Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 5127 0 pikir 3 Mausym, 2016 saghat 17:46

Shardaranyng balyghy Europa naryghyn jaulamaq

Tanymal balyq ósirushiler qazirding ózinde Europada shardaralyq balyqtyng dәmin jaqsy biletinderin jәne ony tipti norvegiyalyq balyqtan artyq kóretinin aitady.

Shardara qalasynda balyqty qayta óndeytin taghy bir kәsiporyn iske qosyldy. Ony ózining jeke qarajatyna jergilikti kәsipker Talghat Jalghasbaev ashty.

Ol ózi mamandyghy boyynsha zanger, úzaq uaqyt boyy maqta ósirdi, endi balyqty qayta óndeumen ainalysugha kiristi.  Talghat óz isining tabysty bolaryna senimdi, óitkeni onyng tughan qalasy ónirding klimattyq erekshelikterine jәne sudyng jetispeushiligine qaramastan qyryq jyldan beri balyq kәsibimen tirlik etip otyr.  Jergilikti balyq ósirushiler enbekqorlyghynyng jәne jana tehnologiyalardy qoldanudyng arqasynda «múnda balyq óspeydi» degen taptauryn pikirdi bayaghyda-aq joqqa shyghardy.

Óndiris balyqty juugha, qabyldaugha arnalghan oryn, saqtaugha jәne múzdatugha arnalghan tonazytqyshtar, balyqty mýsheleuge jәne tiluge arnalghan sehtar, dayyn ónimdi qaptaytyn bólimnen túratyn balyq óndeushi keshendi qamtidy.

Óndiris tehnology Júpar Sheriyeva Kәsipkerler palatasynan kelgen qonaqtargha óndiristik sehtardy aralatyp, balyqty qabyldau, ony borshalau jәne tazalau, jon etti múzdatu, dayyn ónimdi qoraptargha salu prosesteri qalay jýrgiziletinin kórsetti.

«Aulap alynghan balyqty sehtargha jetkizedi. Múnda biz ony qayta óndeymiz jәne shetelge jiberuge dayyndaymyz, negizinen búghan kókserkening jon eti alynady», – dedi ol.

Bir auysymda múnda bir jarym tonnaday balyq qayta óndeledi. Al, óndiristing quattylyghy 4-5 tonna qayta óndeuge mýmkindik beredi.

Óndiris qaldyqsyz jýredi: tipti balyqtyng sýiekterining ózi sýiek únyna ainalady.

Jana zauyt Shardara su qoymasyna tikeley jaqyn jerde salynghan.  Kәsiporynnyng quattylyghy – jylyna 600 tonna ónim.  Ónimning basym bóligi múzdatylghan týrde ótkiziledi.  Búl ýshin balyqty qarqyndy múzdatugha arnalghan tehnologiyalyq jeli men jon et sehy iske qosylghan. Kәsiporyn shiykizat retinde Aral jәne Shardara su qoymasynyng balyghyn alady.  Kәsipker, sonday-aq, balyqty balqashtyq jәne atyraulyq balyqshylardan satyp alady.

Zauyttyng júmys istegenine 10 kýn bolsa da, Talghat qazirding ózinde dayyn ónimdi Europagha – Germaniya men Baltyq elderine, sonymen birge Reseyge jiberip ýlgergen. Balyq Europagha shyghugha qúqyghy bar almatylyq distribiutorlyq firma arqyly ótkiziledi. Talghat, tayau uaqytta, óz ónimderin europalyq naryqqa derbes shygharatyn bolady: euronómir alugha arnalghan qújattardy ótkizip qoydy.  Býginde Talghattyng josparlary biyikti kózdeydi – Qazaqstannan tys jerlerdegi naryqty nyq jaulap alatynday ónim shygharudy jolgha qoy. Balyqty qayta óndeumen ainalysatyn shardaralyq eki kәsiporynnyng qolynan kelgen isti Talghattyng da ensereri anyq.

Tanymal balyq ósirushiler qazirding ózinde Europada shardaralyq balyqtyng dәmin jaqsy biletinderin jәne ony tipti norvegiyalyq balyqtan artyq kóretinin aitady. Sazan, torta balyq, qylysh balyq, taban balyq pen kókserke  – endi búl elimizden tys jerlerde Ontýstik Qazaqstandy tanytatyn brend bolyp tabylady. Talghat Jalghasbaev óz ónimine súranystyng ósetinine senimdi. 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5554