búl toptyng alghashqy júmysy - Ýkimette... barlyq memlekettik mekemelerde isqaghazdy qazaq tiline kóshiru aksiyasy boldy. Ony aldymen Premier-Ministr S.Ahmetov qoldap, 22.11.13 jyldan bastap Ýkimette isqaghazdaryn qazaq tiline kóshti dep jariyalady. Osy bastamany 6 oblys qoldady.

02.02.13 j. ekinshi aksiyada: 20 jylda memlekettik tilde bir oqulyq ne monografiya jazbaghan uniyversiytetterdi ýsh ay ishinde jabu turaly Ýkimetke talap qoyyldy. Sol jyly 46 uniyversiytet yqshamdau baghdarlamasy boyynsha qysqartyldy.

2013 j. mausymdaghy aksiyada 7 mәsele, onyng ishinde respublikadaghy jetim balalar ýileri, orys jәne aralas mektepterdegi qazaq tilin oqytu jaghdayynan bastap, hat ainalymynyng 80% orysshagha jetken Preziydent Ákimshiligining til mәselesin zanghy sәikestendiru t.b. mәseleler kóterildi. Osy aksiyada kóterilgen barlyq mәselelerge baylanysty Preziydent Ákimshiligi jan-jaqty monitornig jýrgizip, onyng qorytyndysy boyynsha Almaty men Astana qalalarynyng әkimderine eskertu, Qostanay obl әkimine sógis jariyalandy.

Odan keyingi últtyq kompaniyalardaghy memlekettik tilge baylanysty bir aksiyada kóterilgen mәseleni uaqytyly oryndau maqsatynda «Samrúq-Qazyna» arnayy búiryq shygharyp 19 filialyna taratty.

2013 jyly tuysqan Týrik elining jeti basshysynyng qúzyryna jazghan hatymyz ben, týrik halyqtaryna ortaq til qalyptastyru, aqparattyq jәne ekonomikalyq kenistik jasau turaly úsynystarymyzdy Týrkiya, Ázirbayjan jәne Qazaqstan elderining basshylary qoldap, onyng keybir bólimderi osy kýnderi Týrik Kenesi arqyly iske asyp jatyr. 

Osy 3 jyl 8 aida otyzgha juyq aksiya ótkizilip, oghan jauap retinde resmy organdardan 300-ge juyq, әrqaysysy 1-25 betten hat keldi.  

Solardyng ishinde 2015 jylghy QR 2 AES salugha, kiyikting jappay qyryluyna qarsy, sybaylas jemqorlyqpen kýres, 2016 jyldy TMD elderin demokratiyalandyru jәne terrormen kýres (Sofiya-Dubay-Pariyj–Qazan-Almaty), 2016 jyl – 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisting 100 jyldyghy, «Jeltoqsan-86-nyn» 30 jyldyghy jәne Tәuelsizdikting 25 jyldyghy aksiyasyn t.b. ataugha bolady.

Sonymen qatar, «Núr Otan» bastaghan búl Úiymdastyru alqasy BÚÚ-da (Niu-York, 2014), YuNESKO-da (Pariyj, 2015) t.b. Qazaqstannyng halyqaralyq imidjin kóteru maqsatynda birneshe aksiya ótkizdi. Mysaly, BÚÚ-da «Alash» tarihiy-zertteu Ortalyghy (H.M.Ghabjәlelov) ótkizgen «Qazaqstan - mәngi El» atty sharadan keyin AQSh, Ýndistan sbastaghan 23 elding elshileri Qazaqstannyng bay tarihyna tәnti bolghandary turaly estelikter jazyp qaldyrdy.

2016 jyly eldegi 10 mln ga jerdi alyp jatqan Reseyding әskery poligondaryn jabu, TÝRKSOIY-dyng tolyqqandy júmys jasauyn qamtamasyz etu jәne «Proton» raketasynyng 7 jarylysynan bolghan zardaptardy jahandyq ekologoiyalyq forumda talqylau siyaqty mәselelerdi BÚÚ Qauipsizdik Kenesi, YuNESKO t.b. arqyly sheshu qaraluda. 

Jer reformasyna arnalghan 7 aksiya ótti. 22.04.16j. aksiyada Ýkimetke, býgingi kýni qalyptasqan ekonomikalyq daghdarys, jer dauy jәne bilim reformasyn jetildiru maqsatynda qoghamdyq úiymdarmen birge ýsh týrli Komissiya qúru turaly úsynys jasaldy. Qazirgi uaqytta Jer Komissiyasy júmys istep jatyr.

