Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Á. Nazarbaevqa 

 

                                                   Kóshirmesi: QR Premier-Ministri K.Q. Mәsimovke

 

QR Senatynyng Tóraghasy Q.K. Toqaevqa

 

                       QR Mәjilisining Tóraghasy N.Z. Nyghmatullinge

 

Viyse-Premierlerge, Ministrlerge, Barlyq dengeydegi

 әkimderge, Parlament jәne maslihat deputattaryna,

rektorlargha, oblystyq jәne qalalyq (audandyq)

 oqu bólimderine, mektepter men bala-baqshalar

diyrektorlaryna, Qazaqstan azamattaryna!

 

 

A Sh Y Q  H A T

 

2012 jyldan bastap ýsh túghyrly til Qazaqstannyng bilim men tәrbie jýiesine engizilude. Ol boyynsha bala-baqshanyng esigin ashqan ýsh jasar býldirshinge birden ýsh tildi ýirenu mindeti qoyylghan. Osy uaqytqa deyingi әlemde balany on jasqa deyin ana tilinde tәrbiyelep, dýniyetanymy qalyptasqannan keyin, onyng oi-órisin damytu ýshin aldymen qosymsha bir tildi, qajet bolsa 2-3 jyldan keyin ekinshi shet tilin ýirete bastaydy. Búl әlemdegi qalyptasqan ýrdis. Mysaly, Fransiyada bala 1-synyptan bastap memlekettik tilden emtihan tapsyrady. Olarda aghylshyn tili 10-jastan bastap pәn retinde ghana ótiledi. Japoniyada balagha 12-jasqa deyin basqa tildi oqytpaydy. Al, Qytayda ghylym, tehnika, tipten internet jelileri de qytay tilinde sayrap túr.

2016 - 2019 jylgha arnalghan bilim baghdarlamasy boyynsha ýsh túghyrly til 1-synyptan bastap pәn retinde engizbekshi.

Ghalamtordan Semeyde ýshbasty balanyng dýniyege kelgenin kórsetip, onyng sol aimaqta 40 jyldan astam uaqytta jarylghan jarty mynday atom bombasynyng saldarynan payda bolghan mutant ekeni jazylghan. Al, Qazaqstan qoghamyn «ýshtildilik» mutasiyasynyng sebep-saldary men odan qalay qútylamyz jәne odan payda bolghan klondarmen ne isteymiz degen súraqtar mazalauda?! 

Qazaqstandaghy ýshtildilik – ol ghylym men pedagogikagha emes, sayasy etiyketke negizdelgen anahraizm! Sebebi, sayasy etiyketting qauiptiligi - onda «satushy da, satyp alushy da aldanady» yaghny ony endirip otyrghan biylik te, oqushy da aldanady.

Jogharydaghy baghdarlamada 10-11 synyptarda fizika, himiya, biologiya, informatika pәnderi aghylshyn tilinde, dýniyejýzi tarihy pәni orys tilinde oqytpaqshy.

Memleketting ekonomikasy sol elding ghylymy men tehnikasyna tikeley baylanysty bolghandyqtan damyghan elderding barlyghynda ol pәnder óz tilinde oqytylady. Sebebi, ol halyqty jappay sauatsyzdandyryp, memleketik tilding yaghny sol memleketting ózining damuyna kedergi bolyp, ony ondaghan jyldargha keyin ketiredi. Onday sharalardy ózine senimsiz, basqalargha tәueldi, bolashaghy búlynghyr elder ghana amalsyzdan qabyldaydy. Sebebi, әlemdegi 9 әmbebap tilderding qataryndaghy, eng bay, ghylym men tehnologiya tiline ainalghan qazaq tilin keri ketirgisi keletin mәngýrtterding tirligin memleketke qarsy istelip otyrghan qylmys dep qaraluy kerek.

