Qolymdy keudeme qoyyp túryp shynymdy aitayyn, alghashqy qonyraudy asygha kýtken kezim joq. Maqtanshaqtyghym ústaghanda ghana jana kastum-shalbardy tezirek kiygim kelip asyghatynmyn. Biraq onyng ózi uaqytsha edi. Mektepke bir kirsem, toghyz ay shyqpaytynym esime týsse qúlazyp sala beretinmin. 

Al, songhy qonyrau degeniniz «adamnyng sózimen jetkize almaytyn sezim» syilaytyn. Bәrimizde de solay bolghan shyghar. Sondyqtan kýnparaqtaghy 25-mamyr ayauly kýn bolyp sanalatyn. Ertesi kýni kýndiz kókke shyghasyn, keshke beshirge baryp, "kәssilbilәnkә" men "kokochambogha" biyleysin. Arasynda Tanyanyng Mamasynyng qyzyghyn kóresin. Tatyana Bulanovanyng «Mama» degen әnine jaryqty óshirip tastap valis biyleytinbiz ghoy, sony aitam. Ózi óni týzu ýsh-tórt qyz. Otyrghyzbaytyn edik qoy. Birimizden keyin birimiz. Bayghústar ishpey-jemey (sýiispey-aq) balbyrap ketushi edi ghoy. Ne kerek, tangha juyq bytyraytynbyz. Búl endi jogharghy klastardaghy jaghday.

Tómengi synaptarda qalay edi? Kitap ótkizu degen mashaqat-túghyn. Bir beti jyrtylghan, múqabasynan ajyraghan. Skotch degen pәle joq. Kleyleytin edik. Jyrtylsa býtindeysing ghoy, al úshty kýili joghalsa she? Onda basynnyng pәlege qalghany. Óitip býitip búl mәseleni de sheshesin. Uborka degeni taghy bar. Kachagarkanyng artynan nemese Rәpinanyng ýy jaghyndaghy búlaqtan su әkelu kereksin. Qyzdarmen birge partany, terezeni juuyng kereksin. Keler jyly kelmeytindey, ýsh aida kim bar, kim joq dep uborkagha qatyspay qoyatyndar da bar edi-au. Keyde klass jetekshing «әi, Bәlensheev kraskynyng aqshasyn qashan beresin, Týgensheev ekeuing ghana qaldyndar ghoy» dep әldekimge aiqaylap jatatyn. 

Sodan keyin 1-mausymnan bastap sauyqtyru lageri bastalatyn. Qaybir lager deysiz, sol mektep, sol ashana, sol sport alany. Tek sabaq oqymaysyn. Oiynyndy oinap, pirәndigindi jep qaytasyn. Soghan sheshem meni kóbine qatystyrmaytyn. «Qúrsyn, sol mektepten keshe ghana shyqtyng emes pe, basqalar barsyn», dep kiyim-keshegimdi jinap berip, Almatydaghy әpkesining ýiine salyp jiberetin. A-a-a, aitpaqshy ketip bara jatqanda mektep aulasyndaghy terekke bәrimiz boyymyzdyng jetken jerin bәkimen kesip belgilep ketushi edik qoy. Sodan keyin, arada ýsh ay ótkende alghashqy qonyrau kýni kimning qanshalyqty óskenin bilu maqsatynda tura sol aghashqa taghy ólshenetinbiz. 

- Áy, Ekesh, sen týk te óspepsing ghoy, - degen qaghytpagha Ekeshiniz qarap qalmay, - Óstim ghoy, menimen birge terek te ósken shyghar, - deytin, jasqana jymiyp. 

Sóitken mektebimizben qosh aitysqanymyzgha 14 jyl bolypty. Sol 2000 jyly 72 oqushy bitirgen edik. Al qazir týlekter sany jiyrmagha jeter-jetpes eken. Ayanyshty. Eki sebebi bar. Birinshiden júrttyng bәri japatarmaghay kóship jatyr. Ekinshi sebebi "búttan" qashqandar. Búryn BÚT bolghan ÚBT-dan shoshyghandar kolledj jaghalap ketedi eken. 

