Qazirgi qazaq jyrynyng janashyry men qamqorshysy, iyesi men kiyesi kim? Janrgha degen jauapkershilik qay qyrqa astynda qaldy? Búl sanany sansyratatyn saualdar amalsyz jandy jegidey jeydi. Rasynda da biz búl salada qay jerde, qanday dengeyde jýrmiz?!.

Jazatayym kóshede әldekim beytanys boyjetken qyzdy shashynan sýirep, jazalap jatsa búl qyzyq pen shyjyqty syrtyn baqylap túrghandardyng beybaqqa arasha týsetini kýmәn tughyzady. Óitkeni, qoghamda qatygezdik pen jahildik qaulap barady, әleumettik jeliden nebir anayylyq pen dókir dórekilik kórinis beleng bere bastady. Zaman mynaday, anaday dep soghan siltey salyp, nemqúraydylyq pen salghyrttyq tanytyp, «sen tiymeseng men tiymen, badyraq kóz» pighylyna et ólip, boykýiezdikke týsip, bәrin uaqyt aghymyna siltep, búqpantaylap qol qusyryp, býgejektep otyratyn ayanyshty halge tap bolghandaymyz, birtýrli. Óz ishimizdegi kókeykesti mәselelerimiz shashetekten bola túryp, shamamyz jetpeytin әlemdik sharualardy sheshkimiz keledi. Daghdarys ómirimizding barlyq jýiesin qamtydy. Bәri satylyp bitu ýstinde. Túlparlar túralap, súnqarlar súlalanyp jatyr. Ruhaniyat qúldyrau shegine jetti.

Eng jogharghy biylikten әkimqorlar údayy tapsyrma alyp jatady. Sonda olar shoshqa taghalap, ay qarap jýr me? Ár júmysta da olqylyqtar bar shyghar. Biraq, kim ne istep jatyr. Ony qadaghalap otyratyn tiri jan bar ma? Joq, sóz sóz kýii qala ma?

Telearnalardaghy tújym-tatymy az shoular, kýldibadam daraqy kýlki, estrada habarlaryndaghy jaryghy neghaybyl kómeski júldyzdar, dәstýrli men dәstýrsiz әnshi, jandy (tiri) men jansyz dauys degen dýbәra eki úshty úghym payda bolyp, kýshtep sinirile bastaghanday. Júrtqa tayyz mәn-maghynasyz talgham men talapty zorlap tanatyn dәreje men dengeyge deyin jetkende qaraghayday shyqqan mýiiz qaysy? Sonday jaghymsyz jaghday últtyq әdebiyette jylmandap jylt etip, kelensizdik kórinis tauyp keledi. Qazaq poeziyasynyng tәniriyasyn (muzasyn) bireu buyndyryp jatqan syqyldy. Qylghynyp qyryldap ýni shyghady, әiteuir. Soghan aghayynshylyq bildirip, shyr-pyr bolyp ara týsetin synnyng azu tisin әldebireu qaghyp alghan ba, mýlde joqtyng qasy. Syldyr-syldyr sylbyr sóz, byldyr-byldyr bóbek tili. Eger, anda-sanda suyrylyp shygha qalsa jalpaqsheshey. Jalauger janr dәndi qauyzynan ajyratyp, jaqsy men jamandy, bar men joqty, asyl men jasyqty aiyryp bere almay kýiis qayyrghanday kýige týsirse ne ýmit, ne qayyr? (Búl salada B. Sarybalaúly, G. Pirәliyeva, Á. Mendeke, A. Kemelbaeva, A. Kenshilikúly, t.b. tiyip-qashyp jazghan maqalalary men zertteulerin eshkim de joqqa shyghara almaydy). Álbette, «Qús joly» jurnalynyng Abay turaly, M. Qarataevtyn  S. Seyfulliyn, S. Qirabaevtyng Q. Amanjolov, Z. Serikqaliyevtyng I. Esen­berliyn, S. Áshimbaevtyng M. Maqataev turaly maqalalary ýlgi emes. Olar tek merzimdik oi-sananyng selkeuligin bildiredi.

Degenmen... Mәdeny jetistikter men qúbylystar tek Astana men Almatyda ghana jasalmaytyny onsha eskerilmey jýr. Áytpese, Aqjayyq jaghasynan Janghaly Nәbiulliyn, Arystan Narmahan Begalyúly, Aqtóbeden Ertay Ashyqbaev, Saryarqanyng kómir ortalyghynan Serik Aqsúnqarúly, Ertis boyynan Tynyshtyqbek Ábdikәkimov, alys Atyraudan Svetqaly Núrjan, Qúlannan Quandyq Sholaq dauysyna qúlaq týrmey, eleusiz qaldyrugha bola ma? Olar jan-jaqtan óz әrtýrli әuez, nәzik naqysh, syrly saz ben ortaq úly dariyagha danghazasyz-aq qúiyp jatqan jyr jylghalary. Ruhy ómir múqym mýlde úmyt qaldy desek kýpirlik bolatyn shyghar. Alayda, mәngilik el qúramyz dep qúr kóp dauryghyp jýrip búl jaghyna jóndi yqylas qoymaytynymyzdy nesin jasyramyz. Ruhy dýnie kerek bolmasa onda bizding qúnymyz kók tiyn. Halyqtyng sóz qasiyetining qadirin biletin kez jetti.

Bәri ótkenmen ólshenbeydi, әriyne. Qazaqiyanyng týkpir-týrpirinen jazatyndar az emes. Gәp solar qashan, qalay, qaytip kele jatyr degen oy mazalaydy. Alaman bәigege qosylghan bas pen jas pyraqtar qayda bettep andyzdap barady? Osynday óleusiregen ólara shaqtaghy әdebiyettegi bazbir jan ashityn jay-kýidi, barmaq tistetein hal-ahualdy baghamdap, aqyn әri synshy Myrzan Kenjebay «Jas Alashtaghy» maqalalarynda tamyr tartyp kele jatqan dimkәs dertke dәlme-dәl diagnoz qoymasa da tyghyryqqa tirelu men toqyraudaghy sarytaptanghan syrqattyng bayau jýrek soghysyn ishinara tap basqanday.

Jana ghasyrgha kim ne әkeldi? Ótken jýz­jyldyqtyng jetpisinshi jyldary óleng ólkesine qanat qaqqandar qatarynan Serik Aqsúnqarúly ereksheleu kórinedi. Tyrnaq­aldysynda ol ne úsyndy? («Kóktem tynysy», Jazushy, 1975 j.):

Jylaydy joghaltqanda bel saghymyn,

Sualsa kimge aitady kól shaghymyn?

Geyne tek nemisterding aqyny emes,

Gitler jauy býkil jersharynyn.

Álemning tughan kezde basyna kýn,

Aqyn aryn saqtaghan, batyr әnin.

Japonnyng Otyrary – Hirosima,

Al, mening Hirosima – Otyrarym.

Júldyzdarym menin!..

Jas aqyn 3-3-4 buynmen úiqastyryp keledi de birinshi shumaqtyng tórtinshi jolynda sýrinip 4-3-3, ekinshi shumaqtyng kelesi ekinshi jolynda qayta mýdirtedi. Kedir-búdyrlyqqa qaramastan onyng alghashqy ayaq alysy kónil kónshitkendey. Jýrekti dir etkizetin anau aitqan basym beyneshildik pen kórkemdik kelisim bolmasa da kibirtiksiz kósilgendey. «Pushkindi oilaghanda» da nazar salghyzady. (Búl da sonda):

Kezim edi,

Etek jauyp, (Qyzgha ghana aitylady?)

Es kirgen,

Pushkindi oqyp qily taghdyr

                        keshtim men,

Pushkin degen jazuy bar qaghazdy

Qúran kórdim

Jyrtqyzbadym eshkimge.

Sәby edim,

Sәby syryn qozghasyn,

Sol kitaptan erte eseydim óz basym.

Aleksandr (qúrdasy ma? – A.N.)

                        ólenderi arqyly

Ótken kýnning kórdim býkil kóz jasyn.

Bilte shamnyng núry (jaryghy bolar) sónbey bólmede,

Nazalandym,

Tolqyn tuyp keudemde.

Jasaghym kep bir jamandyq pendege

Dayyndaldym adamdargha senbeuge. (?)

Qiyp alyp marqúm aqyn suretin,

Balalyqty jendim mýlde kýiretip. (?)

Sol kezdegi Rossiyagha

Jaraly,

Men ózimdi alyp bardym sýiretip.

Kóz aldymnan zaulap ótti bar keskin,

Yzalandym,

Aqyn ýshin «qan keshtim!.»

Mening dosym – dosy barlyq Pushkinnin

Mening dosym – qasy barlyq Dantestin.

Qauyrsyny qatpaghan qalam qazaq úghy­myna kereghar qara ólendi satylay ból­shektep, jansaq jolgha týsip, ýilestiru men shendestirudi osylay jalghastyra be­redi. Onyng daryn daraghy kelesi kitapta qa­lay býrshik atty? («Qarlyghash», 1981 j.):

Jýregim mening –

Mahabattyng Mekkesi ol,

Ghashyqtar planetasy ol.

Jasyn bop shyqqan týnetken,

Jyrymen býkil izgi-kónilge gýl ekken.

Analar men balalar elin jyr etken.

Ruhyn kýnning kórsetip nan men kýrekten,

Buhenvalidtardy ashu-yzamen búrqanyp,

Hirosimada dir etken –

Men seni sýiem, osynday  júmyr jýrekpen!

Tәuekel alghashqy adymnan bastalady. Shalajansar shumaq,úipadarsyz úiqas, әlsiz әuez, irkildek ýilesim men úiqas talant tabighatyn, baghyn ashpaydy.

Ótkenge salauat aitqymyz kelmeydi. HHI ghasyrdyng ózinde S.Aqsúnqarúly «Qypshaq hissasymen» (2008 j.) qúlaq týrgizip, oy jýgirtkizip, «Qara ormannyn» (nu jynysyn aralatyp), «Úzangha» (2014 j.) úshyrastyryp ýlgerdi. Bir quanyshtysy... Siya sauyty sar­qylmapty, qanaty qyrqylmapty, eshkim betin qaqpapty, serpinin saqtapty. Bir jinaqtan jinaqqa kóship jýrgen ólender, oramdar men ishnara sezim selkeuligi bolmasa aqyn bar babyna kele jatqanday. Ol jarassa da, jaraspasa da tútas has saq, týrki, alash, qypshaq atynan sóilegisi kelip, býkil danghaza dýniyeni solar arqyly kóredi.

Ey, qoyshy, ei, ómir!

Sabyrymdy әbden saryqtyn.

Qarmanyp jýrip qaljyrap qausap,

Qalyppyn.

Ómir degening – ózeging keuip, lapyldap

Órtenu eken

Jihandy kezip jana úqtym.

Ey, qoyshy, ei, ómir!

Talyqtym.

Kýidim.

Zaryqtym...

Ey, qoyshy, ei, ómir!

Taqpaghyndy aityp taqyldap,

Kýlesing nege ayarlyqpenen saqyldap?

Týtindep, byqsyp jatpaymyn,

Kel de tez órte,

Kóz aldynda ketuim, mýmkin, lapyldap.

Tabytqa qaray,

Tamúqqa qaray jaqyndap...

Tәubege týsken tabytqa mәiti engeli,

Kórgensing talay kórsoqyr nebir pendeni.

Jenimnen tartyp, meni de bosqa salmaqsyn,

Jemit izdegen jer qúrty dep pe en

                        sen meni.

Ey, qoyshy, ei, ómir!

Kisi dep sol pendeni...

Men seni kórip kýn sayyn

                        kýiip býlingem,

O basta-aq sening opasyz núsqang bilingen.

Sen qúday bolsang jan bershi dingek

                                  deneme,

Sen qúday bolsang bal bershi zahar tilinnen.

Ey, qoyshy, ei, ómir!

Týrinnen sening týnilgem...

Bala jigittey qoynyna baryp enip em,

Sayqal ekensin!

Týsindim әbden seni men.

Opasyz qu dep oilama býkil pendendi,

Oynas qatynsha oinama deymin menimen.

Ey, qoyshy, ei, ómir!

Týsindim әbden seni men.

Dolbar jobalap jәne ymmen sóileu, jalghan jaryqsha ýnmen jar salu , jyr jaratylysyna jat. «Tobyqtan kelmey dýnie men de tolghadym», «Aqymaq býkil adamzat – aqyndary bolmasa» deytin aqyn birde «Búlttyng ýstinde Búqarday óleng sapyrdym», keleside «Sýiinbaysha sayradym», taghy da «Abaydyng úly miynan sýzip ótkizdim» dep jansaq jolda jýr. Qaymananyng da qaperine: jer betindegi eng ýlken my IY.S.Turgenevke tәn. Ginnesting rekordtar kitabyna kiretin basqa da mәlimetter bar shyghar. Biraq, my úlylyqpen ólshenbeydi. Abaydyng ózi úly bolsa da miy ýlken be, kishkentay ma eshkim bilmeydi.     

Halyq arasynda jii aitylatyn «Kýrish arqasynda kýrmek su ishedi», Aqyl azaby men tozaghynan ótken Qasymnyn: «Shyghar­malarymnyng jaqsylary – ja­man-jәu­tikterin asyraydy» dep әriptes­terine әzil­degeni de jauhar jyr jaratylysyna jaras­paydy. Óitkeni, óleng – óner ishindegi eng bekzaty. Búl tústa óz-ózindi «ishten shyqqan shúbar jylanmen» júbatudyng da jóni joq. Shabyt shynyna qaray shashasyna shang júqtyrmay tartyp kele jatqan pyraqtyng shaujayyna jarmasyp, mәstekke ainaldyrghysy keletinderge abyroy bere me? Avtor lirikalyq keyip­kerining tereng jan qatparyn ashyp, mi­nez-qúlyq, is-әreketindegi tiytimdey bolsa da qozghalystardy kórsetuding orny­na lepirip, ekpindep sóileuge әues, jiy­naqtardy paraqtap, kókirek kózin jiberip, ýnileyin deseng qatynqarghysqa toly sózder men tirkester oi-sezimge týrpidey tiyip tetkitedi: Saldaqy, sayqal, әzәzil, kәpir, shaytan, mýskin, sappas, súm, zymiyan, teksiz, ayar, kәzzәp, ibilis, malghún t.b. úghymdar kimge tansyq? Ol әldekimge tis qayrap, kijinip otyrudy daghdygha engizip, tipti, ústanymyna ainaldyrghanday. Men aqynmyn, tektimin, kýshtimin degenge jii úrynyp, soghan oqyrmandy sendirgisi keledi. «Besikten biz de belimiz shyqpay aqyn ek», «Dýniyede menen kýshti erkek joq»; «Ruhyndy – búldyraghan elesten – ólenime ainaldyryp jiberdim», «Saghan arnap súlu jyrdan gýl órdim», «Ómirge aqyn adam әkelgen Ananyng sherin men ghana bilem!», «Qanatty jyrym jýredi seni izdep», «Ólenimmen ózim aityp bereyin», «Abay tughan Alashtan, Aqyn bolghan ne tenim?!», «Bir Aqsúnqardyng shanyraghynda bir aqyn bolsa az bola ma eken?», «Dýniyege aqyn bop nege keldim?», «Aqyn kerek mendey bir», «Meni aqyn ghyp jaratqan Tәniri», «Ómirimdi – ólenge aiyrbastadym», «Kók­tegi Tәnirime sóilestim», «Ómirim mening ólenge ketken ainalyp», «Aqyn bop ket­tim». Qanday asqaq! Bosqa keude kere beretindey. Osyndayda  S. Aqsúnqarúlynyng ózi pir tútatyn Qasym Amanjolovtyn:

Sabyr oila, saspashy,

Tym erterek taspashy.

Birden Pushkin bolmay-aq,

Baymúqansha bastashy, – deytin joldary oigha oralady. Biz izasharlar aitqan esti eskertpelerden tiyisti qorytyndy shygharyp jýrmiz be?  Onay sóz bozday tez onady. Sóitip, keng dýniyege jar salyp, kóterinki leppen, ýn qatatyn aqyn tez ainyghysh, eshkiemerdey (hameleon) qayta-qayta qúbylady.

Mensiz kýnning kónili – kýpti,

Ay da – alan,

Anarhisten Abay bolsam bir kýni,

Ál-Farabiyden Álihan Bókeyhanovqa ainalam!

***

Úly Atam – Ótegen bahadýr,

Naghashym – Qoja Ahmet Yassauiy,

Ata júrtym da,

Ana júrtym da – Altynnan.

***

Men – Júbanmyn,

Bas iymegen úlyqqa.

Matalmaghan mansap degen qúlyqqa.

Aqyn edim – jerge tastap tәjimdi,

Ólgennen song ainalamyn

Ruhqa.

***

 Dospanbet,

Asan Qayghy,

Shalkiyiz em,

Kerey han – әz Jәnibek zamanynda.

Asqaq aqyn beynesin sonsha túqyrtyp jerbauyrlatugha eshkimge qúq berilgen joq. Aqtanberdi men Abaydyn, Maghjan men Súltanmahúmyttyn, Iliyas pen Qasym әlemining astar aqiqaty kez kelgenge aldyra bermeytinining tylsym syry sonda. S.Aqsúnqarúlynyng bir óleni bar. Onda onyng aqyndyq pen azamattyq býkil bolmysy kórinip túrghanday:

Sayran mening on segizim

Aqqudayyn ainakólde.

Aqtoghaygha arbaldy.

Orda búzar otyz jasym,

Qamal búzar qyryq jasym

Qarqaralyda qalghan-dy.

 

Qazybek by joq, Áyteke by de, Tóle de.

Aldyna baryp baq synar.

Totalitarizm – tóbede,

Tórimde kileng – qabaghyn týigen

                        hatshylar.

Bireuge únar, únamas,

Týnekten kýndi sholghanda –

Sodan da qalghan myna bas

Adyra qalmas Alashy azat bolghanda.

O da oiran kez edi,

Órtendim – kýidim.

Egildim – sýidim, laqyldap.

Janymnyng jasyn kezeni

Ózimnen kóship, ólende qaldy –

Lapyldap!

Kózimde – soram...

Qayteyin sony sezbes el?

Kókiregime kóktey kep Kókten jetti ólen.

El laghyp (?) jýrgen kezde sol

Lapyldap janyp,

Men qalay kýl bop ketpegem?!

Sózger osy aitqandaryna ózgeni sen­dire ala ma?

Ol ezbelikke asa qúmar. Búny aqynnyng ózi tapqyrlyq dep esepteytin shyghar. Alayda oi, sezim, beyne qaytalaulary jyr jaratylysynda eshkimge de abyroy әpermeydi. Men óz basym S.Aqsúnqarúlynyng Shóje Qarjaubayúly (1808-1895 jj.) túlghasyn tújyrymdauyna týbegeyli qarsymyn. Ol birde «Shóje aqyn Saryarqada salypty oiran», endi kelesi kezekte D.Stambekovke ainalyp «Jalghangha Shashubayday salypty oiran» bolyp jýr. Sonda aitysker «oyran salyp» jýretin búzaqy basbúzar ma, әlde úrynshaq úry-qary ma, joq, beti býlk etpeytin beybas pa? Lirikalyq keyipkerler tym astamshyl, shamshyl, shikәmshil, keudemsoq. Mysal kerek pe, mә: «Barys jyly tughan balyqpyn», «Onyng syry mәlim bizdey perige», «Tobyqtan kelmey dýniye, men de tolghadym», «Birinen-biri ótetin soraqysy, zamannyng kózben kórdim (endi nemen kóredi?) ne súmdyghyn», «Bal – tandayym, Jarqyrap aq mandayym, Men – epostan tughanmyn», «...Atsha tulap, alpys eki tamyrymnyng býlkili, Saghynyshtan sarghaydy izdep týrkini; Ýisin, Arghyn, Aday bolyp aldym da, Abay boldym bir kýni...».

Bizdi izgilikpen izdey qalsa izbasarlar qay úrpaqqa jatqyzatynyn bilmeymin. Alyptar toby bazbirining ayaq alysyn kórip, ónege – tәrbiyesin az sezgenimiz joq. Maghjansha «Men jastargha senemin» desek te býgingi buyn minez-qúlyghy men is-әreketi ýilespeytindey. Halyq ýshin, oqyrman ýshin bitirip, tyndyrghany az bolsa da birin-biri ózeurep dәripteydi. Daryn dәnegi sor topyraqqa sinirilmeydi. Ýlgi retinde ýzindi alyp jatady. Jansaq jol úzaqqa aparmaydy. Qazaq әdebiyetinde qúbylystar jii bolyp jatqan joq. Inkәr izdenister soghan bastaghany iygi.

Qaraly kóshtey qara búlt torlap aspanyn,

Qasqayyp túrdy qatal tәnirge qarap pan!

Stalin –

Sәken,

Beyimbet,

Iliyastaryn

Ádebiyettegi әdeby itterge talatqan.

Endi, búl poeziyanyng emes, serkesóz (publisistika) janrynyng ong jambasyna keletin taqyryp. Qansha sanamalap, úly ústyndardy balyqtyng jelbezegin tizgendey etip, jyrgha qosqannan útarymyz ne? Osydan keyin jalpy qazaqqa aqyn kerek pe degen oy tuady. Kóne Túran topyraghynyng batysyndaghy Qaraoyda órkeude Mahambetting basy qaghyldy. Qaramolada Abay sabaldy. Súltanmahmút Jasybay jelkesindegi qonyrqay jazyqta izdeusiz jatyr. Shahkәrim jazyqsyz atylyp, denesi Shynghystau  etegindegi qúdyqqa tastaldy. Odan eshkimge de qaraghayday mýiiz bitken joq. Últtyng ruhy jasyp, jany jýdedi.

Aqyn – asa kýrdeli elgezek túlgha. Ol sugha týsse batpaydy, otqa qaqtasa kýimey, mandayyn taugha da, tasqa da soghyp, ómir ótinde jýrip, sóitse ghana qaymana júrt kórmegendi kórip, estimegendi estip, tandy tangha úryp alasúrady. Sondyqtan da, oghan nar kótermeytin auyr jýk artylady. Tólegen Aybergenov aitqanday «auzynda bolu jaranyn». Bayaghyda baz keshken Latyndarda: «Aqyndar arasyndaghy oryn tek jalghyz Gomer peshenesine jazylmaghan» deydi eken. S.Aqsúnqarúly A.Voznesenskiyge tiyisip, agha zamandasyna zәrin tógedi:

O, Andrey, bastan súm ghasyr ótti (?),

Ór keudemdi janyshtap basyp ótti.

Mening janym – eki ese Eseninnen,

Mening jyrym senen de qasiretti!

Ne degenmen, ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary A.Voznesenskiy, B.Ahmadullina, E.Evtushenko, R.Rojdenstvenskiy buyny orys oqyrmanynyng poeziyagha qayta oraluyna zor yqpal etkenin bәleqordyng eshqaysysy joqqa shyghara almaydy. Oghan bizding Oljas Sýleymenov, tәjik M.Qanoat, ukrain V.Korotich qosyldy. Endi, solardyng bәrin syryp tastap, tәrk etuge bolmas. Q.Myrza Álige jazghan hatynda S.Aqsúnqarúly: «Óleng tehnikasyn ólermendikpen mengerip alyp, poeziyagha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn «kitap» jazugha degen jantalasqan qúmarlyq kózge úrady. Búl bir súrqay aghymgha ainalyp bara jatyr» demep pe edi. Sodan beri búl dert dendep terendemese әli joyylghan joq. Ánshi Meruert Týsipbaeva sony tap basqanday: ónerdi, sonyng ishinde estradany kóldeneng kók attylar jaylap bara jatqanyn jany auyra aitady: «...әnshi әnin aitsyn, biyshi biyin biylesin, qarjyger aqsha sanasyn, memleketimizding ruhany aqsap jatqanynyng bir sebebi de osy», - deydi kýiinip. Ol әdebiyetting poeziya salasyn da osy jegiqúrt jaylap bara jatqanyn bilmeydi deysing be? Jer astynan Mәdi men jik shyqqanday ahual qalyptasyp kele jatqany shyndyq. Shóp te ólen, shónge de óleng deytinder aqyn, bir-eki sóz basyn qúraghan jazushy bolyp hangha da sәlem bermeytindey kýy kiylikti.

Qazaq Alladan dәmetip – negizinde búiyrghan az nәpaqasyn ynsap etip otyra beretin qanaghatshyl halyq. Bar-joghyn tarazylay kelip, týbinde aqiqat aitylar.

Al, S.Aqsúnqarúly «Antiy-poeziyada» basty nysana ústanymynda aitqanday: «...Poeziya – Qúdaymen sóilesu. Basqa týk te emes. Sanqyldaghan dauys, qarqyldaghan kýlki, jarqyldaghan teneu, taqyldaghan úiqas ta emes. Dantening «Tәnirining tәlkegi» basy júmyr pendening Allamen aradaghy dialogy ghoy. Aqyn Allamen sóilesuge tiyis! Dәldýrish pendemen ghana sóilese alady. Pendeni Tәnirge tenep marapattaydy. Pendege jaghynyp bәiek bolady, ózining hayuandyghyna ózi mәz bolyp, ózge hayuandy da soghan tәnti etedi. Múnday «saray aqyndary» Pushkinning kezinde de bolghan. Qazir kýnde itshe kýshiktep jatyr» bolsa, sony, orynday bermeytini oqyrmandy opyndyryp oilantady.

Qazaq sózi, poeziyasy qily-qily taghdyr keship, ýlken joldan ótti. Halyq janynyng qaharmandyghy men súlulyghyn pash etip, bolashaq esigin batyl qaghyp túr. Bәrekelde aitsa bolghanday!

Abai.kz