Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 9295 0 pikir 19 Mamyr, 2016 saghat 09:42

TÁUELSIZDIKTING TÚNGhYSh MONUMENTI NEGE QÚLATYLDY?

Qadirli bauyrlar, Qayrat Rysqúlbekovtyng atynan el halyq jauy dep ýrkip jýrgen jyldary Zaysan qalasynda halyqtyng kýshimen alyp monument ornatqan edik (Monumentting atauy: «Jeltoqsannyng júmbaq kitaby» 1991 j.). Ózderiniz bilip otyrghanday búl monumentti ornatu sol kezdegi ólshemmen sensasiya bolatyn. Sodan beri búl monument halyqtyng taghzym etetin, ruhtanatyn ortalyghyna ainaldy.

 

Bizdi múnday qadamgha aparghan әreketimiz 1986 jyly bastalghan edi; biz de tәuelsiz el bolsaq degen niyet kýreskerlik qayratymyzdy janydy, Qayrattan ruh aldyq. Sol ýshin kóp nәrsege basymyzdy qaterge tikken edik. Sebebi Resey men Qytay sekildi alyp imperiyalardyng ortasyna otyryp, әli tәuelsizdik almay túryp, tәuelsizdikke belgi qoydyng tereng sayasy astary bar edi. Ol kezde men Qúsayynov Rayymhan Saghatúly, 1989 jyly qúrylghan Azat qozghalysynyng Zaysan audandyq tóraghasy, oblystyq filalynyng orynbasary boldym.

Monumentimizdi ornatyp, tәuelsizdigimizdi alghan son, bәrimiz óz betimizben kýn kóruge kettik. Alayda bizdi qayta atqa qondyrghaly otyrghan oqigha 2013 jyly bastaldy,  yaghny osynday ruh berip otyrghan tәuelsizdikke belgi bolsyn dep eng alghash qoyylghan tarihy monumentti Zaysan audandyq Núr-Otan partiyasy ornynan sýrip tastady. Monumentti qúlatu ýshin audandyq budjetten 25 mln. 168 myng tenge bólindi. Monumentting 400 tonnalyq irgetasy jer astynda qaldy. Qazaqstan Respublikasynyng 1992 jylghy 2 shildedegi №1488-HII «Tarihiy-mәdeny múra obektilerin qorghau jәne paydalanu turaly» Zanynyng 38-baby 1-tarmaghyna sәikes jәne Qylmystyq kodeksting 258-baby Vandalizm normalary boyynsha audandyq prokuratura, әkimshilik, Núr-Otan filialdaryna, oblystyq, respublikalyq satylaryna jәne Parlamentke deyin kezegimen shaghymdanyp eshqanday nәtiyje ala almadyq...

Nege biz Qayrat deymiz? Sebebi Kenes Odaghy býkil Qazaq halqynyng ishinde tek Qayrattyng ghana ruhyn syndyra almady. Tek Qayrat qana qaytpas qaysarlyq kórsetti, alghan betinen qaytpady. «Atam deseng atyndar, erkek toqty qúrbandyq» dep qúrban boldy. Ony ólim de syndyra almady. Barlyq kenestik mashina qaharyna minse de ruhyn syndyra almady. Eshqanday qorlyq, azap ony moyyta almady. Moyyndauymyz kerek, sol kezde Qayrattan basqa eshkim múnday qaysarlyq kórsete almady.

Qayrat – tabighatynan azat ómir sýrgen Qazaq halqynyng azattyq ruhynyng zandy jalghasy.

Qayrat 21 ja­syn­da, sot aldynda 21 kýn naqaqtan-naqaq kýiip, tas týrmening 21-kamerasynda, 21-mamyr kýni baqilyq bolghan edi.  Al biz tәuelsiz el atanyp, HHI-ghasyrda Qayrattyng ruhyn qorlyqqa berip, ol týgili jerimizdi jalgha beretindey jalshylyq kýige deyin týsip kettik.

Monumentti qúlatar kezde bәrimiz biylikke «Sonday qiynshylyqpen kelgen tarihy monumentti qúlatu – halyqtyng ruhyn qúlatu. Budjetten aqsha jymqyru ýshin jasaghan búl әreketter halyqtyng ashu yzasyn tughyzatynyn» eskertken edik. Mine múnday astamshylyqtyn, basynushylyqtyng sony jerimizdi jalgha beruge deyin әkeldi.

Qúrmetpen, Rayymhan Saghatúly Qúsayynov

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440