Beysenbi, 28 Qarasha 2024
Alashorda 5120 0 pikir 22 Qyrkýiek, 2016 saghat 10:28

QYZYLORDA "AZATYNYN" JYLNAMASY

1990 jyldyng 28 qyrkýieginde Qyzylorda qalasynda «Azat» qozghalysyn qúru jóninde ýsh adamnan túratyn Úiymdastyru komiyteti qúryldy. Olar – Ghany Kósherbaev, Saghat Jýsipov, Álibek Baubekúly. Osy kýni «Aqmeshit janalyqtary» degen listovka shygharyldy, oghan úiymdastyru komiytetining mýshelerining telefondary jazyldy. 2 qazanda komiytetke taghy ýsh adam qosyldy – Esirkep Beysenbayúly, Farhad Jarmúhamedov jәne Qaldybek Janúzaqov.

16 qazanda úiymdastyru komiyteti tóraghalary atynan Qyzylorda qalalyq Soveti atqaru komiytetining tóraghasy Á.Qalybaevtyng atyna «Azattyn» qalalyq úiymyn tirkeu jóninde hat joldandy.

6 qarasha 1990 jyly Janaqazaly poselkesinde Qazaly audandyq jol jóndeu basqarmasy mekemesinde Qazaly audanyndaghy alghashqy «Azat» qozghalysynyng bastauysh úiymy qúryldy. Úiym tóraghasy bolyp Mamay Raqashúly, esepshisi bolyp Úzaqbergen Búrqashev saylandy. Mýsheler sany 10 adam.

7 qarasha 1990 jyly Sekseuil lokomotiv deposy júmysshylary sheruge shyghyp, onda «Azat» úrandaryn kóterip alanda mitingi ótkizdi.

13 qarasha kýni Qyzylorda qalalyq Soveti atqaru komiytetining № 748 qararymen qalalyq úiym tirkeldi.

24 qarasha kýni qalalyq Mәdeniyet ýiinde Qyzylorda oblystyq «Azat» qozghalysynyng alghashqy qúryltayy ótti. Oghan oblystyng barlyq audandary men qalalarynan 89 adam qatysty. Qúryltaygha Almatydan Sәbetqazy Aqataev, Gýljahan Biboldinova, Mardan Baydildaev, Aqtóbeden «Aldaspan» úiymynan Serik Erghaliyev, Kóshkinbay Ahmetov qatysty. Bes adamnan túratyn: Á.Baubekúly, B.Jarylqaghanov, S. Jýsipov, T. Kenshimbaev, S. Orazbaeva tóraghalar alqasy, 25 adamnan túratyn Ýilestiru kenesi, 5 adamnan Tekseru komissiyasy, 5 adamnan baspasóz ortalyghy, 5 adamnan aqsaqaldar kenesi saylandy. Qúryltaygha qatysushylar «Migrasiyany toqtatu turaly», «1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy turaly», «Oblys azamattaryna ýndeu» atty qújattar qabyldady. Qúryltaydyng kýn tәrtibi: 1. Qazaqstan «Azat» azamattyq qozghalysynyng Qyzylorda bólimshesining maqsattary men mindetteri; 2. «Azat» qozghalysynyng Nizamy turaly; 3. «Azat» qozghalysynyng basshy organdaryn saylau; 5. «Azat» qozghalysynyng 1-sezine ókilder saylau;

26 qarasha 1990 jyly Qyzylorda «Kazdorbankinde» «Azattyn» esepshoty ashyldy.

27 qarasha 1990 jyly oblystyq «Lenin joly» gazeti «Tendik, egemendik jәne әdilet ýshin» degen taqyryppen, «Puti Lenina» gazeti «Ne tak strashen «Azat» degen taqyryppen Qúryltay jaydy maqalalar basty.

28 qarasha kýni qala basshysy Á. Qalybaevqa 16 jeltoqsan kýni Jeltoqsan oqighasynyng 4 jyldyghyna oray mitingi ótkizuge rúqsat súraghan qatynas joldadyq.

1990 jyldyng 8 jeltoqsan kýni oblystyq kenesting qoghamdyq birlestiktermen júmys isteytin túraqty komissiyanyng mәjilisinde Jeltoqsan oqighasy talqylanyp, oghan oblystyq «Azat» qozghalysynyng qosalqy tóraghalary B.Jarylqaghanov pen S.Jýsipov qatysyp sóz sóiledi.