Songhy aksiyanyng (№1/638, 30.06.2016j.) maqsaty – ol bilim salasyndaghy reformagha ong ózgeris engizu maqsatynda Ýkimetpen birikken Komissiya qúru boldy. Sebebi, QR Bilim jәne ghylym ministrligi úsynghan reformagha halyqtyng 90%-gha juyghy qarsy. Onyng ústanymdary Últtyq memleketting jәne «Mәngi Eldin» («Bir til, bir morali, bir din, bir memleket») ústanymdaryna kereghar. Sonymen qatar «Til turaly» zangha da qayshy. 1992 jyly BÚÚ-gha mýshe bolyp kirgende Qazaqstangha, «avtoritarlyq rejimdegi últtyq memleket» degen anyqtama berilgen. Qazaqstan, memleket qúrushy Qazaq halqynyng negizinde qúrylghan Últtyq memleket. Ol memlekettik qúrylymnyng negizi. Ol turaly bizding ghalymdardyng júmystary Almaty, Astana, Parij t.b. jerlerdegi ghylymy konferensiyalardyng enbekterde jariyalanyp, 2014 j. mausymda QR Parlamenti Mәjilisi men «Núr Otan» partiyasynyng birikken otyrysy (42 deputat qatysty) men «Núr Otan» partiyasynyng ekspertter Kenesinde (qazan, 2014j.) t.b. bayandaldy.

Jogharydaghy hatta, elde dayyndalyp jatqan reformany synaumen qatar, onyng ornyna әlemdegi eng ýzdik mamandardyng qatysuymen zamanauy talaptargha say joba jasau úsynyldy. 25 jylda auysqan 18 ministrding әrqaysysy ózinshe reforma jasady. Biraq, olardyng eshqaysysy elding kónilinen shyqpaghasyn iske aspay qaldy. Sebebi, olardyng eshqaysysy el mýddesine say, zamanauy joba úsyna almady. Onday joba ghasyrda bireu ghana boluy mýmkin! Mysaly, ótken ghasyrdyng basyndaghy Japoniyada jasalghan joba "ghasyr jobasy" bola alady. Sondyqtan, búl mәseleni atýsti qarap, sayasy nauqangha ainaldyrugha bolmaydy. Qazirgi dayyndalyp jatqan reformanyng niyeti de búrynghylarday dúrys boluy mýmkin. Biraq, onyng iske asyru joly Qazaqtyng últtyq mýddesine yaghny últtyq memleketting tabighatyna say bolmaghandyqtan, ol damudyng emes, qoghamdaghy әrtýrli daghdarystardyng sebebine ainalady. Mysaly, búl reforma boyynsha mektepte 1991 jylgha deyingi tarih oqylmaydy eken. Al, tarihyn bilmeytin mәngýrt úrpaq halyqty tobyrgha ainaldyruy mýmkin. Óz tarihyn bilmeytin úrpaq eshqashan da últty úshpaqqa shygharmaydy. Ana tili men tarihy joq últ bolmaydy jәne sol tilde ghylymy men tehnologiyasy yaghny ekonomikasy damymaghan elding damymaytyny aksioma! Osyny týsinbegenderding reforma jasauy – ol qasiret! Últtyn, Eldin, Memleketting qasireti! Onday reformany toqtatu kerek! Aldymen bizge qanday reforma kerektigin oilanyp, elmen, mamandarmen aqyldasu kerek!

Úiymdastyru alqasy 2012 jyldan beri El ishinde jәne halyqaralyq dengeyde Elding abyroyyn kóterude jeke ministrlikter nemese basqalay úiymdar atqara almaytyn júmystardy iske asyrdy. Sol ýshin, onyng mýshelerine alghysymyzdy bildiremiz.

Bilim reformasy – ol ekonomika men qoghamdaghy reformanyng negizi bolghandyqtan, ony dayyndaugha barlyq qogham atsalysuy kerek!

Eger, Úiymdastyru alqasynan shyghamyz deytinder bolsa, onday sheshim әrkimning óz erkinde jәne biz onymen de kelisemiz. Jogharydaghy sharalardy atqaru barysynda budjetten nemese oghan qatysqan partiya, kompaniyalardan qarjylay shyghyn bolghan joq.

Úiymdastyru alqasynan jeke túlghalar men keybir úiymdardyng belgili kezende (basshylary auysady, sayasat ózgeredi t.b.) shyghyp jatuy zandy qúbylys. Biraq, odan, onyng basynda qalyptasqan sayasaty men ústanymy ózgermeydi. Júmys jalghasa beredi.

Janúzaq Ákim,

Úiymdastyru alqasynyng koordinatory

Abai.kz