Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dep jatyr 4407 0 pikir 7 Mausym, 2016 saghat 06:38

SALYQTAN QAShQAN JÚLDYZDAR

ÁR TIYN ÝShIN JAUAP BERETIN KEZENG KELE JATQANYN  ÚMYTYP JÝR


Qazirgi uaqytta  salyq tóleushiler men biznes ókilderine jasalyp jatqan jenildikter men kepildikter týri san aluan. Biznesti jýrgizuge jәne salyq tóleushilerge ynghayly bolu ýshin ýstimizdegi jyldyng birinshi qantarynan bastap  Salyq kodeksine de birqatar ontayly ózgerister engizildi. Sonymen qatar, mýlikti jariyalaugha baylanysty  zangha da aituly ózgerister engizilip, onyng merzimi 2016 jyldyng 31 jeltoqsanyna deyin sozyldy. Sol ózgeristerding nәtiyjesinde qanshama  subiektiler tólenbegen salyq jauapkershiliginen bosatylyp, jyljymaytyn mýlikterin  zandastyratyn qúqyqqa  ie boldy. Yaghni, memleket tarapynan jasalyp jatqan búnday jenildikter ótkenge keshirim jasau arqyly bolashaqqa senimmen qadam basugha zor mýmkindikter berip otyrghany aqiqat. Soghan qaramastan, salyq tóleuden jәne mýlkin jariya etuden jaltaryp, kólenkeli biznesting yqpalynan shygha almay jýrgen subiektiler әli de az emes. Búl mәsele әsirese kónil kóteretin әnshil, toyshyl jәne oiynshyl  qauymnyng ishinde keng óris alyp otyr. Olar – mәdeniyet pen shou biznes ókilderi  jәne asabalar.

Mysaly, ótken jyly Almaty qalalyq mәdeniyet basqarmasynyng bergen mәlimetteri boyynsha, kәsipkerlikti mәdeniyet jәne shou biznes salasy boyynsha jýrgizetin salyq tóleushilerding atqaratyn qyzmetine taldau jasalghan bolatyn. Solardyng ishinde 163 salyq tóleushinin  41-i ghana jeke kәsipker retinde  tirkelgendigi anyqtaldy. Osylaysha, salyq tóleushi retinde tirkelmegenderding sany 122 bolyp otyr. Búl sifrlardy tolyq mәlimet dep te aitugha bolmaydy. Sonymen qatar juyrda «Forbes.kz» jurnalynda  shou biznes salasynda aty shyqqan júldyzdarymyzdyng reytingi jariyalandy. Sonyng nәtiyjesinde esimderi elge tanymal qanshama adamdarymyzdyng ózi kólemdi tabys iyeleri bola túryp, salyq organynda tirkelmegen jәne memleketke bir tiyn da salyq tólemegenderi anyqtalyp otyr. Sóitip, qymbat ýiler men qymbat kólikterdi, qymbat kiyimderdi paydalanyp, qymbat klipter týsirip  jýrgen belgili óner tarlandarynyng memleket mýddesinen tys qalyp jýrgenderi ókinishti. Biz búl jerde memleket mýddesi dep olar tólemegen qanshama milliondaghan salyqty jәne jariyalanbaghan jyljymaytyn mýlikterdi aityp otyrmyz. Sondyqtan da qazirgi uaqytta mәdeniyet jәne shou biznes ókilderin salyq organynda tirkeu jәne salyqty mәjbýrli týrde deklarasiyalau  mәseleleri qatang qolgha alynyp jatyr. Búghan qosa produserlik qyzmet, dybys jazu, klipter týsiru siyaqty qyzmet salasy da salyqtyq baqylaugha alyna bastady.

Mysaly, atalmysh jurnaldyng mәlimeti boyynsha, belgili әnshi Býrkitting 2015 jylghy tabysy (dollardyng eski baghamymen alghanda) 1 million AQSh dollaryn qúraghan. Alayda ol jeke kәsipker retinde salyq organynda tirkelmegen jәne ózi jasap jýrgen shou biznesi boyynsha memleketke bir tiyn da salyq tólemegen. Búghan qosa belgili әnshiler  Ashat Targhyn (tabysy 172,8 million tenge), Aliysher Karimov (135 million tenge), Dilinaz Ahmadiyeva(108 million tenge), Baqtiyar Mamedov (90 million tenge), Ály Oqapov (54 million tenge), Janar Dúghalova (45 million tenge). Osy attary atalghan óner júldyzdary da sonshalyqty qomaqty tabys tapqandaryna qaramastan, salyq tóleuden boylaryn aulaq salghan. Al endi salyq tóleushi jeke kәsipker retinde tirkelgen óner júldyzdary da bar. Olar – Luiza Karinbaeva men Maqpal Isabekova. Alayda, salyq organynda salyq tóleushi retinde tirkelgenimen, olar da salyq tóleuden jaltarghan.