10 jeltoqsan 1990 jyly Sekseuil possoveti Sekseuildegi «Azat» júmysshy qozghalysyn tirkemeytindigi jayly jauap berdi.

Qazaly audandyq «Azat» qozghalysy audandyq Sovet atqaru komiytetining sheshimimen 10.12.1990 jyly tirkeldi.

1991 jyldyng basynda Syrdariya saylau okrugi (№ 129) boyynsha Almatygha ketip qalghan deputat V.Z.Dumchevti keri shaqyryp alu jóninde mәsele kóterdik. Osynyng nәtiyjesinde Dumchev mausym aiynda aryz beruge mәjbýr boldy.

Oblystyq «Azat» qozghalysynyng mýsheleri (1991 qantar) Odaqtyq shartqa qarsy bolyp, ózderining balama jobalaryn baspasózde jariyalady.

1991 jyldyng 5 qantarynda Guriev oblysynyng saylaushylaryna arnayy hat joldap G.V. Kolbindi KSRO deputattyghynan keri shaqyryp aludy kóterdik.

31 qantar 1991 jyly qarjylandyru mekemesinde bastauysh úiym qúrylyp, tóragha bolyp S.Kamalov, qazynashy bolyp J.Demeubaev saylandy.

 2 aqpan 1991 jyly Qazaly audandyq «Azatynyn» qúryltayy ótti. Oghan 324 adam qatysty. Tóraghalar bolyp M. Raqashúly, A.Egeubaev, A. Aymaghanbetov,, P. Shyndauova, Sh. Ýmbetbaevtar saylandy.

5 aqpan 1991 jyly Qazaq kýrish ghylymy zertteu institutynda 5 adamnan bastauysh úiymy qúryldy. Tóraghasy bolyp Á. Tәjibaev saylandy.

8 aqpan 1991 jyly Qyzylorda oblystyq atqaru komiytetinde bastauysh úiym qúryldy. Tóragha bolyp Núrabay Qúdabekov saylandy.

18.02.1991 jyly ÝK mәjilisinde Maqpal Mazybaevagha dep onyng qoryna aqsha jinau jóninde sheshim qabyldandy. Bólimshe esebinen 100 som audaryldy.

19 aqpan 1991 jyly qalalyq «Qazaq tili» qoghamynda bastauysh úiym qúryldy. Tóragha bolyp Erbatyr Izbasqanov saylandy.

22.02. 1991 jyly ÝK mәjilisinde B.Elisinning teledidardan sóilegen sózi dúrys dep maqúldandy.

1 nauryz 1991 jyly Referendum jayly halyqtyng pikirin bilu maqsatynda «Azattyn» saualnamasy taratyldy.

1991 jyldyng 2 nauryz kýni Sekseuilde Aral audandyq «Azat» qozghalysynyng qúryltayy ótti. Oghan Almatydan S. Aqataev, J.Babalyqov, Qyzylordadan Á.Baubekúly, F.Jarmúhamedov qatysty. 5 adamnan: U. Júmaghúlov, Z. Aliyadinov, J. Áliyev, S. Jýginisov, Núrbay Jýsipovten túratyn tóraghalar alqasy qúryldy.

1991 jyly 3 nauryzda Qamystybasta 107 delegat qatysqan jergilikti «Azattyn» qúryltayy ótti. Oghan Qyzylordadan Á.Baubekúly, Qazalydan M. Raqashúly, P. Shyndauova, Shiyeliden B. Kýlimbetov qatysty.

5 nauryz 1991 jyly Referendumgha baylanysty «Azattyn» ýndeui taratylyp, onda «Andamay sóilegen auyrmay óledi» dep halyqty odaqty qoldaudan bas tartugha shaqyrdy.

Nauryz-mausym 1991 jyly «Azat» mýsheleri Sekseuilden poselkelik kenesinde kópshilik dauysqa ie bolyp Kenesting tóraghasyn auystyrdy, sauda basqarmasy bastyghyna (et kómbesi uaqighasyna baylanysty) senimsizdik kórsetip, ony deputattyqtan keri shaqyryp aldy.

Oblystyq «Azattyn» ÝK mýsheleri  «Semey-Nevada» qozghalysynyng oblystyq bólimshesin qúrugha tikeley aralasty.

