Aqparat jәne kommunikasiyalar

ministri Dәuren Abaev myrzanyng nazaryna!

Elimiz ýshin erekshe manyzdy sala – aqparat jәne kommunikasiya salasyna Memleket Basshysy N. Á. Nazarbaevtyng kónil bólip, arnayy memlekettik uәkiletti organ – Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligin qúru turaly sheshim qabyldauy –  jana reformalargha jol ashatyn manyzdy qadam dep esepteymiz. Óitkeni adamzat qoghamdastyghy aqparattyq qoghamgha ótu, jelililik kommunikasiyalardyng keng taraluy jaghdayyn bastan keship otyrghan qazirgidey qarqyndy sapalyq ózgerister (transformasiya) kezeninde elimizding atalghan salasyn soghan say qúru jәne HHI ghasyr talaby aldymyzgha tartatyn yqtimal súranystardy (vyzov) eskeru әri enseru – airyqsha jauapty da ózekti mindet.

Elbasy tóraghalyghymen ótken kýn tәrtibindegi ózekti mәseleler jónindegi keneste (05.05.2016 j.) Núrsúltan Nazarbaev búl vedomstvonyng aldyna birqatar naqty mindetter qoydy. Atap aitqanda, «meylinshe ótkir mәselelerdi jedel anyqtau jәne әreket etu maqsatymen kez kelgen menshik formasynyn, sonyng ishinde internet resurstar men әleumettik jelilerding aqparattyq kenistigin monitoringteu; barynsha ózekti taqyryptar men mәseleler boyynsha qoghamdyq pikirdi zertteu, halyqtyng aqparattyq saualdary men tilek-qalauyn taldau jәne boljau; memlekettik aqparat sayasatyn әzirleu; barlyq memlekettik organnyng aqparattyq qyzmeti men belsendiligin ýilestiru jәne baqylau; memlekettik aqparattyq tapsyrystardy josparlau jәne memleket bólgen qarajattyng tiyimdiligin  taldau; Otandyq BAQ-ty ekonomikanyng qazirgi zamanghy segmenti retinde damytu ýshin investisiya jәne innovasiya tartu; Elektrondy jәne baspasóz kenistigindegi aqparattyq qauipsizdikti qamtamasyz etu ýshin otandyq aqparattyq ónimderding sapasyn arttyru; daghdarystyq kommunikasiyalardyng barynsha pәrmendi modelin qúru; Halyqpen, sonyng ishinde Ýkimettik emes úiymdarmen ózara is-qimyl arnalaryn qamtamasyz etu» (http://www.akorda.kz/).

 Yaghni, Elbasynyng jana vedomostvo aldyna qoyyp otyrghan mindetteri iri jýielik ózgeristerge jol ashpaq. Óitkeni osy salada jýielik daghdarystardyng birqatar belgileri kórinis bere bastady. Elding aqparattyq kenistigining birtútastyghy men qauipsizdigin qamtamasyz etu jýiesining әlsizdigi, syrtqy aqparattyq yqpaldargha qarsy túrarlyq, toytarys bererlik tetikterding jetkilikti dengeyde bolmauy, últtyq auditoriyanyng geterogendik sipat aluy jәne últtyq búqaralyq aqparat qúraldary jýiesi qyzmetining bәsekege qabilettiligining tómendigi, t.b. jaylar mәseleni auqymdy túrghydan qarastyryp, jýielik sheshimderdi iske asyrudy talap etedi. Osyny eskere otyryp, biz óz tarapymyzdan Aqparat jәne kommunikasiya ministrligining otandyq búqaralyq aqparat qúraldary (BAQ) salasy boyynsha strategiyalyq baghytyn tújyrymdaugha qatysty birqatar úsynystarymyzdy bólisudi jón kórip otyrmyz.

