Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 8039 0 pikir 29 Mausym, 2016 saghat 11:04

MÚQAGhALY –ERKINDIK PEN BOSTANDYQ SIMVOLY

Ýstimizdegi jyldyng 15 sәuirinde Almaty oblysy, Ile audany, Ótegen Batyr kentinde M. Maqataev atyndaghy №13 mektepte úly aqynnyng 85-jyldyq mereytoyyna jәne osy mektepting ashylghanyna 25 jyl toluyna arnalghan saltanatty әdebiy-shygharmashylyq jiyn ótti. Búl jiyngha M. Maqataevtyng úly men belgili Halyq aqyny Israil Saparbay basqarghan qazaq aqyn-jazushylary men óner qayratkerlerining ýlken toby qatysty.

 Mektep diyrektory Ghaliya Nәdirbekqyzy men mektepting filologiya salasynyng múghalimderi úiymdastyrghan búl jiynnan alghan әserim erekshe bolghanyn, osy jiynda aitylghan jaryqtyq Múqannyng poeziyasy men ómirde qaldyrghan oi-minez múraghaty turaly mәlimetterden kónilime senim men ýmit ornaghanyn jasyra almaymyn. «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn ...» deydi dana halqymyz.  «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy» degen úlaghatty oidy esimizge alyp mektep újymyna, onyng basshysy Ghaliya Nәdirbekqyzyna sauapty isterine rahmet aityp, rizashylyghymyzdy bildirdik.

Men de boldym sol toyda. Maghan da sóz búiyrdy. Qarymym jetkenshe men de Múqaghalidy týsinuge talpyndym, Múqaghaly poeziyasynyng mәngilik zamanauilylyghy men ózektiligin týisinuge úmtyldym. Shynyn aituym kerek, osy mektepte oqyghan balalarym men oqyp jýrgen nemerelerimning taqpaq qylyp aityp jýrgenderin estigenim bolmasa, jaryqtyq Múqannyng poeziyasyna den qoymaghan ekenmin.

Jiyngha arnayy shaqyryp, ata-analardyng atynan «sóz sóileseniz eken» dep úsynys jasalghan song M. Maqataev turaly mәlimetter jinaqtap, ólenderining birqataryn oqugha tura keldi. Oqydym. Oqydym da ózimdi «úlan-asyr dariya-múhittaghy kishkene qayyqtay sezindim. Joghary qarasang – týpsiz  tereng kók aspan, tómen qarasan-týpsiz tereng túnghiyq, jan-jaghyna qarasang kók aspan men túnghiyq-dariya astasyp túrghanday. Tek Múqannyng «poeziya-araly» ghana osy sheksiz dýniyede taban tireytin túghyr ispetti. Al ol «poeziya-araly» - qazaq turaly, qazaq ýshin ghana. Osy sheksiz dýnie – dariyada ol ýshin tek «Qazaq» qana bar siyaqty.  Maghan solay kórindi ...

Ózimning Múqaghaly turaly oilarymdy 3 tezis – ýshtaghangha ornalastyryp, bayandadym. Sonymen:

 

1-teziys: Múqaghaly – Qazaqtyng ruhy, ózine-ózi senimining túraghy, últqa degen meyirim.

                « ... Otan! Otan! Bәrinen biyik eken,

                Men ony mәngilikke sýiip ótem.

                Otandy sýimeuing de kýiik eken,

                Otandy sýigening de kýiik eken ...»

 

Kýiik eken! Ne degen ghajayyp dialektika, ne degen ghajayyp tútastyq. Otany joq adamnyng eshtenesi joq. Ol – qanbaq, jel qalay aidasa, solay domalaydy. Otan – ana, sondyqtan ony sýimeu – anasy joq jetim balanyng kýiin keshu. Jetim balanyng ómiri – kýiik ómir. Ásirese, anasyz – tas jetimning kýii óte ayanyshty.