1990-1991 jyldary ótken «Jigit syny», «Nauryz» merekesine, últtyq oiyndar spartakiadasyna oblystyq bólimshe demeushi boldy.

1991 jylghy 1 mamyr sheruinde alyp shyghu ýshin qala mekemelerine, jeke adamdargha Azattyq, Egemeendik,, SOKP-e qarsy baghyttalghan úrandar tarattyq.

24.05.1991 jyly Qyzylorda qalasynda deputattyq eki bos oryngha E. Beysembayúly men Alpysbay Jәkeevti úsyndyq. Biraq, protokol dúrys toltyrylmaghan degendi syltau etip olardy tirkemedi.

Mausym 1991 jyly Aralda qalalyq «Azattyn» qúryltayy ótti.. Qyzylordadan S. Jýsipov, J. Ábishov qatysyp, 5 adamnan túratyn tóraghalar alqasy qúryldy.

1991 jyly 22 mausymda Sekseuil qystaghynda jergilikti «Azattyn» basqaruymen 1100 adam qatysqan mitingi bolyp ótti. Onda – Araldy apat aimaghy dep jariyalau, Semeyde atom synaghyn toqtatu, Aqmolagha  óz atyn qaytaru mәseleleri kóterildi. Búl talaptar oryndalmasa ereuilge shyghatyny jayly aityldy.

Oblystyq «Azattyn» ÝK-i oblysta músylman әielderining úiymyn qúrugha kómek beruge sheshim shygharyp, naqty kómek berdi.

22 shilde 1991 jyly № 129 saylau okrugi boyynsha deputattyq bos oryngha M. Shahanovty úsynyp, onyng deputat boluyn qamtamasyz etu jóninde úiymdastyru komiyteti qúryldy. Ony basqaru «Azattyn» ÝK-e  jýkteldi.

27 shilde 1991 jyly Almatydan «Nevada-Semey» qozghalysynyng mýshesi Bahytjan Ádilov kelip, alghashqy «Nevada-Semeydin» oblystaghy bastauysh mekemesining qúryluyna qatysty.

30 shilde 1991 jyly Terenózek audandyq kenesining U11 sessiyasy ótip, onda audan deputattary men audan aktiyvi Preziydent Nazarbaevqa ashyq hat joldady. Onda M. Shahanovtyng Qyzylorda oblystyq «Azat» qozghalysynyng mýshelerine erip Kompartiyagha halyqty, últty últqa, basshyny kollektivke qarsy qoyyp «jik salghany», sýttey úiyp otyrghan úyamyzdy búzyp, egindi jinap alugha tiygizip otyrghan ziyany jayly aityp, olargha shara qoldanudy súrady.

 23 tamyz 1991 jyly Tamyz býligine arnalghan «Puti Lenina» gazetining arnauly nómiri shyqty. Onda Qyzylordada býlikke qarsy shyqqan, Ortalyq alanda listovka taratqan tek qana azattyqtar bolghany atap kórsetildi.

29 tamyz 1991 jyly Qyzylorda qalalyq parkinde «Nevada- Semey» jәne «Azat» qozghalystarynyng oblystyq bólimshelerining úiymdastyruymen mitingi bolyp ótti. Oghan aqyn M.Shahanov, ghalym M. Baydildaev, oblys, qala basshylary (Brynkiyn, Qalybaev) qatysty. Mitingi bitken song qatysushylar ýlken kóshemen toptasyp, barlyghy ortalyq alangha jayau sherumen baryp jiyn ótkizip tarasty.

  Tamyz 1991 jyly U.Júmaghúlov, Z. Aliyadinov, S. Arystanov Semeyde ótken «Attan» aksiyasyna qatysty.

Qyrkýiek 1991 jyly Sekseuil «Azatynyn» mýsheleri J.Áliyev, A. Satybaev Oralda ótken «Attanayyq Jayyqqa» aksiyasyna baryp orys kazaktarynyng әreketterine toytarys beruge qatysty.

Qyrkýiek aiynda obkom ýiining aldynda ótken ýsh kýndik piyket oblystyq «Azattyn» úiymdastyruymen ótti. Sonyng nәtiyjesinde qalalyq partiya komiyteti men qalalyq atqaru komiytetining ghimarattary muzyka uchiliyshesine berildi.