1. Eng aldymen, últtyq BAQ jýiesin qazirgi zaman talabyna say modernizasiyalaudyng konseptualdyq platformasyn qalyptastyrghan jón. Óitkeni osy kezge deyin BAQ salasy boyynsha kóptegen ózgerister iske asyrylghanymen, olardyng eshqaysysynyng ghylymy tújyrymdalghan konsepsiyasy bolghan joq (Aqparattyq Qazaqstan -2020», t.b. normativtik qújattarda BAQ salasy ishinara ghana qamtylghan). Maqsat jәne soghan qol jetkizer resurstar men potensialymyz anyq bolmaghan son, búl saladaghy ózgerister negizinen stihiyalyq damu sipatynda jýrdi. Sondyqtan Últtyq BAQ jýiesin modernizasiyalau konsepsiyasyn dayyndaudyng ózektiligi aiqyn.

Jasyratyny joq, biz әli kýnge postsovettik qalyptan tolyqtay aryla almadyq. Sondyqtan osynau 25 jyldyq uaqytty postsovettik kezenning yqpalyndaghy sәt desek, endi búdan bylayghy kezendi postsovettik dәuirding ayaqtalghan, jana últtyq kezenning bastalghan shaghy dep tanuymyz kerek. Búghan aighaq bolarlyq aiqyn dәlelder men belgiler jetkilikti. Búl proseske eldegi etnodemografiyalyq ahual da ong әserin tiygizbek. Qazaqstan Respublikasy Últtyq ekonomika ministrligi Statistika komiytetining mәlimetine jýginsek, el halqynyng 40%-yn 1991 jyldan keyin ómirge kelgen úrpaq qúraydy. Onyng 85% - qazaqtar. Demek, el halqynyng jartysy – sovettik úghym-týsinikterden, qalyptasqan qasang qaghidalar men qarym-qatynastardan sanasy azat úrpaq. Mýldem jana buyn. Etnodemografiyalyq, jas ereksheligi, sanalyq, sapalyq, últtyq, mentalidy túrghydan alghanda, búlar – jana reformalargha dayyn úrpaq. Sonymen qatar, búl buynnyng Internet zamanynda, aqparattyq qogham jaghdayynda, jelilik qarym-qatynas (setevaya kommunikasiya) ýstemdik etken shaqta ómir sýrip otyrghanyn eskersek, onda sovettik dәuirde qalyptasqan BAQ jýiesining búdan bylayghy kezende júrtshylyq súranysyn qanaghattandyrmaytyny dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Jana qúbylystardy, jana sanany, balama aqparat kózderi mol salany búrynnan qalyptasyp qalghan tәrtippen retteu jәne basqaru aqylgha syiymsyz jәne ol aqyr sonynda jýiening ydyrauyna әkelip soqtyrady.

Sonday-aq, memleketimizde jýrgizilip jatqan «Bes institusionaldyq reforma» aldaghy uaqytta preziydenttik-parlamenttik basqaru nysanyna, yaghny «újymdyq basqaru» nysanyna kóshetinimizdi anghartady. Osyghan oray endigi kezekte elimizde biylik pen qogham arasynda vertikaldy qarym-qatynastan gorizontaldy qarym-qatynastyng basymdyq tanytatynyn boljau qiyn emes. Demek, jelilik qarym-qatynas osyghan әkeledi.

Jeli (seti) tek habar taratu, habar alysu, kommunikasiya qúraly ghana emes, ol – jana filosofiya, jana súranystar, jana qarym-qatynas mәdeniyeti. Osyghan oray búl prosess elde jana kommunikasiyalyq mәdeniyetting qalyptasuyna alghyshart jasauy mýmkin. Memleketimizde iske asyrylyp jatqan «Elektrondy ýkimet» jobasy, t.b. – osy baghyttaghy iygi qadamdar.