 

Shirkin-ay, Múqannyng osy bir shumaghy býgingi kýni Qazaqtyng Jer-Anasyn satyp payda tabamyn degen esersoq – biyshikeshterding ýiinde «Ayaz biyding shapany men tymaghyna» úqsap tórde ilinip túrar ma edi ... Sondyqtan, «Otandy sýng» – aksiomalyq qajettilik, passionarlyqtyn, patriotizmning – túghyry.  

Al Otandy sýigenin  de kýiik ekendigi – ras. Sebebi, sen onyng danasyn da, balasyn da; meyirimdi, shapaghatty, parasatty azamatyn da, aqyly az, esersoq – búzyghyn da; qara qyldy qaq jarghan әdil biyin de, qulyq-súmdyq oilaghan ayar alayaq-súmdaryn da; eshtenening bayybyna bara almaytyn momyndaryn da; ter tógip enbek etetin enbekqorlaryn da, jatyp isher jalqaularyn da sýning kerek.

Endi onyng birin sýiinip sýiesing de, birin – kýiinip sýiesin. «Aghayynnyng azary bolsa da, bezeri bolmaydy» - deydi dana halqymyz. Eng bastysy, sen jetim emessin. Arqa sýieytin Otanyng bar. Al ony sýng – dәleldeudi qajet etpeytin aksioma. Mening oiymsha, osyny týsingen Múqaghaly – úly, Últtyng  bar jaqsy – jamanyn, iri-úsaghyn, ashy-tәttisin, aq-qarasyn jәne t.b. Núh payghambardyng kemesindegidey Qazaqtyng ruhany qambasyna  jinaqtap túrghan dialektikany jaryqtyq Múqang «Kýiik eken» degen bir ghana tirkeske syidyryp túrghanday.

Osyghan úqsas taghy bir úly aqynymyz, jaryqtyq Qadyr Myrza-әli: «Men qazaqpyn – myng ólip, myng tirilgen» - dese, Múhtar aghamyz Shahanov bylay deydi:

                   Kim aitty saghan?

                   Túlpardy terlemeydi dep,

                   Aq kóilekti kirlemeydi dep,

                   Qara eshki mýjigen alma aghash

                   Qaytadan gýldemeydi dep ... Kim aitty saghan?

 

Múqaghalidyng «Kýiik eken» dialektikasy Qadyr men Múhtar aghalarymyzdyng ólenderinde osylay órilip, kómkerilip túr. Búl – Qazaqtyng ruhyn kóteru emey nemene? Búl – Qazaqqa: «Mýjilme, tausylma, ensendi kóter,» - degen sóz. «Jaqsylyqtan, bolashaqtan ýmitindi ýzbe,» - degen sóz. «Ózine-ózing senimindi joghaltpa» - degen sóz.

Osy óleninde Múqaghaly – Múqang bylay deydi:

                   «Men onyng qasiyetti tilin sýiem,

                   Men onyng qúdiretti ýnin sýiem ...»

 

Taghy da: «Janym menin, keudemdi jaryp shyq ta,

                   Boztorghayy bol onyng shyryldaghan!», - deydi.

 Búl endi últqa degen meyirimnin, sheksiz meyirimning kórinisi. Osy jerde jaryqtyq Ghabeng – Ghabit Mýsirepovtyng jaqsy kóretin: «Ár qazaq – mening jalghyzym» - degen tirkesti atap ótken jón siyaqty.

- Meyirim bolmaghan jerde dostyq sezimnin, bauyrmalshyldyqtyn, dos kónilding boluy – neghaybil, kýmәndi dýniye;

-       Dostyq peyil bolmaghan jerde yntymaqtyng boluy da ekitalay;

-       Yntamaq bolmaghan jerde baq pen auyzbirshilik bolmaytyny taghy týsinikti;

-       Auyzbirshilik pen tatulyq bolghanda ghana últ birtútas bola alady, júdyryq bop júmylyp, irgesi berik bola alady.