25 qyrkýiek 1991 jyly S. Shauhamanov, V. Brynkiyn, A. Qalybaev ýsheuining atyna kompartiya mýlki Mәdeniyet, Densaulyq jәne Bilim mekemelerine bólip berilsin, olay bolmaghan jaghdayda sayasa narazylyq әreketter jasaymyz degen telegramma jiberildi. Qol qoyghandar B.Jarylqaghanov, S. Jýsipov, Á. Baubekúly.

    1991 jyly 27 qazanda Aral qalasynda mitingi ótti. Onda «Aral apat aimaghy bolyp jariyalansyn», «Vozrojdenie jabylsyn», «Shauhamanovqa senimsizdik kórsetilsin» degen qaulylar qabyldandy.

Qarasha 1991 jyly «Azat» Oblystyq kenes ýii aldynda S. Shauqamanovqa qarsy piyket ótkizdi. Sonyng nәtiyjesinde Shauqamanov «Azattyn» ÝK mýshelerimen kezdesip, olardyng talaptaryn tyndaugha mәjbýr boldy.

Oblystyq kenesting kezekti sessiyasyna shaqyrylghan «Azat» qozghalysynyng teng tóraghasy B. Jarylqaghanov sessiyada sóz sóiledi.

Qarasha-jeltoqsan 1991 jyly Aral garnizonynda әskery qyzmetin ótep jýrgen bir top qazaq soldattarynan oblystyq «Azatqa» jedelhat keldi. Onda soldattar ózderining qiyn jaghdayyna nazar audarudy súraghan edi. Búl mәselege dereu mәn berilip oblystyq dengeyde komissiya qúryldy. Oghan oblystyq әkimshilikten Sh. Sardarov, «Azattan» Q. Danabaev jәne KSRO halyq deputaty T. Mahanov kirip, isting anyq-qanyghymen baryp tanysty.

Jeltoqsan 1991 jyly qalalyq kenes deputattyghyna «Azattan» Q.Danabaev, Amanjol Ongharbaev, Aqylbek Áshimov, Ótegen Júmahmetov kandidattar bolyp úsynyldy.

6 aqpan 1992 jyly Qazaly audanynda «Azat» qozghalysynyng audandyq konferensiya ótip, onda № 127 saylau okrugi boyynsha shyghyp qalghan Jogharghy kenes deputaty Anufriyevting ornyna deputattyqqa kandidat bolyp S. Aqataev úsynyldy. Biraq, audandyq, oblystyq biylikti ústaushylar konferensiyany «zansyz» dep tauyp S. Aqataevty tirkemedi. Biylik ózderi qoldaghan JMK-86 bastyghy S. Imandosovty jalghyz ózin kandidat etip qaldyrdy.

8-10 aqpan 1992 jyly Qyzylordanyng Ortalyq alanynda S.Shauqamanovqa qarsy piyket ótti.

23-25 aqpan 1992 jyly Leninsk qalasynda Bayqonyr aimaghynda әskery qyzmet etip jýrgen soldattardyng narazylyq tolquy bolyp ótti. Jergilikti «Azattyn» shaqyruymen Leninskige Almatydan respublikalyq «Azattyn» ÝK mýsheleri A.Qylyshbaev pen K.Dosjanov, Qyzylordadan S.Jýsipov, A.Quanyshbaev baryp, oqighanyng basy-qasynda boldy.

Aqpan 1992 jyly Oblystyq kenesting sessiyasynda kenesting tóraghalyghyna E.Belgibaevtyng kandidaturasyn «Azat» qoldap úsyndy.

Aqpan-sәuir 1992 jyly Oblystyq salyq inspeksiyasy bir ay boyy «Azat» qozghalysynyng shaghyn mekemesi «Azattyqty» tekserdi. Salyq inspeksiyasynyng bastyghy D.Ysqaqovtyng «Azattyqty»  «әshkerelegen» maqalasyn («Biznes nujno delati chistymy rukamiy»)  oblystyq «Syr boyy», «Kyzylordinskie vestiy», barlyq audandyq gazetter jәne «Sosialistik Qazaqstan» kóshirip basty.

Nauryz 1992 jyly S.Shauqamanov әkim bolyp taghayyndalghan kýnnen bastap «Azatqa» qarsy mýmkin bolatyn barlyq astyrtyn әreketterding barlyghy paydalana bastady. Osy kýnnen bastap «Azatqa» qarsy oblystyq gazetterde qarsy maqalalar shygha bastady.