Osy jaghdaydy jәne әlemdik trendterdi eskere otyryp, aqparat jәne kommunikasiya salasyndaghy memlekettik sayasat aldaghy uaqytta mynaday konseptterge negizdelgeni jón dep esepteymiz:

- memlekettik aqparat sayasatynan mediasayasatqa kóshu;

- әr aluandylyqtyng ýilesimdi birtútastyghyna qol jetkizu;

- senimge negizdelgen qarym-qatynas ornyqtyru;

- birtútas aqparattyq kenistik qalyptastyru;

- aqparatqa qoljetimdilik jәne ashyqtyq;

- kollaborasiyalyq mәdeniyet elementterin endiru.

Osynda keltirilgen jәne Batys әleminde (Europa, AQSh) songhy kezderi keninen taralyp otyrghan búl qaghidattar qazaqtyng dәstýrli dýniyetanymynda búrynnan bar jәne әli kýnge birge jasasyp kele jatqan jýie qúraushy qúndylyqtar ekendigin eske alghan artyq bolmaydy.

Jalpy, әlemdik tәjiriybede strategiyalyq josparlaudyng mynaday satylary qoldanylady:

- túraqtylyqty saqtau strategiyasy (strategiya vyjivaniya);

- iynersiyalyq strategiya (iynersionnaya strategiya);

- maqsatty strategiya (strategiya dostiyjeniya);

- uaqytty útyp, qaryshtau strategiyasy (strategiya operejeniya).

Elimizding aqparattyq salasyndaghy ahualyn barlap qarasaq, bizding әli kýnge zaman talaby tuyndatqan súranystargha say kezendik sharalardy josparlau arqyly túraqtylyqty saqtau men iynersiyalyq josparlau dengeyinde jýrgenimiz bayqalady. Sondyqtan biz qazirgi kezde aldymyzdan ashylyp otyrghan osynday mýmkindikter sәtin paydalana otyryp, ózge elderding jýrip ótken eski sýrleuleri men soqpaqtaryn shiyrlay bermey, uaqyttan moyyn ozdyratyn óz jolymyzdy tandaghanymyz jәne ony batyl da tabandy týrde iske asyrghanymyz abzal.

2. BAQ salasyndaghy jýie qúraushy úghym – «Búqaralyq aqparat qúraly» (BAQ) termiynin qayta qarap, basqasha jana atau beru. Óitkeni «BAQ» termiyni sovettik kezende qalyptastyrylghan úghym. Múnda «BAQ» avtoritarlyq teoriyagha negizdelip, negizinen ýgit-nasihat, tәrbiyeleu qúraly retinde qarastyrylady. Yaghni, múnda «BAQ» bir jaqty jogharydan tómen aqparat taratatyn qúral retinde qyzmet atqarady. Naqtyraq aitqanda, búl rette biylik pen sosium qarym-qatynasy, kommunikasiya «subekt-obektilik» basqaru paradigmasy shemasy boyynsha qúrylady. Al Batys elderindegi «massmedia» úghymy «deldal», «aralyq buyn» úghymy retinde qarastyrylyp, eki jaqty teng qarym-qatynasty beyneleydi. Múnday qarym-qatynas liybertariandyq teoriyagha negizdelip, azamattyq qoghamdaghy demokratiyalyq qúndylyqtargha say gorizontaldy til qatysugha, súhbatqa qúrylady. Búl qarym-qatynas «subekt-subekt» paradigmasyna sýienedi.  Qazirgi damyghan elderdegi negizgi kommunikasiyalyq modeli retinde osy ýlgi esepteledi. Qazaqstanda osy atalghan modelige kóshu prosesi jýrude, soghan say qúqyqtyq alghysharttar da qalanghan. Biraq elimizdegi naqty ómir shyndyghy әli kýnge eki modeliding arasynda jýrgenimizdi, yaghny aralyq modeli satysynda túrghanymyzdy kórsetedi. Jogharyda keltirilgen dәstýrli kommunikasiya ýlgisi bir baghytty qarym-qatynas bolyp sanalady. Al Internetting payda boluyna oray eki baghytty nemese qos tarapty qarym-qatynas ýlgisi payda boldy.