          «Birindi qazaq – biring dos,

          Kórmeseng isting bәri bos» - deydi hakim Abay.

 Qazaqtyng birtútas bolyp júldyzy jaryq boluy ýshin  «Myng ólip, myng tirilse» de «Ár qazaq bir-birine jalghyzynday qarauy» kerek eken; «әr Qazaqtyng jany keudeni jaryp shyghyp, boztorghayday shyryldauy» kerek eken,

                   onyng qasiyetti tilin sýiy ýshin;

                   onyng qúdiretti ýnin sýng ýshin.

 Al osyghan bastau bolyp, mәngilik energiya kózi bolyp Múqaghaly – Múqannyng  úly poeziyasy, «kýiik eken» dialektikasy túr jәne de ol jyldan-jylgha jarqyray týspese, kómeskilengen joq.

 

2-teziys: Múqaghaly – halyqtyng erke perzenti, erkindik pen bostandyq simvoly.

Múqannyng ómirbayanyna ýnilseniz, múqiyat qarasanyz onyng erkindik pen bostandyqty bәrinen joghary qoyatynyna kóz jetkizesiz. Mysalygha, mektep bitirgen song 17 jasynda QazMU-ding filologiya fakulitetine oqugha týsedi, bir jyl bolmay oqudy tastap auylgha oralady. 19-20 jasynda Almatydaghy shet tilder institutyna týsip, ony da dogharyp qoyyp auylgha qaytady. Sodan song tek qana 31 jasynda sol ýzilgen oqularyn jalghastyryp, ony tәmamdap, M. Gorikiy atyndaghy әlem әdebiyeti institutynda bilim alady. Býgingi kýngi pragmatikterding «tarazysyna» salsaq, búl týsiniksizdeu, tipti aqylgha syimaytyn dýniye. Óitkeni býgingi kýni aldymen diplom alyp-alu kerek, qalghany sosyn ... Býgingi pragmatikterding prinsiypine ainalghan «Ólseng de, tirilseng de – qolynda diplomyng bolsyn» degen búl ústanym sol kezde qalyptasa bastaghan edi. Biraq, Múqang búl pragmatizm emes, hakim Abaydyn:

                    «Balamdy medresege bil dep berdim,

                   Qyzmet alsyn, shen alsyn dep bermedim» - degen ústanymyn basshylyqqa alghanday. Sóitip, әsire pragmatizmning aghynyna qarsylyq kórsetken túlgha bolyp qalyptasty. Al «әsire pragmatizm» erkindik pen bostandyqtyng qúrsauy, hәm antipody. Jaryqtyq Múqang ózining «Búlqynyp jatyr» degen óleninde osyny dóp basyp aitqanday: 

                    «Mamasy, bosat, erkimen óssin tal shybyq!

                   Aua men kýnge, Ay menen núrgha malshynyp.

                   Búlqynyp jatyr, úmtylyp jatyr, qarashy

                   Kishkentay jýrek kórsetip jatyr qarsylyq.»  

 Kýndelikti kýibeng tirlikte pragmatikter qanshama jetistikterge  jetse de (әdette búl materialdyq baylyqpen ólshenedi), halyq Múqang siyaqty aghysqa qarsy jýzetinderdi, nemese aghynnyng ortasynda aral bolyp túratyn adamdardy erkeletedi. Búl da bir ghalamat dialektika, al pragmatikalyq túrghydan – paradoks. Biraq, aqiqaty solay. Búl túrghydan Múqang – halyqtyng erkesi. Biraq, onyng erkelegenining ózi – parasattylyq pen paryqtylyqqa toly. Halyqtyng erkeletkenine rizashylyghyn Múqang bylay bildiredi:

                 «Aqynmyn dep qalay men aita alamyn,

                 Halqymnyng óz aitqanyn qaytaladym.

                 Kýpi kiygen qazaqtyng qara ólenin,

                 Shekpen jauyp ózine qaytaramyn».