- «Azattyng kóksegeni ne?» -J.Erimbetov, 11.02.1992

- «K chemu zovet «Azat» - K-O vesti, redaksiyalyq material 13.02.1992

- «Biznes nujno delati chistymy rukamiy», D.Ysqaqov, K-O vesti, 01.04.1992

- Osy materialgha rezonans retinde: O.Bekenov (fermer), K-O vesty 06.06,1992

«Rugani – ne dokazatelistvo v spore», K.Rustemov,  «K chemu prizyvaet «Azat» - E.Han K-O vesty 11.06.1992

Nauryz 1992 jyly Qazaly audanynda «Azat» ókili Mәken Álmahanov audandyq deputattyqqa týsip, qarsylasyn jenip shyqty.

Sәuir 1992 jyly orny bosaghan 12 oblystyq kenesi deputattyghyna biyliktegiler 12 basshyny balamasyz týrde úsyndy. «Azat» osy zansyzdyqqa qarsy piyket ótkizdi.

13 mamyr 1992 jyly oblystyq memlekettik arbitrajdyng búiryghymen Qyzylorda qalalyq salyq inspeksiyasynyng «Azattyq» shaghyn mekemesine salghan aiyp tólemi dúrys emes dep tanyldy. Biraq, qúdiretti әkimshilik óz degenim dúrys dep sheshimge qúlaq aspady. «Azattyqtyng esep shotyn japty., barlyq aqshasyn sypyryp alyp qaryz dep jariyalady. Artynsha qala әkimshiligining sheshimimen «Azattyqty» japty.

31 mamyr 1992 jyly qaladaghy ortalyq alanda «Azattyn» basqaruymen asharshylyq pen nәubet jyldaryna arnalghan qaraly jiyn ótti. Osy kýni qalada mitingi ótkizilip ony «Azat» basshylary A.Quanyshbaev pen E.Beysenbayúly jýrgizdi.

1992 jyly Almatyda 17-24 mausym aralyghynda respublikalyq beybit aksiya ótti. Oghan Qyzylordadan bir top jigitter qatysty.

Tamyz 1992 jyly Janaqorghan audanynyng «Talap» kensharynda ÝK mýshesi O.Jaqypúly oblystyq kenes deputattyghyna sayysqa týsip, az ghana dauyspen útyldy.

8 qarasha 1992 jyly oblystyq «Azattyn» ÝK mәjilisine Almatydan Kamal Ormantaev qatysty. Almatyda ótken sezd mәselesi sóz boldy. Osy kezde oblystyq «Azat» bólimshesi ekige jikke bólingen kez edi. Á.Baubekúly bastaghan bólingen top ymyragha kelispeytinin taghy da kórsetti.

28 qarasha 1992 jyly oblystyq «Azat» qozghalysynyng konferensiyasy ótti. Oghan Almatydan A.Qadyrbaeva qatysyp sóz sóiledi, kóptegen súraqtargha jauap berdi. Konferensiyany Aydar Quanyshbaev jýrgizdi. Konferensiyada Á.Baubekúly bastaghan onshaqty adam konferensiyany tastap basqa jaqta jiyn ótkizdi.

Sәuir 1993 jyly oblystyq «Azat» qozghalysynyng múryndyq boluymen 3 partiya, 2 qozghalys, 3 qoghamdyq úiymnyng basyn qosyp «Dóngelek ýstel» qúryldy. Alghashqy mәjiliste 31 mamyr kýnin atap ótu, O.Sýleymenovtyng Reseymen konfederasiya qúru úsynysy talqylanyp, oghan birauyzdan qarsy boldy.

1993 jyly 21 mamyr kýni oblystyq «Azattyn» múryndyq boluymen oblystaghy 8 partiya men qoghamdyq úiymdardyng basy birigip dóngelek ýstel ótti. 31 mamyr ashtyq qúrbandary kýni jayly jәne O.Sýleymenov úsynghan konfederasiyagha qarsy pikirdi «Dóngelek ýstel» birauyzdan qoldady.