Bizding oiymyzsha, búl eki modeli de kópshilik (massovyi) kommunikasiyanyng ýzdik ýlgisi bola almaydy. Adam, qauym, qogham tabighatynan tuyndaytyn tabighy qajettilikterge tolyqtay jauap bere almaydy. Qazirgi kezende ghylymy júrtshylyq arasynda osy mәsele boyynsha birqatar izdenister jýrip jatqanymen, birauyzdan moyyndalghan bәtualy baylam jasalghan joq. Qalay bolghanda da, sovettik «BAQ» atauynan jәne odan tuyndaytyn qarym-qatynas ýlgisinen boydy aulaq salu – qogham qajettiligi.

2009 jyly Qazaqstan Respublikasynyng «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanyna BAQ anyqtamasyna qatysty engizilgen ózgerister men tolyqtyrulargha sәikes búdan keyingi kezende internet-resurstardyng barlyghy BAQ-qa jatqyzyldy. Demek, osy anyqtamagha say Internettegi barsha әreket kórinisi BAQ, al onda qanday-da bir jazba jasaghan, taratqan jandardyng barlyghy birdey jurnalistke ainalmaq. Al BAQ turaly zanda jurnalistke belgili bir kepildikter qarastyrylghan. Olay bolsa, Internet kenistiginde әreket etken kez-kelgen túlghany sol kepildiktermen qamtamasyz etuge tura keledi. Biraq búl mýmkin emes jәne ol kәsipqoy jurnalisting dengeyin týsirip, taratylatyn búqaralyq aqparattyng sapasyn tómendetuge әkelip soqtyrady. Sondyqtan búl mәsele qayta qaraudy talap etedi.

Sonday-aq, aqparattyq tehnologiyalar qarqyndy damu kezeninde payda bolghan konvergenttik jurnalistika jaghdayynda qazirgi BAQ anyqtamasy úghymdy tolyq qamtamasyz ete almaydy. Búl rette Europalyq Kenes elderining Baylanys jәne búqaralyq kommunikasiya ministrlerining birinshi konferensiyasynda (2009, Reykiyaviyk) BAQ úghymyn janasha týsinu turaly ortaq tújyrym jasalghan. Sóitip, 2011 jyly 21 qyrkýiekte Europa Kenesine mýshe-memleketterding Ministrler komiyteti Internettegi aqparattyq resursty BAQ (jana media) retinde sanau ýshin eskeruge tiyis mynaday alty sipattama úsyndy:

1) BAQ retinde qyzmet etu niyeti;

2) maqsaty jәne negizgi mindetteri;

3) redaksiyalyq baqylau;

4) kәsipqoy standarttar;

5) qamtityn auditoriyasy jәne taralu aumaghy;

6) qoghamnyng qalauy (qoljetimdilik, pikir aluandyghy, senimdilik, ashyqtyq).

Osynda qamtylghan belgilermen ishinara kelise otyryp, múny globalidy jәne lokaldy erekshelikterge say tolyqtyra otyryp, BAQ atauyna balama termin úsynu jәne onyng anyqtamasyn tújyrymdau ózekti mindet dep esepteymiz. Sәtti atau tújyrymdalghangha deyin dәstýrli BAQ termiynin paydalana túrugha tura keledi.