Fransiyanyng mәdeniyet ministrligimen Parij janynda Attilagha (b.d. V gh.) muzey jәne eskertkish ashu (2012), BÚÚ-da «Qazaqstan-Mәngi El» (Niu-York, 2014), YuNESKO-da (Pariyj, 2015) «Qazaq handyghynyng 550-jyldyghyna» halyqaralyq konferensiya siyaqty elding imidjdik jobalaryn, biz (Halyqaralyq Adam instituty, «Alash» tarihiy-zertteu Ortalyghy) halqymyzdyng 5700 jyldyq bay tarihyna sýienip ótkizdik jәne bolashaqta da ótkizemiz. Al, jogharydaghy bilim baghdarlamasynan qazaq halqynyng tarihyn mýldem alyp tastaudy, qoghamda ortaghasyrlyq inkvizisiyanyng bir týri dep týsinude.  

Qabyldanbaqshy bilim baghdarlamasy pedagogika men jaratylystanu ghylymdarynyng metodologiyalaryna sýienbegen, iske asyru mehanizmderi zamanauy bilim standarttaryna say kelmeytin, bireulerge elikteuden payda bolghan qújat. Ondaghy, memlekettik til, morali, últtyng mentaliyteti men dýniyetanymy, ghylym men tehnologiya, tarih pen etnologiyagha kereghar ústanymdar qogham men memleket damuyna kedergi keltiretindikten, ony qabyldaudy toqtatu kerek.

Osy bilim baghdarlamasyna baylanysty ortaq júmys tobyn qúru turaly Ýkimetke búryn da úsynys (hat № 1/628,  22.04.2016) jasalghan.

Tili, tarihy, jeri joq últ ta, memleket te bolmaydy! Búl baghdarlamanyng maqsaty últtyq memleketting tamyryna balta shabu. Eger oghan qol jetkizse, onyng artynda birjynysty otbastaryn zandastyru qalady. Býgingi eldegi lankesterding ekstremistik sektalary da osylay zandastyrylghan.

Jalpy, totalitarlyq Kenes Odaghy da qazaqtyng tili men tarihyna tap osynday qiyanat jasamady. Óz halqyna osynday eksperiymentterdi ótken ghasyrdyng 30-shy jyldary «jana nәsil» shygharmaqshy bolghan Germaniyada da istemepti. Songhy jarty ghasyrda Liviyada 30 jylday mektepterde osyghan úqsas eksperiymentter jasalghan. Biraq, ol tәjiriybe eldegi biylik auysqasyn toqtady. Liviyanyng «tәjiriybesinen» sabaq alyp, qiyaly úrpaq ósirmes ýshin búl eksperiymentti toqtatu kerek!

Halyqaralyq Adam instituty, qúramynda ghylymnyng barlyq salasyn qamtyghan әlemning 3500 ataqty ghalymdary (onyng ishinde TOP-500 jәne 87 Nobeli laureattary) isteytin Álemdik innovasiyalyq Qormen (WIF) jasalghan, QR 30 jylgha jan-jaqty damytudyng kelisimsharty ayasynda, otandyq mamandardyng qatysuymen bilimdi jәne innovasiyalyq klasterdi (bilim-ghylym-tehnologiya-industriya-ekonomika) damytudyng  zamanauy baghdarlamasyn dayyndap, iske asyrugha kómek beruge dayyn ekenimizdi habarlaymyz.

 

Qúrmetpen,

«Núr Otan», «Aq jol», «Azat», JSDP partiyalary, «Samúryq-Qazyna» ÚÁQ» AQ, «Qazenerjiy» qauymdastyghy, «Atameken» ÚQP, Qazaqstan Halyqtary Assambleyasy, QR Últtyq Ghylym akademiyasy, Jazushylar odaghy, Halyqaralyq Adam instituty (Institut), «Alash» GhZO, qarjygerler, tәuelsiz kisipkerler, rektorlar qauymdastyghy t.b. qoghamdyq úiymdar qúrghan Memlekettik emes úiymnyng Úiymdastyru alqasy atynan:

 

ÁKIM Janúzaq – Halyqaralyq Adam institutynyng preziydenti, QR Últtyq Jaratylystanu ghylymdary Akademiyasynyng korr.-mýshesi, Europa jaratylystanu ghylymdary Akademiyasynyng mýshesi;

SÁBDEN Orazaly – Qazaqstan ghalymdar odaghynyng Tóraghasy, QR memlekettik syilyghynyng iyegeri, ekonomika ghylymdarynyng doktory, QR Últtyq Injenerlik Akademiyasynyng akademiygi;