3 shilde 1993 jyly Aqtóbede respublikalyq «Azattyn» keneytilgen mәjilisi bolyp, oghan 9 oblystan 62 adam qatysty. Mәjiliste birigip júmys isteu sóz boldy.. Oghan K.Ormantay, B.Dәrimbet, H.Qoja-Ahmet, A. Zeynullin jәne t.b. qatysty. Qyzylordadan S.Jýsipov, A.Quanyshbaev, Á.Tәjibaev, J.Áliyev qatysty. S.Aqatay Aqtóbege ózi kelmey, ornyna E.Múqanghaliyevti jiberipti. Biriguge Aqatay jaghy kónbegen song mәjiliste «Azat» pen QRP búdan bylay óz aldyna derbes, birin biri syilaytyn, qajetti dep sanaytyn jerde birigip júmys isteytin bolyp kelisti.

26 shilde 1993 jyly Sekseuil depo júmysshylary ýsh aidan astam ailyq jalaqysyn ala almaghan song ereuil komiytetin qúryp, depo әkimshiligine óz talaptaryn oryndaugha ýsh kýn uaqyt berdi.  29 shilde kýni talaptary oryndalmaghan song depo júmysshylary tanertengi saghat 9-n bastap júmysyn toqtatyp jinala bastady. Keshki saghat beste 20 shaqty adam temir jolgha shyghyp poyyzdy toqtatty.. Búl jaghday 4 saghatqa sozylyp poyyzdar osy uaqytta jýre almay qaldy. Tótenshe jaghday Almatygha deyin jetip ereuilshilerding talaby (91 mln jalaqy) oryndalady degen uәdeni alghan song ghana joldy bosatty. Oblystyq temirjol bastyghy B.Abylbekov búl mәselege basqa kózben qarap, ereuil basshylaryn (U.Júmaghúlov, S.Arystanov, Á.Bekmúrzaev, Sh.Qanaliyev) sotqa berip, olardyng ýstinen qylmystyq is qozghady.

19 tamyz 1993 jyly Oblystyq sot búl talap aryzdy qarap, aryz iyesining talabyn qanaghattandyratyn sheshim qabyldady. Ereuil basshylary temirjol shyghyndaryn kóteruge mindetteldi.

23-26 tamyz 1993 jyly búl jay Sekseuil halqynyng ashu-yzasyn tudyrdy. Osy kýni halyq qoldaghan azattyq deputattar U.Júmaghúlov, S.Arystanov, Á.Bekmúrzaev Ortalyq alanda ashtyq jariyalady. Bir kýnnen keyin Qúljanov, kelesi kýni Q.Oralbaev qosyldy. Talaptary:  Sekseuilding әleumettik-ekonomikalyq mәselelerin tolyq sheshetin respublikalyq dengeyde komissiya qúrylsyn, 19 tamyzdaghy oblsot sheshimining kýshi joyylsyn. Qyzylorda temirjol basshylary qyzmettegi ornynan bosatylsyn.

Ereuildi basqaru ýshin Qyzylordadan «Azattyn» tóraghasy S.Jýsipov, ÝK mýshesi T.Dilmanov keldi. Depo júmysshylary júmystaryn toqtatugha kelisetinin bildirdi. Jaghday kýnnen kýnge shiyelenisip qiyngha soghatyn halge jetti. Qyzylordadan oblys әkimining orynbasary N.Músabaev, Batys Qazaqstan temirjol basqarmasy basshylary keldi. Aksiya oblysta, respublikada ýlken rezonans alyp, ýkimet oryndary ereuilshilerding talaptaryn oryndaugha mәjbýr boldy. Ashtyq 26 tamyz kýni toqtatyldy.

1993 jyldyng 25 qyrkýieginde oblystyq «Azattyn» konferensiyasy ótip tóraghalyqqa S.Jýsipov, orynbasarlary bolyp J.Egizbaev, Á.Tәjibayúly, R.Sәrsenbaev saylandy.

1993 jyldyng 30 qazanynda Janaqazaly stansasynda oblystyq últtyq-demokratiyalyq partiyanyng qúryltayy ótti. Oghan Almatydan B.Dәrimbet, Kәrishal Asanov qatysty. Partiya tóraghasy bolyp S.Jýsipov, orynbasarlary bolyp M.Raqashúly, Á. Tәjibaev saylandy.