 3. BAQ salasyn qúqyqtyq retteudi jetildiru – kodifikasiya prosesin qolgha alu. Elimizde songhy jiyrma bes jyl ishinde BAQ salasyn retteuge baghyttalghan kóptegen normativtik-qúqyqtyq aktiler qabyldandy, mol tәjiriybe jinaqtaldy. Endigi kezekte BAQ salasyna qatysty qoldanystaghy býkil normativtik-qúqyqtyq aktilerdi ghylymy saraptamadan ótkizip, artyq-kem tústaryn zerdeleu qajet. Birqatar zang normalarynyng oryndalu jәne oryndalmau jay-kýii, sebepteri, qúqyqtyq túrghydan rettelmey qalghan qúbylystar, salalyq zandardyng bir-birimen qayshylyqtary, t.b. egjey-tegjeyli zerttelip, alynghan nәtiyjeler negizinde búqaralyq aqparat qúraldary salasyn retteytin jana «Kópshilik (búqaralyq) aqparattyq-kommunikasiyalar kodeksi» әzirlenu qajet dep esepteymiz.

Búl orayda nazar audarudy qajet etetin manyzdy bir mәsele – salany tolyqtay qatang rettep, ony qasang qalypqa salyp túiyqtap qoymau qajet. Yaghni, onyng zamanmen birge damuyna, basqasha sipatta ózgeruine jol ashyp, iykemdiligin qamtamasyz etetindey sanylaular qaldyrghan oryndy.

4. BAQ-ty sala (otrasli) retinde qarap, ony qúqyqtyq normalarmen bekitu. Búl Elbasynyng jana ministrlik aldyna qoyghan jogharydaghy «Otandyq BAQ-ty ekonomikanyng qazirgi zamanghy segmenti retinde damytu ýshin investisiya jәne innovasiya tartu» degen talabynan tuyndap otyr. Búl mәsele erekshe manyzgha iye. BAQ-tyng ekonomikanyng bir sektory, ózindik ereksheligi bar salasy ekendigi dau tudyrmaydy.

Sala turaly qalyptasqan klassikalyq anyqtamagha jýginsek, sala – bir tiptes tәsildermen bir tektes ónim óndiretin kәsiporyndar jiyntyghy. Osy anyqtamagha sýiensek, elimizdegi barsha BAQ jiyntyghynyng birtútas sala qúraytynyn bayqaymyz. Yaghni, olar birdey tәcilmen birtektes ónim – aqparattyq ónim (tauar jәne qyzmet) óndiretinin kóremiz. Demek, BAQ-ty sala retinde qarap, ony legitimdeuge tolyq negiz bar. Alayda, jogharyda Elbasy keltirgen mindettegi «investisiya jәne innovasiya tartudy» elding aqparattyq kenistigine sheteldikterdi tartu qajet dep jansaq týsinip, qatelikterge úrynugha bolmaydy. Onsyzda elimizding qazirgi kezdegi aqparattyq kenistiginde kórshi elding BAQ ónimderi basymdyq tanytyp otyrghany az emes.

Qazaqstanda 1991 jyly qabyldanghan túnghysh BAQ turaly zanda pikir erkindigi men jeke menshikke qúqyq berilgeni ayan. Osy norma negizinde elimizdegi BAQ jýiesinde eleuli ózgerister boldy. Jekelegen azamattar men zandy túlghalardyng BAQ úiymdastyruyna, qúryltayshy bolularyna jol ashyldy. Sóitip, BAQ salasyn naryqtyq qatynastargha say damytu jobasy iske qosyldy. Sol kezge deyin memlekettik, partiyalyq BAQ qana bolsa, endigi kezekte әrtýrli qúqyqtyq-úiymdyq nysandaghy BAQ-tar kóbeydi. Jarnama naryghy payda boldy. Soghan sәikes osy salada iri qarjy ainalymy iske qosyldy. Sonday-aq, BAQ-tyng tipologiyalyq qúrylymy da eleuli ózgeristerge úshyrady.