Kóp adamdar ózining salyq tóleuden jaltaryp jýrgen әreketining kólenkeli ekonomikagha jatatynyna jetkilikti mәn bere bermeydi. Al endi kez-kelgen zansyz jasalghan әreketting súrauy da, jauapkershiligi de bolatynyn úmytpaghan jón. Onday súraudyng bolatyn uaqyty alys emes. Turasyn aitqanda, ýstimizdegi jyldyng 31 jeltoqsanynda mýlikti jariyalau turaly  Zang ózining qoldanylu merzimin toqtatady. Sodan keyin  júmsalghan (kiris pen shyghys) әr tiyngha jauap beretin uaqyt 2017 jyldan bastalady.  Sebebi, 2017 jyldan bastap kezen-kezenimen jalpylama deklarasiya tapsyru qolgha alynady. Sondyqtan da Elbasymyz ózining respublika halqyna jasaghan kezekti Joldauynda jәne NúrOtan halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng siezinde: «Mýlikti jariyalau – songhy mýmkindik, búdan keyin eshqanday jenildik bolmaydy. Búl jalpylama deklarasiyalau aldyndaghy songhy akt.» dep eskertui beker emes. Sonymen qatar Elbasymyz 2017 jyldan bastap halyqaralyq Strasburg konvensiyasynyng shenberinde sheteldegi jәne ofshorlyq aimaqtarda ornalasqan barlyq jyljymaytyn mýlik pen qarjygha tiyisti tekseruler bastalatynyn da shegelep aitty.

Búl maqalada biz salyqtan jәne óz mýlkin jariyalaudan boy tasalap jýrgen mәdeniyet ókilderi men әrtisterdi jәne asabalardy bekerden-beker tilge tiyek etip otyrghan joqpyz. Sebebi, keybir әnshiler dangharaday ýide túrady, qymbat kólik minedi jәne jiyi-jii shetel asyp jýredi. Alayda, tapqan tabysynyng zandylyghyn dәleldey alatyn eshbir qújaty joq, salyq organynda tirkelmegen jәne salyq tólemegen. Qaysibiri filarmoniyada, teatrda, «Qazaqkonsertte» nemese basqa bir mekemede qyzmet isteytin bolyp tirkelgen. Tipti, keybireui eshbir jerde tirkelmegen. Aylyq jalaqylary da tómen. Al keybireuinde tapqan aqshasyn dәleldeytin eshbir qújattary da joq, әleumettik tólemder men zeynetaqy qoryna bir tiyn týspegen. Al túrghan ýii men mingen kóligining qúny bolsa million dollargha juyq nemese odan da asyp ketedi.

Biz búl jerde bireuding qaltasyndaghy aqshany sanau emes, ertengi kýngi jauapkershilik mәselesin aitpaqpyz. Osy orayda óner júldyzdary  jalpylama deklarasiya bastalghan kezde zang aldynda ne dep jauap beredi? Mine, mәsele sonda. Zang aldynda bәri birdey. Osy uaqytqa deyin súrauy bolmaghan nәrsening súralatyn merzimi alys emes. Sebebi, qazirgi uaqytta osy mәselelerge baylanysty biraz normativti-qúqyqtyq aktilerge tiyisti tolyqtyrular men ózgerister engizilip jatyr. Sol ózgeristing biri retinde Qazaqstan Respublikasy Ákimshilik qúqyq búzu kodeksining 275 babyna (Salyq salu obiektilerin jәne salyqtyq eseptilikke jatatyn ózge de mýlikti jasyru) engizilgen ózgeristerdi atap ótuge bolady. Búl bapta jasyrylghan mýlik әshkere bolghan jaghdayda salynatyn aiyppúl kólemi 250-den 500 ailyq eseptik kórsetkishti (530 mynnan 1 million 60 myngha deyin) qúraydy. Al endi problema qylmystyq jauapkershilik mәselesine kelip tireletin bolsa, onday jaghdayda subiektining tartar jazasy (mýlikti tәrkileu men bas bostandyghynan aiyru) búdan da auyr bolatyny sózsiz.