Mektep bitire salghan jyly birazymyz oqugha týstik. Oqugha týspegenderi de júmys isteymiz degen jeleumen Almaty asqan. Auylda ýsh-tórteui ghana qaldy. Sonyng biri Jandos edi. Qysqy demalysta úbap-shúbap bәrimiz auylgha bardyq. Jana jyldyng kezi. Almatydan kelgen tórt-bes jigit sol Jandostyng ýiine bardyq. Ol syrtqa shyqty. Qal-jaghday súrastyq. Auylda qalyp qoyghanyna sәl qysylady-au deymin, boyynda kompleks barday kórindi. Bir kezde qaltasynan filterli shylymyn shygharyp, shirene tútatty da: - Qúdaygha chýkir, auylda jýrsek te kók soveren shegip jýrmiz... - dedi.
Sol jyly Almatydan Qúrmetti kezdestirip qaldym. Qúrylysta istep jýrgen. Árneni әngimelep túrghanbyz, bir kezde aty-jóni joq: - Anau kýni sotka algham, aqsha kerek boldy da qaytadan satyp jiberdim... - dedi.

Shirkin-ay, olardyng maqtanghandary da sýikimdi edi ghoy. Uaqyttyng jeli kimdi qayda úshyrmady deysin. Árkim әrqalay kýn keshude. Bir quanatynym sorlap qalghan eshkim joq eken. Eki birdey dosymyz qalalyq auruhanada dәriger (vrach). Tórt birdey dosymyz ýlken mekemede lauazymdy qyzmette. Shen jaghynan kelgende Aydar Kapitandy alyp ýlgerdi. Birazy bayyp ketti. Eng ýlken maqtanyshymyz da quanyshymyz da sol – bәrimiz bas qúrap, balaly-shaghaly boldyq. Tәuba deymin. Tap-taza qalpyn joghaltpay Týkeshting Daryny jýr auylda. – Ýilensenshi, - degenderge jauaby dayyn. «Qyz joq».
Sol ayauly mektepting ekinshi qabatynda «Úly otan soghysynda habarsyz ketkenderdin» tizimi men fotolary ilingen taqtadan keyin, «Úly otan soghysyna qatysqan ardagerler» taqtasy bolatyn. Sodan keyin «Mektep maqtanyshtary» degen taqta bar edi. Sol taqtada әkemteatrdyng әigili akteri Bauyrjan Qaptaghaev bastaghan biraz azamattyng sureti ilinip túratyn. Qyzygha qaraushy edim... Sol taqtanyng bir búryshynan bizge de oryn tiyipti. Salaqtap ótkizgen 14 jylda bar tyndarghanym sol eken. Auylyma maqtanysh bola alsam jaraghan ekem. Keyde úyalamyn. Auyldyng maqtanyshy sol auyldyng ýmitin aqtaytyn uaqytta feysbukta bekerge otyr-au degen oidyng mazalaytyny taghy anyq. Artynsha «mal úrlap sottalypty» degen jaman atymyz shyqpasa bopty da dep, óz-ózimdi júbatyp alatynym taghy bar.

Ótip jatqan ómir, kelmeske ketip jatqan kýnder turaly ylghi-aq oilanamyz ghoy. Biraq, osy bir kýntizbening kórkem kýni kelgende jyp-jyly múng jýrek shirkinning bar ekenin bildirip, ótken kýnderdi qayyra eske alamyz. Boyymyzdy bir saghynysh biyleydi. O-o-o-o, ol degeniniz mәngilik saghynysh qoy.
Aytpaqshy, osy bir ayauly kýni túnghyshym Aybarshyn birinshi synypty ayaqtap, «Maqtau qaghazyn» alyp kelip quantty. Qatty quandym. Balamyn dep jýrgende balam birinshi synypty bitirdi. Maqtau qaghazyn qolyma ústap otyryp taghy da oilanyp qaldym. 

Qolymdy keudeme qoyyp túryp bastap edim ghoy, dәl solay ayaqtayynshy, qolymdy keudeme qoyyp túryp aitayyn, men 11 jyl oqyghanda bir de bir ret maqtau qaghazyn alghan emespin. 11 jyl ekpindi bolgham.

Beybit Sarybay

Facebook-tegi paraqshasynan