BAQ naryghy qalyptasuynyng alghysharttary jasalyp, onyng belgileri ornygha bastaghanyna qaramastan, týrli obektivti-subektivti faktorlardyng әserinen elde naryqtyq zandylyqtargha tolyqtay say keletin BAQ naryghy júmys isteydi dep aitugha әli erte. Qazaqstannyng aqparattyq naryghy syiymdylyghynyng tarlyghy jәne elding geografiyalyq aumaghynyng kendigi, negizgi auditoriyanyng tólem qabilettiligining tómendigi men otandyq BAQ-tyng naryqtyq qatynastargha tolyqqandy iykemdele almauy, BAQ-tyng tiyimdi  biznes-modelining qalyptaspauy sekildi birqatar faktorlar әserinen kóptegen BAQ-tyng ekonomikalyq derbestikke qol jetkize almau qiyndyqtary memleket pen BAQ arasynda paternalistik jәne proteksionistik qarym-qatynasty kýsheyte týsti. Sol sekildi birqatar BAQ iri biznes-qúrylymdarynyng yqpalyna týsuine alyp keldi. Osynyng nәtiyjesinde BAQ salasynda konsentrasiya men holdingtendiru ýderisi artyp, BAQ monopoliyasynyng belgileri aiqyn kórine bastady.

BAQ naryghyndaghy qarjylyq kórsetkishterge kóz jýgirtsek, bir ghana 2009 jyly jarnama naryghy 134 mln. AQSh dollaryn qúraghanyn jәne onyng TMD elderi ishinde Resey men Ukraina naryghynan keyin ýshinshi orynda túrghanyn, al Qúqyqtyq media ortalyqtyng mәlimetine sýiensek, 2009 – 2014 jyldar aralyghyndaghy memlekettik aqparattyq tapsyrys boyynsha bólingen qarajattyng jiyntyq kólemi – 104,7 mlrd. tenge bolghanyn kóremiz.

Múnyng barlyghy da, elde BAQ-tyng 1991 jyldan keyin sala retinde júmys istegenin, biraq onyng qúqyqtyq túrghydan legitimdelmegenin kórsetedi. Sonyng saldarynan osy salada mynaday birqatar mәseleler oryn aldy:

         - aqparattyq qúqyqtyq jýie salalyq erekshelikter men qarym-qatynastardy tolyq qamtymady, yaghny elde jalpygha týsinikti aqparattyq «oyyn tәrtibi» qalyptastyrylmady;

         - salanyng naqty maqsaty aiqyndalmady;

         - salalyq statistika naqty bolmady. BAQ sala retinde qarastyrylmaghandyqtan, osy sala boyynsha statistikalyq júmystar jýieli jýrgizilmedi, birneshe organ bir-birin qaytalady jәne olardyng mәlimetterinde alshaqtyq payda boldy (Mysaly, Últtyq statistika agenttigi, Aqparat ministrligi, Qazaqstan Últtyq Kitap palatasy, qalalyq, oblystyq ishki sayasat basqarmalarynyng BAQ monitoringi bólimderi, t.b.);

         - BAQ tipologiyasynyng jana klassifikatory qalyptaspady;

         - BAQ-tyng tiyimdi biznes-modeli qalyptaspady;

         - BAQ-tyng salalyq kәsiptik standarttary tolyqqandy qalyptaspady;

         - jarnama naryghynda qarajattyng dúrys jәne әdil bólinu tetigining tolyqqandy bolmady;

         - BAQ yqpal etu qúraly retinde paydalanylyp, BAQ monopoliyasy belgilerining kórinis berdi;

         - qoghamdyq BAQ qúrylmady;

         - BAQ qúryltayshylary turaly mәlimetting aiqyn bolmady, t.b.

