Elbasy Jer Kodeksine týzetulerge moratoriy jariyalap, eldi týsinistikke shaqyryp otyr. Jer mәselesinde elimizding ekonomikalyq, últtyq, әleumettik, qauipsizdik, aqparattyq mýddeleri toghysyp jatyr.

 Jer últaralyq tatulyqtyng negizi. Elimizdegi Aqmola, Qostanay, Soltýstik Qazaqstan oblystarynda bir túrghyngha eseptelgende 11-13 gektar qúnarly jer kelse, Jambyl oblysynda - 2,16 ga, Almatyda - 1,49, Qyzylordada - 1,09, Ontýstik Qazaqstanda - 0,81, Atyrauda - 0,76 jәne Manghystauda - 0,03 gadan keledi. Osy alty oblystyng ýlesine elimizdegi qúnarly jerding 13 payyzy ghana tiyedi. Qazaqtardyng basym kópshiligi qúnarly jerde otyrghan joq. Búl Reseyding otarlau sayasatynyng saldary. Halyqtyng barlyghyn birdey qúnarly jerge qol jetkizbey túrghanda jer satylsa, el ishinde alauyzdyq tuady. Jer satugha qarsylyq atyraulyq, qyzylordalyq, basqa da qúnarsyz jerde otyrghandardan bastaluy týsinikti.

1. Jer qazaqtar ýshin tabystyng kózi ghana emes, ruhany qúndylyq, qazaqty qazaq etetin atamekeni. QR Konstitusiyasynyng preambulasynda «bayyrghy qazaq jerinde memlekettik qúra otyryp» degen úlaghatty sózder tegin jazylmaghan. Jer satugha qarsylyq tek qazaqtar arasynda oryn aluy da osydan. Qazaq jerdi basqadan qyzghanbaydy, biraq namysyn qorghaydy. Kezinde Qazaqstanda «nemis avtonomiyasynyn» jasandy kóringeni de sondyqtan. Talay ghasyr otarlau sayasatynyng tepkisin kórgen qazaq  shet elge jerdi jalgha berudi de qabylday bermeydi. Osy nәzik psihologiya tónireginde ýkimet komissiyasy tereng oilanbaytyn siyaqty.
2. Jer qatynasyn retteu, jerden tabys tabudyng joly jerdi tek jeke menshikke satu deu – birjaqty pikir.

Ghasyrlar boyy ken-baytaq qazaq dalasynda qauymdasyp ómir sýrgen qazaq, orys halyqtarynyng mentaliytetinde kollektivizm basym ekeni anyq. “Jerding iyesi” degende qazaqstandyqtar jeke sharuadan góri, újymdy kóp aitady. Jerdi paydalanudyng basty joly - jer ýlesi men mýlik ýlesi iyelerining últy men dinine qaramay birlesken újymdyq sharuashylyghy tiyimdi degen pikir elde basym.

Jerdi jalgha alyp, ony kýtip-baptap, eghin ósire almay otyrghan sharua qojasy, fermerler kóp. Ol ómir kórsetip otyrghanday, jerge jeke menshik iyesi bolmaghandyqtan emes, qarjysyz, tehnikasyz boluynan. Memleket qamqorlyk kórsetip, ósirgen ónimin ótkizuge qoldau jasaghan elderde menshik týrine karamastan auyl sharuashylyghy tiyimdi jýrgizilude.

Álemdik tәjiriybe, keshegi ozyq újymsharlar men kensharlardyng da tiyimdiligin kórsetti, olargha da investorlar tartugha bolady. Kórshi Ózbekstan jerdi satpay-aq  auylsharuashylyghyn damytyp otyr.

1. Jer mәselesin eldegi әleumettik jaghdaylardan tys qarastyrugha taghy da bolmaydy. Kedeyshilik, qymbatshylyq qaqtyghystargha, qaqtyghystar kedeyshilikke aparady. Býgin dollarmen qazaqstandyqtardyng jan basyna shaqqandaghy tabysy 13 myng dollardan 6,9 myngha týsti.

Al jer satylyp, jeke menshikke ainalghan kezde ol jerdi  satyp alatyn býgin de, erteng de qarapayym qarjysyz halyq emes, qarjyly toptar ekeni, jersiz qalghan sharualardyng kóbeyetini, әleumettik qayshylyqtardyng shiyelenisip, taptyq tartystar men janjaldargha úlasatyny tarihtan belgili.

1. Júmyssyzdyq, әsirese 21-35 arasyndaghy jastaghylardyng júmyssyzdyghy, olardyng kónil-kýiine zor әser etedi. Olar agha úrpaqtyng «ýndemeseng ýidey pәleden qútylasyn» degen qaghidasyn ústana bermeydi, pikirlerin ashyq bildiredi, bildirip te jatyrghanyna kuәmiz.
2. Jer tek býgingi úrpaqtyng iygiligi ghana emes, onda bolashaq úrpaqtyng da sybaghasy bar. Úrpaqtar sabaqtastyghy jerge iyelik etude de  jalghasyn tabuy kerek bolar
3. Jemqorlyq mәselesi. Jylaymyz ba, kýlemiz be, premier-ministr sottalghanda el arasynda endi temir tordyng ar jaghynda ýkimet jasaqtaugha bolady desti. Jeke jemqorlarmen kýres jýrip jatyr, biraq jemqorlyqpen jýieli kýres әli de joq. 90-shy jyldardaghy jekeshelendiruding keybir ashy sabaghyn biletin  halyq býgingi jer satudyng barysynda jemqorlyqtyng da kórinis aluynan saqtanady. Al jyldap ýy salugha zang boyynsha tiyesili 10 sotyq jer ala almay jýrgenderge    jer satudy týsindiru qiyn.
4. Jasyratyny joq, songhy kezde demokratiyalyq ýrdister bәsendep, sonyng saldarynan әkimshilik ýrdister ýstem boluda. Ýkimettin, Preziydent әkimshiliginin, Parlamentting halyqpen eseptespeytini jer mәselesinde ashyq kórindi.

Tek jer mәselesin ghana emes, tútas osy kýrdeli qayshylyqtar әr adam, әleumettik jәne etnostyq top, diny birlestikter mýsheleri, jastar men kәriler, qala men auyl túrghyndary óz oy eleginen ótkizedi jәne amal-әreketter jasaydy, kóshege shyghady.

Elimizding tiregi - tatulyq pen túraqtylyq. Jerdi satpasaq naryqqa ótpeymiz deu de shyndyqqa say emes. Jerdi paydalanuda menshikting qay týri de elimizde oryn aluy mýmkin. Jermen  júmys jasap jatqandardyng býgin jerdi satyp alugha dayyn emestigin, latifundister alsa, keri nәtiyje beretin auyrlyghyn eske alyp, jer mәselesin talqylaudy toqtatyp, bir jyl emes, jalpy moratoriy jariyalap, elding tolquyn basyp, sayabyr qalypqa keltiru qajet. Sondyqtan azdy-kópti payda men onyng әleumettik-sayasy saldaryn tarazygha salyp, tereng oilanghan jón.Ýsh túghyrly til mәselesinde de asyghystyqqa jol bermeyik.

Amangeldi Aytaly, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor 

Abai.kz