Osy orayda, «atalmysh tyghyryqtan shyghatyn jol bar ma?» degen zandy súraq tuady.  Áriyne, bar. Sebebi, qatelespeytin pende joq. Atap aitsaq, bir aptada onnan asa toygha baryp, әn aityp, qyruar aqsha tauyp jýrgen әnshiler bar. Bir aptada eki-ýsh toy basqaryp jýrgen tanymal asabalar da joq emes. Búghan qosa biyshiler qauymyn da nazardan tys qaldyrugha bolmaydy. Basqa jeke túlghalardy da úmytpaghan jón. Tabysty jaqsy tapsa da, olardyng kópshiligi salyq organyna bir tiyn da tabys salyghyn tólep jýrgen joq. Sebebi, olar ózining qyzmeti ýshin tólenetin aqshany konvertpen alady.  Sondyqtan da salyq tólemegen subiekt ózining tabysynyng zandylyghyn da dәleldey almaytyny týsinikti.  Sondyqtan da osy olqylyqtardyng ornyn toltyru ýshin  Mýlikti jariyalau turaly Zang talaptary shenberinde bәrin zandastyrghan jәne salyq tóleushi retinde memlekettik kiris organynda tirkelgen abzal. Osy orayda,  jyljymaly mýlik pen qarjyny zandastyru kezinde subiekt barlyq  jauapkershilikten (qylmystyq, әkimshilik, salyqtyq jәne tәrtiptik) bosatylatynyn eskerte ketken jón shyghar. Yaghni, mýlikti jariya etushi subiektining ótkendegi kemshilikteri men salyqtan jasyrghan әreketterine eshqanday súrau bolmaydy. Jәne de Qazaqstan Respublikasy Qylmystyq kodeksining 48 babynyng talaptary boyynsha jariya etilgen mýlik tәrkileuge de jatpaydy.

Atap aitsaq, belgili bir óner salasyndaghy subiekt ay sayyn toy-tomalaqtardan qyruar aqsha tabu arqyly birneshe ýy satyp aldy delik. Sonymen qatar  qolma-qol ainalymynda da qyruar aqshasy bolsyn. Alayda, jyljymaytyn mýlikteri  basqa bireulerding atyna resimdelgen boluy mýmkin. Áriyne, búdan qorqatyn eshtene joq. Endi atalmysh zang shenberinde sol jyljymaytyn mýlikterdi óz atyna senimdi týrde audaryp alugha bolady. Ol ýshin memleketke on payyzdyq alym tólenbeydi. Al qolyndaghy aqshany ekinshi dәrejedegi bankke nemese Últtyq poshta operatoryndaghy esepshotqa salu arqyly jariya etken jaghdayda da eshqanday alym alynbaydy. Yaghni, eshqanday artyq shyghyngha batpaydy jәne eshbir jauapkershilikke tartylmaydy. Osy orayda, on payyzdyq alym tek sheteldegi jyljymaytyn mýlikti (onyng ishinde basqa bireuding atyna resimdelgen), sonymen qatar qoldaghy aqshany bankke salmay-aq, deklarativti týrde jariya etken jaghdayda ghana alynatynyn eske salyp ótken jón shyghar.

Jalpy, mýlikti jariya etu turaly zang talaptary boyynsha aqshany da, jyljymaytyn mýlikti de jariya etuge eshqanday shekteu joq. Tek jyljymaytyn mýlikti zandastyrghan kezde 2014 jyldyng birinshi qyrkýiegine deyin alynghan jyljymaytyn mýlik qana jariya etuge jatady. Mysaly, belgili bir әnshining ay sayynghy tabysy 100 myng dollardan asyp ketken  bolsa da,  ýstimizdegi jyldyng ayaghyna deyin  memlekettik kiris organyna baryp zandastyra beruine shek qoyylmaydy. Búl talap basqa  saladaghy subiektilerge de qatysty. Sonymen qatar salyqtyq raqymshylyq jasalyp, eshbir salyq salynbaydy. Sondyqtan da búnday mýmkindikti tiyimdi paydalana bilgen jón. Sebebi, mýlikti jariyalaudyng uaqyty ýstimizdegi jyldyng 31 jeltoqsanynda ayaqtalady. Al qújattardy tapsyru mýlikti jariyalau merzimining ayaqtaluyna bes kýn qalghanda toqtatylady. Qúramynda gumanistik normalar keninen engizilgen búnday zang bolashaqtyng enshisinde taghy da qabyldana ma, joq pa, ony uaqyt kórsetedi.

Almaty qalalyq memlekettik kirister departamentining baspasóz qyzmeti

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576