Osy keltirilgen jaytterdi eskere otyryp, BAQ-ty sala retinde qúqyqtyq túrghydan legitimdendiru ayasynda mynaday mәselelerdi qolgha alghan jón dep esepteymiz:

         - memlekettik salalyq basqaru organyn qúru (múnday qúrylym qúryldy – QR Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligi);

         - salalyq maqsatty anyqtau jәne naqtylau;

         - salalyq taldama ortalyghyn qúru;

         - salalyq kategoriyalyq-úghymdyq apparat qalyptastyru;

         - salalyq kәsipter anyqtamalyghyn týzu;

         - salalyq damu baghdarlamasyn әzirleu jәne qabyldau;

         - salalyq kәsipodaq qúru;

         - qoghamdy BAQ arqyly әrtýrli yqpal etushi kýshterding manipulyasiyasynan qorghaytyn salalyq retteu jýiesin qalyptastyru;

         - salalyq qúqyqtyq, ghylymiy-taldau, kadrlyq, ekonomikalyq, infraqúrylymdyq platformalar qalyptastyru;

         - salalyq birynghay statistikalyq klassifikator әzirleu jәne iske asyru;

         - salalyq últtyq kәsipqoy standarttar әzirleu, qalyptastyru jәne qoldanysqa endiru;

         - memlekettik aqparattyq tapsyrys beru modelin qayta qarau.

Búl rette «Últtyq aqparattyq (media) qor» qúryp, memlekettik aqparattyq tapsyrysqa bólinetin qarajatty, basqa kózderden týsetin investisiyalyq qarajatty, t.b. osy qorgha shoghyrlandyryp, ony otandyq kontentti damytugha әdil, ashyq jәne naryqtyq zandylyqtargha say bólu jýiesin qolgha alghan oryndy. Al atalghan qor qarajatyn basqarudy qúramyna memlekettik uәkiletti organ men salalyq qoghamdyq úiymdar ókilderi, azamattyq qogham túlghalary engizile otyryp qúrylatyn «Últtyq BAQ jónindegi kenes» atqarghany jón dep esepteymiz;

         - salalyq infraqúrylymdy jetildiru;

         - salalyq monopoliyagha jol bermeu tetikterin endiru;

         - jarnama birjasyn qúru;

         - salalyq aqparattyq birtútastyqty qalyptastyru tetikterin oilastyru;

         - últtyq birtútas auditoriya qalyptastyru tetikterin әzirleu jәne endiru;

         - salalyq últtyq mediaólsheu (mediaizmereniye), mediareyting jýielerin әzirleu jәne qoldanysqa endiru. Búl rette otandyq BAQ reytingimen negizinen sheteldik úiymdar ainalysatynyn, olardyng zertteulerining birjaqty bolatynyn eskergen jón. Sondyqtan últtyq mediaólshem jýiesin qalyptastyrudyng jәne otandyq mediareytingtik úiym qúrudyng manyzy zor. Búl sharalar otandyq media salasyn syrtqy yqpaldardan qorghaugha, bәsekelestik qabiletin arttyrugha jәne salanyng kәsipqoylyq sipat iyelenuine mýmkindik beredi;

         - últtyq BAQ jýiesinde qoghamdyq BAQ sektoryn qarastyru;

         - últtyq BAQ jýiesinde memlekettik tilding – qazaq tilining basymdyq tanytuyna barynsha jaghday tudyru, qazaq tilindegi kontentting kóbengin, sapasyn arttyrudy kózdeytin yntalandyrushy is-sharalar keshenin qolgha alu. Búl rette el aumaghyna syrttan kiretin býkil aqparattyq ónimge onyng qazaqsha audarmasynyng boluy talap etilui qajet. Sonday-aq, elimizdegi til zanynyng talabyn oryndamaghan BAQ-targha qatang shara qoldanu kerek;

         - salalyq kórsetkishter, rettegishter jәne indikatorlar jýiesin әzirleu jәne endiru;

         - otandyq aqparattyq kenistikti keneytip, týrki dýniyesining aqparattyq kenistigine úshtastyrudyng tetikterin qarastyru, t.b.