ÁUEZOV Múrat –  M.O.Áuezov atyndaghy qordyng Tóraghasy, Qazaqstan Respublikasynyng Tótenshe jәne ókiletti elshisi, ghalym;

ELEUSIZOV Mels – Qazaqstannyng ekologiyalyq Odaghy men kәsiporyndary «Tabighat» qauymdastyghynyng Preziydenti;

TÚYaQBAY Jarmahan – JSDP Tóraghasy, memleket jәne qogham qayratkeri;

TOQAShBAEV Marat - «Preziydent jәne halyq» gazetining Bas redaktory, QR PGhA akademiygi, professor;

BATTALOVA Zәuresh – «Qazaqstanda parlamentarizmdi damytu qory» Qoghamdyq qorynyng preziydenti, JSDP Prezidium mýshesi;

QALYBAY  Jarylqap - «Júldyzdar otbasy-Anyz Adam» jurnalynyng Bas redaktory;

JÁKEEV Ghabiyden – Gh.Mýsirepov atyndaghy qordyng Tóraghasy;                                   

JÚMALY Rasul – sayasattanushy, diplomat; Qazaq Últtyq Kenesi Tóraghasynyng orynbasary;

ABAGhAN Múqtarhan – Kenesary Han qoghamdyq qorynyng Tóraghasy;

Týrkiya, AQSh, Vengriya, Finlyandiya, Qazaqstan, Ózbekistan, Estoniya, Qyrghyzstan,  Ázerbayjan, Resey, Fransiya, Týrkimenstan elderinen – barlyghy 6207 memleket jәne óner qayratkerleri, ghylym doktorlary men professorlarynan túratyn Týrik jәne ugro-fin halyqtary Kongresi mýsheleri Qazaqstan ghalymdary, aqyn-jazushylary, memleket jәne qogham qayratkerleri atynan:

NÚRPEYSOV Ábdijәmil – jazushy,  QSRO Memlekettik syilyghynyng laureaty;

QAYDAROV Ábughaly - filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR ÚGhA akademiygi;

AYTBAEV Ómirzaq - filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, QR ÚGhA

akademiygi, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Tóraghasy;

MYRZAHMETOV Mekemtas – QR ÚGhA akademiygi, QR Memlekettik syilyghynyn

laureaty;

ÓTELBAEV Múhtarbay - fizika-matematika ghylymdarynyng doktory,  professor, QÚA akademiygi, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;

ELEMESOV Kópmaghambet – auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk;

ELEShEV Rahymjan – auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng doktory, professor, akademiyk;

GhABBASOV Sovet-Han - medisina jәne pedagogika ghylymdarynyng doktory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Mahambet syilyghynyng laureaty;

QABYShÚLY Ghabbas - jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi; 

RAQYShEV Bayan – QR ghalymdar Odaghynyng viyse-preziydenti, QR ÚGhAakademiygi,

QazÚTU kafedra mengerushisi;

JÚMADILOV Qabdesh – Qazaqstan halyq jazushysy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;

ISABEKOV Dulat - «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory, jazushy-dramaturg,  QR Memlekettik syilyghynyng laureaty;

SMATAEV Sofy - jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyn  laureaty;

MEDETBEK Temirhan – aqyn, QÚ Memlekettik syilyghynyng laureaty;

ESDAULET Úlyqbek – aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Júldyz» jornalynyng Bas redaktory;

ARALBAY Núghman – biol. ghylymdarynyng doktory, professor, «Jaratylystanu ghylymdary jәne inovasiyalyq tehnologiyalar» GhZY diyrektory;

KAPEKOVA Gulnar – Qazaqstan ghalymdar Odaghynyng Almaty oblysy boyynsha filiala diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor;

NESIPBAEVA Kaliya – tarih ghylymdarynyng doktory, professor;

BURBAEVA Galiya – ghalym, qogham qayratkeri;

QÚLKENOV Mereke – jazushy, qogham qayratkeri;

QOYShYBAEV Beybit- tarih ghylymynyng kandidaty, «Ádilet» tarihi- aghartu qoghamynyng preziydenti;