 «Úlyq bolsang – kishik bol», - deydi dana halqymyz. Osy ólendegi kishiligi arqyly jaryqtyq Múqang ózining úlylyghyn pash etip  túrghanday ... Múqaghalidyng osy bir shumaghy orystyng úly kompozitory M.Glinkanyng «Instinnym kompozitorom yavlyaetsya narod, my – toliko oranjirovshikiy», - degen oiymen ýndesedi.

 

3-teziys: Múqaghalidyng ólenderi – Últtyng imandylyghynyng anatomiyasy.

Mening atam aitushy edi: «Joldastyqtyng ýsh týri bolady – jan joldas, әl joldas, mal joldas. Jan joldas – sening kim ekenine qaramaytyn, quanyshta da, qiynshylyqta da birdey bolatyn joldas. Ál joldas – qolynda әl bolsa (әleumettik statustyn, mansabyn) joldas, joq bolsa joldas emes. Mal joldas – qolynda malyng bolsa joldas, әitpese joldas emes», - dep. Búl rette Múqaghalidyng mal joldasy bolmaghany shyndyq. Áytpese,

               «Banket jasap berer edim ózim-aq,

               Tәnirding bir jarytpay-aq qoyghany ai» - demes edi. Ad әl joldasy, qúday kóp kórmesin, barshylyq siyaqty. Tipti ómirden ozghanyna 40 jyl ótse de, Múqannyng әl joldastarynyng qatary kóbeye týskendey. Onyng basty sebebi – Múqaghalidyng daralyghy, darabozdyghy. Onyng darabozdyghynyng irgetasy – onyng aqiqatqa tym jaqyndyghynda. Al aqiqatqa tym jaqyndyghynyng alghysharty men negizi – onyng jalghyzdyghynda.

                «Fariza, Farizajan, Fariza qyz,

               Ómirde aqyndardyng bәri jalghyz» - deydi Múqan.

 

               «Ómir atty buyrqanghan dariyagha,  

               Búrymymnan ústap ap laqtyrdyn.

               Sonda ghana eseyip – búl jalghanda,

               Bәri aldamshy ekenin bir-aq bildim» - deydi Fariza.

Sonymen, mynau aldamshy jalghan dýniyede úly Múqaghalidyng aqiqatqa jaqyndyghynyng kepili – onyng jalghyzdyghy. Aqynnyng adaldyghy, imandylyghy onyng jalghyzdyghynda. Sebebi, jalghyz adam jaratqanmen egiz, bógde ýshinshi adam joq. Jalghyz bolsan, otyz tisten shyqqan sóz otyz ruly elge taray almaydy; Qúdaymen egiz jalghyz adam onymen syrlasady, kónil týkpirindegi oilaryn aitady, shyndyqty shyryldap bayandaydy. Al ol shyndyq «Kýiik eken» dialektikasynyng keskininde  Múqannyng jýreginen bylay aqtarylady:

               «Saytannyng da, kýnәsiz perishtenin,

               Bal men uyn talghamay nege ishkenmin.

               Perishtening qayghysyn bólispedim.

               Saytanmenen bolsa da kelispedim».

Mening úqqanym, úly Múqaghaly ýshin imandylyq – ómir men ólim, adam men qogham arasyndaghy, jalpy ghalamdyq ýilesimdilik. Ol ýshin, adamdyq, azamattyq, adaldyq, ar-namys, ruh pen nәpsi arasyndaghy tolassyz kýres toqtamauy kerek.

 

Al endi Múqannyng jan joldasy bolu onay emes-au ...

«Hakimi aqynyn izdegen el baqytty» degen ejelgi babalarymyzdan qalghan ósiyet – tәmsil bar.

Mәngilik el bolamyz degen úmtylys baqytty, bay-quatty últqa, elge tәn bolsa kerek. Endeshe aqyndarymyzdy izdep-jýreyik, aghayyn!

Núghman Aralbay, biologiya ghylymdarynyng doktory, professor

abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543