Men ylghy týsimde baqilyq sapargha attanyp ketken babalardy kórem, aghalardy kórem, zamandardy kórem. Sonday bir týsterimde eng kóp kórgen adamym — úly Abay bolatyn.

Álgindey bir tylsym týsimde bylay bolghan: Auyldyng tuu irgesinde qyzdyng kýmis beldigindey sylang qaghyp aghyp jatqan Baqanas ózenine bir top kýnge kýiip ketken, shiybút bala mәre-sәre bop shomylyp jýrmiz (ShQO, Shúbartau. Shynghystaudan bastau alatyn ózen).

Bir zamatta jaghalaugha shapanyn jelbegey jamylyp Abay atam kep túr eken deymin. Kýlimsireeeep, bizge qyzyqtap qarap túr. Birden tanydym. Abay!

Biraq, ózim bala keypim. Ap-aryq, jep-jenil tәnimdi de sezip túrmyn. Jaghagha sudy shalpyldatyp atyp shyghyppyn. Su-su qolymdy Abay atama soza bere:
— Assalaumaghaleykum, Abay ata! — deymin.
— Ýәghalaeykýmәssәlәm!» — deydi eken jaryqtyq.
— Abay ata, siz qaydan jýrsiz, siz ólip qalghan ediniz ghoy? — deymin (qaytqan adamdardy týsimde anyq ajyratamyn, qyzyq osy).
— Ói, pәli, adam degen ólmeydi ghoy! — dep úly kemenger kәdimgidey kenkildep túryp kýledi eken deymin. Basymnan sipap: adam ólmeydi, balam, - dep taghy kýledi.

Kýlgeni әli kýnge deyin qúlaghymda. Býkil denesi selkildep túryp kýledi dersin! Bir ghajaby — Abay atamnyng ón-boyynan ghalamat núr tógilip túr. Jyp-jyly, myng qúbylghan sary-kókshil núr eken deymin. Jýzinen de, kózinen de sózben jetkize almaytyn bir sheksiz meyirim, sonday júmsaqtyq esilip túr ghoy, shirkin!

***

Búl osydan birsypyra jyl búryn kórgen týsim edi. Yrymshyl qazaqpyz. «Ayan ba, ne ýshin, ne isteuim kerek?» degen saualdar men oilar maza bermeytin boldy. Jiydebaygha jylda bolmasa da, jol týsse quana baratynbyz. Dúghalarymyzdy kýbirlep, bet sipap shyghatynbyz. Biraq onday ziyarattyng barlyghynda adam múnday týs kórmese kerek-ti…

Sodan beri uaqyt óz aghymymen syrghyp ótip jatty. Dәlirek aitqanda, toqtap túrghan uaqyttyng ishinde bizding ózimiz mәngilikke qaray jyljy berippiz. Sol beybereket, maghynasyz jylju, kónilge asa qanaghat sezim syilay bermeushi edi.

Degenmen, әdilin aituymyz kerek, búrynnan Abaygha yntyq kónil bizdi úly shayyrdy terenirek tanugha, óleni men qarasózderinen beymaza janymyzgha tynyshtyq izdeuge iytermelegen edi.

Sol shaqtardan bastap, úly aqyngha qatysty jazylghan (qolgha týskenin) dýniyelerdi salghastyra oqyp, shama jetkenshe oy týiip, tarazylaghanday boldyq. Abay әlemine birtindep ene bastaghanday sezindik. Biraq, búl da azdyq etkendey.

Tәniri, әsili, sheber ghoy! Astanada Elbasynyng bastamasymen qúrylghan Memlekettik tildi damytu qory baryn bilesizder. Sol qordy Azat Shәueev atty parasatty, últjandy qazaqtyng azamaty basqaryp otyr.

Azekeng byltyr habarlasyp, Memleket Basshysyna Qytaydyng «Jibek joly beybitshilik syilyghy» tapsyryldy, el Preziydenti sol syilyqtyng qarajatyn әleumettik jobalardy jýzege asyrugha júmsaugha sheshim qabyldap otyrghanyn aitty.

Kemenger babamyzdyng biyl (2015 jyldy aitady. - red) 170 jyldyghy, osy qarajatqa әdemilep túryp  sayt jasasaq, basqa kózqarastaghy bir derekti filim týsirsek dep úsynys aitty.

Quanghanymdy kórseniz! Jәne eng bastysy, basqa-basqa, maghan sonday úsynys jasaghany — taza Aspannyng sharuasy dep birden týisindim. Týisindik te, qolma-qol jobany qaghazgha týsirip, iske asyrugha kirisip kettik. Aldymen, bir tobymyz Abaialemi.kz portalyn jasaqtaugha júmyldyq. Ekinshi bir tobymyz aitylghan filimdi týsiruge attandyq.

Filimge Mekemtas Myrzahmetov bastaghan Túrsyn Júrtbay, Gharifolla Esim, Omar Jәlel syndy iri abaytanushylardy tarttyq. Ol kisiler sózimizdi jerge tastamay kýnning ystyghyna qaramastan Jiydebaygha keldi. Keremet әngimeler aitty. Bәrin filimge beru mýmkin bolmady. Ony týsinesizder. Telenúsqasy úzaq bolmauy tiyis, óitkeni. Biraq biz 1,5 saghattyq filim jasamaq bolghanbyz. Syimady bәri. Filim «Bilim jәne mәdeniyet» telearnasynan birneshe qayta kórsetildi.

Osyny paydalanyp, Abay atyndaghy portaldy jasaqtaghan Qaysar Qauymbek, Aybol Islamghali, Sherhan Talap aqyn bauyrlaryma, osy portaldaghy túrghan barlyq qúndy materialdardy bergen Almatydaghy Últtyq kitaphananyng diyrektory Álibek Asqarov aghama jәne onyng újymyna, qolynda baryn ayamay bergen Múrat Áuezov aghamyzgha, Astanadaghy «Abaytanu» ortalyghy jobasynyng jetekshisi — aqyn Almahan Múhamedqaliqyzyna rahmetimdi aitugha tiyispin.

Sonday-aq, filimning sapaly týsuine kómektesken semeylik barsha aghayyngha, onyng ishinde Jandos Áubәkir myrzagha, әrtýrli keyipkerlerdi sheberlikpen somdap shyqqan Abay atyndaghy Semey jәne Biyken Rimova atyndaghy Taldyqorghan teatrlarynyng akterlerine, Semey teatrynyng diyrektory Yakov Gorelinikov myrzagha, týsirilimning basy-qasynda jýrgen týsirushi topqa, tehnikalyq júmystardy atqarghan azamattargha jәne óz rizashylyghymdy bildiremin.

Filimdi týsiru barysynda mening qiqar minezime kóndigip, osy jobanyng sәtti iske asuyna menen beter alandaghan, filimning mәtinin qansha týnder úiyqtamay, birlese otyryp jazysqan, filimning dramaturgiyasyn týzgen Dina Elgezek qyzdarynyzgha dәn riza ekenimdi alqaly júrttyng aldynda aitqym kep otyr.

Al, endi elge qajet hәm manyzy zor jobalardyng dýniyege keluine mýmkindik bergen Elbasymyzgha degen alabóten rizashylyghymyz, әriyne, sheksiz.

Atalghan jobalardyng iske asuyna barlyq jaghdaydy jasaghan Azat Shәueevke kóp-kóp rahmetimdi aitamyn.

Endi soza bermey aitayyq: telearnadan kórmey qalghan aghayyndy filimdi tamashalaugha shaqyramyn. Marhabat!

Aqberen Elgezek

 Abai.kz