ALTYN TOYMEN QÚTTYQTAU
Ghasyrlar bezbeninde halqymyzdyng qalyptastyrghan qúndylyghyn eshqashan joymaytyn, salt-dәstýrler bar. Olardyng sanatynda aghagha qarap ini ósip, әpkesine, jengesine qarap qyzy boy týzeytin dәstýrdi qazaqtyng әrbir úly men qyzy boyyna sinirip ósedi. Bizding әulet ýshin de Bolat Áujanúly aghamyzdyn, Nәzgýl Bektúrsynqyzy jengemizding de oryndary erekshe. Býgin 50-jyldyq – altyn toylaryn ataghaly otyrghan búl otbasynyng izgilikke toly izderi, ghylymy jetistikteri, shygharmashylyq tabystary, kýndelikti túrmys-tirshilikgi ýlgitútar tústary da auyz toltyryp aitarlyqtay.
Jengemiz, mine, 46 jyl boyy ýzdiksiz joghary oqu oryndarynda, 33 jyl Abay atyndaghy Kazaq memlekettik pedagogikalyq uniyversiytetinde, 13 jyl I.Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiytetinde ústazdyq qyzmet atqaryp keledi. Professor, 60-tan astam monografiyalar men oqúlyq, oqu qúraldarynyn, 400-ge tarta ghylymy maqalalardyng tóliyesi. Enbekteri AQSh (Niu-York), Úlybritaniyada, Avstriyada, Polishada, Bolgariyada, Chehiyada, Mәskeude, Sankt-Peterborda, Kiyevta, Tomsk, Yaroslavli, Samara, Tambov, Taganrog, Cheboksaryda jaryq kórdi. Jaqynda ghana, ýstimizdegi jyldyng sәuir aiynda «Altyn qauyrsyn» atty Reseyde ótken halyqaralyq ghylymy júmystardyng bayqauynda birinshi oryngha ie boldy.
Aghamyz da enbek jolyn ústazdyqtan bastap, keyin partiya, әkimdik baghytynda halqyna qaltyqsyz qyzmet etti. Qazir zeynetkerlik demalysta bolghanymen, shygharmashylyq júmystan qol ýzgen joq. Birneshe tarihiy-tanymdyq kitaptar jazdy. Ózimiz qúrmet tútatyn búl otbasynda qalyptasqan qasiyet, ol, otbasy men otanasynyng arasyndaghy meyirimge toly, ainalasyna shuaq shashatyn erekshe bir aura. Agha-jengemizding osy jyldar ishinde birde-bir ret bir-birine dauys kóterip, artynan ilesken bizge óktem sóilep pendeshilikke boy aldyrghanyn kórmeppiz.
«Tas tasta, altyn tasta synamaqqa,
Bәribir aqqan ózen sol qalpynda», - dep, ústaz Ybyray Altynsarin aitqanday, agha-jengemiz alghan asularyn búldamay, syrt kózge ózderin-ózi jarnamalamay, barshylyqtan asyp-tasymay, tipti, taghdyrlary tarazy basynda tenselgen tústarynda jasymay, adamy irilikten tómendegen kezderi bolghan joq. Búl da bizder ýshin, artynan ilesken ini-qaryndastary, kýieubala-kelinderi ýshin ýlgi-ónege.
Agha-jengemizge zor densaulyq, ghylymi, shygharmashylyq enbekterining jemisti boluyn, Jaratushy syilaghan әrbir týnderining tynysh, kýnderining shuaqty tileymiz!
Tughan-tuystary
Abai.kz