30 qarasha 1993 jyly Á.Baubekúly «tótenshe komiytet» qúrdy. Osy kýni ol «Azattyn» kontoryna  Á. Tәjibayúlyna kelip, «Azattyn» eki papkasyn alyp qashyp bermey ketti.

1994 jyldyng 8 qantarynda Qyzylorda qalasynda «Azattyn» kezekten tys konferensiyasy shaqyryldy. Onda saylaugha kandidattar úsynu mәselesi qaralyp, blystyq mәslihatqa 15 adam, qalalyq mәslihatqa 9 adam úsynyldy. Qazaly audandyq «Azat» úiymy oblystyq mәslihatqa M.Raqashúlyn, audandyq mәslihatqa 9 adam úsyndy.

1994 jyldyng qantar-aqpan aiynda Jogharghy kenes deputattyghyna tәuelsiz kandidat bolyp Qazaly audanynda K.Quatov, Á.Baubekúly týsse, Qyzylorda qalasynda Qazaqstan sosial-demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy Dos Kóshimov týsti.

1994 jyldyng 7 nauryzynda ótken saylau qorytyndysy boyynsha «Azattan» A.Qanatbaev, A.Esmúrzaev, M.Raqashúly, J.Ábishev, A.Almatov oblystyq mәslihattyn, Janabay Beksariyev qalalyq mәslihattyng deputaty boldy.

Nauryz 1994 jyly Aral audandyq «Azat» qozghalysynyng tóraghasy U.Júmaghúlov Sekseuil kentining әkimi bolyp, S.Arystanov onyng orynbasary bolyp taghayyndaldy.

Mamyr 1994 jyly «Azat» mýsheleri M.Raqashúly, T.Ýmbetova, J.Beksariyev, Almatyda ótken adam qúqy jónindegi halyqaralyq konferensiyagha qatysty.

Mausym-shilde 1994 jyly oblystyq mәslihattyng ekinshi sessiyasynda azattyq deputattar «Amanat» atty deputattar tobyn qúrdy.

9 shilde 1995 jyly oblystyq mәslihat sessiyasynda «Amanat» deputattyq toby oblys әkimining esebine baylanysty oghan qanaghattanghysyz degen bagha berip, S. Shauqamanovqa senimsizdik kórsetu turaly úsynys jasady.

Tamyz 1994 jyly «Halyq kenesi» gazetinde A.Qanatbaevtyng «Qolbala deputat bolghym kelmeydi» degen maqalasy jariyalandy.

1994 jyldyq 25 qarasha kýni «Azat» qozghalysynyng tóraghasy S.Jýsipovke, 1995 jyldyng 12 nauryz kýni S.Jýsipovtyng senimdi ókili J.Jýsipovke qalalyq ishki ister bólimi qyzmetkerleri tarapynan qastandyq jasaldy. Atap aitqanda, olargha kýsh júmsalyp zorlyq kórsetildi. Týrmege qamaldy. Milisionerlerding zansyz әreketterine tiyisti bagha berilmey, mәseleni jauyp tastady.

1995 jyly 26 nauryzda ótetin, ketip qalghan deputat ornyna oblystyq mәslihat deputattyghyna kandidattyqqa 6 adam týsti. «Azattan» Á.Baubekúly men S.Jýsipov týsip, saylau nәtiyjesiz ayaqtaldy. Saylaushylar týgel qatyspaghandyqtan esepke alynbay qalghan song saylau zany boyynsha 2 aidan keyin saylau taghy da ótui kerek edi. Biraq, qarajat joq degen syltaumen әkimshilik saylaudy jarty jyl ótse de ótkizbedi

1995 jyldyng qarasha- jeltoqsannyng 8 aralyghynda Parlament saylauyna Appaz Qanatbaev ózin ózi úsynumen deputattyqqa týsti. Senat saylauyna J.Ábishev týsti, biraq oblystyq saylau komissiyasy ony tirkemedi. A.Ábdikәrimovty senat saylauyna týsirip kómektestik.

1995 jyldyng 7 qarashasynda úzaq aurudan song «Azattyn» qayratker azamaty, oblystyq mәslihattyng deputaty Mamay Raqashúly qaytys boldy. Eki jyldan song «Azattyn» taghy bir myqty azamaty, oblystyq mәslihattyng deputaty bolghan Amanqos Esmúrzaev dýnie saldy...

Ázirlegen – Saghat Jýsip

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1561
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3364
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6364