SÁRSENBAY Rysbek  - «Jas Alash» gazetining bas redaktory, qogham qayratkeri;

BAPY Ermúrat - «DAT» jobasynyng jetekshisi, qogham qayratkeri;

KENEBAY Júmash - aqyn, qogham qayratkeri, Halyqaralyq YuNESKO syilyghynyng laureaty;

AYGhALIYÚLY E. - «Qazaqstan-Zaman» gazetining bas redaktory;

ISA Qazybek  -  "Qazaq ýni" gazeti preziydenti, aqyn, Halyqaralyq Alash syilyghy laureaty, Halyqaralyq Sergey Esenin atyndaghy syilyq - "Altyn kýz" ordeni iyegeri.

SARYM Aydos -  Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng jetekshisi, Qazaq Últtyq Kenesi Tóraghasynyng orynbasary;

ShYMShYQOV Jankeldi  - Astana qalalyq «Tәuelsizdikti qorghau» HDQ

 úiymdastyru komiytetining tóraghasy;

JANDARBEK Zikiriya - tarih ghylymynyng kandidaty, Ahmet Yassauy atyndaghy Halyqaralyq Týrkistan uniyversiytetining professory;

ZEYNULLIN Amanjol - auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng kandidaty, «Dala» institutynyng diyrektory;

QADYRBAEVA Aysúlu – aqyn, qogham qayratkeri;

QUANYShALIN Jasaral – qogham qayratkeri;

GhABDOLLA Qajymúqan – «Qazaq Eli» gazetining Bas redaktory; 

QANATBAEV Serik - veterinariya ghylymynyng doktory;

AYYPÚLY Rahym – JSDP Prezidium mýshesi, Qogham qayratkeri;

QALYBAY Maqsot - Qazaqstan Respublikasyna erekshe enbegi sinirgen zeynetker;

SAGIDULLAEVA Ayman – ústaz, qogham qayratkeri;                                     
BABAMÚRAT Dәuren -  «Bolashaq» jastar qozghalysynyng liyderi;

ERGhALIYEVA Baretta - Qazaqstannyng «Demokratiya jәne qúqyq» halyqaralyq tarihiy-qúqyq ortalyghynyng tórayymy;

ERGhALIYEVA Gýljan – jurnaliys, qogham qayratkeri;

QOSANOV Ámirjan – qogham qayratkeri, tәuelsiz sayasatker;
ALIBAEV Alik     - ekonomist, JSDP Prezidium mýshesi;
KENJEBAY Myrzan – aqyn, QR mәdeniyet qayratkeri
TÓREHANOV Ernst -  jazushy, qogham qayratkeri;
MÚQANGhALIYEV Ermek – ghalym, qogham qayratkeri;

MAMAY  Janbolat - jurnalist, qogham qayratkeri;

QAPTAGhAY Q. -  «Halyq dabyly» qozghalysynyng tóraghasy;

QUAT  Dәuren - «Abay.kz» aqparattyq portalynyng jetekshisi;

SÁDUÚLY Biysenghazy - «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining tóraghasy;

ÁZIMBAY Ghaly - sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory;

BEYSEBAY TEGI Ruza – qogham qayratkeri (Pavlodar);

MÚQTAY Quanysh – aqyn;

ZAYTOV Rinat – aitys aqyny;

MÚQANOV Dәuren - audarmashy, әdebiyettanushy;

KÓShIM Dos -"Últ taghdyry" qozghalysynyng tóraghasy;

NÚR-AHMET Dos -"Últ patriottary"qozghalysynyn tóraghasy;

TAYJAN Múqtar -  Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng preziydenti;

BÓTEEV Marat - «Allajar-qoldau» qoghamdyq qorynyng tóraghasy;

TÁLIMÚLY K. - Talghar audandyq memlekettik tildi oqytu ortalyghynyng diyrektory;

AShUÚLY  J. - Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy;

MÚHTARBEK S. - jurnalist, qogham qayratkeri;

QANAFIYa Nazarbek - filologiya ghylymdarynyng kandidaty;

AQJIGIT Ómirzaq- tәuelsiz jurnalist;

KÁRIPJAN Amanghazy - aqyn;