5. BAQ mәseleleri jónindegi salalyq ghylymiy-zertteu institutyn ashu (ghylymy mekeme atauy naqtylaudy talap etedi). Múnday institut TMD elderinde joq. Joghary oqu oryndary janynda zertteu ortalyqtary men instituttar, jekelegen ortalyqtar men ghylymy mekemeler bolghanymen, akademiyalyq irgeli zertteuler jýrgizetin qúrylym kezdespeydi. Atalghan salalyq ghylymiy-zertteu instituty býkil salalyq aqparatty jinaqtaytyn jәne payymdaytyn ortalyq bolady. Múnday salalyq ghylymiy-zertteu institutyn qúrmay, salanyng tolyqqandy qyzmet etu jýiesin qalyptastyru mýmkin emes.

6. Qazaqstan qoghamynda qalyptasqan paralleldi әlemdi (qazaq jәne orys tildi BAQ) memlekettik tildi ózek etip, tútastyrugha baghyttalghan  sharalardy әzirleu jәne iske asyru. Jasyratyny joq, Qazaqstanda BAQ salasynda (ókinishke qaray, tek BAQ salasy emes, barlyq salada deuge bolady) qazaq jәne orys tilinde júmys isteytin eki týrli әlem qalyptasty. Olardyng aqparattyq kýn tәrtipteri, mazmúndary, ústanghan baghyttary bir-birinen mýldem bólek, mýldem bóten eki elding BAQ-tary sekildi qyzmet etedi. Ásirese, orys tildi BAQ-tardyng reseyshil baghyt ústanyp, el mýddesine say kelmeytin aqparat taratuy kýnnen kýnge ýdep barady. Búl týbinde últtyq qauipsizdikke qater tóndiretin, aqparattyq kenistikting tútastyghyna núqsan keltiretin teris qúbylys dep sanaymyz. Sondyqtan Últtyq birtútas auditoriya qalyptastyru, birtútas aqparattyq kenistikti saqtau, últtyq-memlekettik biregeylikti nyghaytu tetikterin әzirlep, endiru qajet.

7. Qazaqstannyng orta jәne joghary bilim beru oryndarynda mediasauattylyqty arttyrugha baghyttalghan media bilim beru jýiesin jolgha qoi. Sonday-aq, mediasauattylyqty kóteruge baghyttalghan bilim beru is-sharalaryn jalpy halyq arasynda da taratu tetikterin oilastyrghan jón.

Álbette, biz qazirgidey aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalar zamanynda erkin aghylghan aqparatty túmshalap otyra almaymyz. Sondyqtan keybir kelensiz syrtqy yqpaldargha qarsy el azamattarynyng intellektualdyq-ruhany immuniytetin kýsheytudi qolgha aluymyz kerek. Ol ýshin japay mediasauattylyq jәne mediabilim fakulitatiyvin jәne aghartu júmystarynyng keshendi sharalaryn jýzege asyrghan oryndy.

Mediasauattylyqqa qol jetkizgen әrbir azamat, eng aldymen, mediaqúraldardy sauatty paydalanudy mengeredi jәne onyng manipulyativti yqpalyna týspeydi. Shynayy aqparat pen manipulyativti maqsat kózdegen destruktivti aqparattyng arajigin aiyra alady. Sonymen qatar, elde aqparattyq qoghamnyng ornauyna, jelilik mәdeniyetting qalyptasuyna, mediaónimderding taraluyna, sóitip sauatty, ziyatkerlik dengeyi joghary auditoriyanyng artuyna qol jetkizemiz. Búl óz kezeginde mediaqúraldardyng da jetiluine, kontentting kóbengi men sapasynyng artuyna, medianaryqtyng júmys isteuine әser etedi. Yaghni, búnday sharanyng mulitiplikativti effekti osydan kórinedi.

Osynda keltirilgen úsynystar óz kezeginde últtyq BAQ salasynyng tolyqqandy qalyptasyp, legitimdi týrde júmys isteuine, últtyq aqparattyq kenistigimizding birtútastyghyn nyghaytugha, BAQ salasynyng sapalyq damuyna ong әseri tiyedi dep ýmittenemiz.

 Núrlan Asqarov,  

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz