Aghymdaghy aidyng jetisi kýni Óskemende, Qara Ertisting suyna el týgili enesining esinde qalmaghan Ermakty eske alu ýshin baulanghan gýl aghyzghan sibir kazaktarynyng qauymy men Óskemendegi kazak mәdeny ortalyghynyng әreketin  nege joryrymyzdy bilmey dal bolyp otyrmyz. Búl ne: kelmes kýndi kókseu me, әlde  qylysh jýzin qorghansyz elding qanyna suarghan zamandy «shirkin-aylap» eske alu ma? Qalay desekte, ekeuining týp tórkini bir - Ermakty eske alu. Ermakty eske alu - ese qaytaryp, «erlikti» eske alu degen sóz.

Kazaktardyn  sasqanynan su aghyzghan gýlderin jerden jeti qoyan tapqanday janalyq etip jetkizgen russians.kz saytynyng jazuynsha, baulanghan gýldi ózenge aghyzyp Ermaktaryn eske aludy kazaktar jyl sayyn ózara aqsha jinap ótkizip túrady eken.

Bir qyzyghy, kazaktardyng qaydan payda bolghany tarih ghylymyna әli kýnge belgisiz bolyp keledi eken. Al, kazaktardyng qolynda jelbiregen tu - baghzy zamanda, II Aleksandr deytin orystyng patshasynyng jarlyghymen payda bolyp, III Aleksandr degen orys patshasynyng túsynda qoldanystan shyghyp qalghan kórinedi. Biraq, ol tudy zandy týrde qoldanystan alyp tastaudy patsha ýkimeti úmytyp ketkenge úqsaydy. Sonysy ma, kim bilsin, kazaktyng qolyna qonypty...

Aghymdaghy aidyng jetisi kýni Óskemende, Qara Ertisting suyna el týgili enesining esinde qalmaghan Ermakty eske alu ýshin baulanghan gýl aghyzghan sibir kazaktarynyng qauymy men Óskemendegi kazak mәdeny ortalyghynyng әreketin  nege joryrymyzdy bilmey dal bolyp otyrmyz. Búl ne: kelmes kýndi kókseu me, әlde  qylysh jýzin qorghansyz elding qanyna suarghan zamandy «shirkin-aylap» eske alu ma? Qalay desekte, ekeuining týp tórkini bir - Ermakty eske alu. Ermakty eske alu - ese qaytaryp, «erlikti» eske alu degen sóz.

Kazaktardyn  sasqanynan su aghyzghan gýlderin jerden jeti qoyan tapqanday janalyq etip jetkizgen russians.kz saytynyng jazuynsha, baulanghan gýldi ózenge aghyzyp Ermaktaryn eske aludy kazaktar jyl sayyn ózara aqsha jinap ótkizip túrady eken.

Bir qyzyghy, kazaktardyng qaydan payda bolghany tarih ghylymyna әli kýnge belgisiz bolyp keledi eken. Al, kazaktardyng qolynda jelbiregen tu - baghzy zamanda, II Aleksandr deytin orystyng patshasynyng jarlyghymen payda bolyp, III Aleksandr degen orys patshasynyng túsynda qoldanystan shyghyp qalghan kórinedi. Biraq, ol tudy zandy týrde qoldanystan alyp tastaudy patsha ýkimeti úmytyp ketkenge úqsaydy. Sonysy ma, kim bilsin, kazaktyng qolyna qonypty...

Áriyne, kazaktardyng búl tirliginen kelip, keter eshnәrse joq. Pyshaqqa iliner sәtte qara eshki de túyaghyn serpedi ghoy... Bәri de qúmgha singen dýniye. Biraq kazak qauymynyng kókeyinde ne býlkildep jatqanyn biluge, baghamdaugha bolatyn siyaqty. Bekerde «últaralyq tatulyq», «birligimiz jarasqan» dep jar salatyn biylik kazaktardyng týpki oiynda ne jatqanyna bir ýnilip qoysa artyq bolmaytyn shyghar... Endi, «jaman aitpay jaqsy joq»...

Núra Matay