Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 3709 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2016 saghat 08:54

"JÝZ" BEN "ALASh" TURALY KIShIGIRIM REFLEKSIYa


Jaqynda Marseli Grane men Mihail Gasparovtyng kitaptaryn oqyp otyryp mynaday oilargha keldim.

1. Jýz - əskeriy-əkimshilik bólinis. Yaghni, belgili bir dərejede armiyanyng túraqtylyghyn, kəsibiyligin qamtamasyz etu jolyndaghy bastama.

Jýz kónelerding týsiniginde eng kemel san bolghan. Jýz - tolyq san. Kópshilikting belgisi.

2. Ýsh jýz.

Kóne qogham ekiqúramdy bolghan. Feodalizm zamany qogham men əskerdi kýrdelendirdi. Dihotomiyaly ekiqúramdy qoghamnan ýshtúghyrly, ýshqúramdy qúrylymgha auysty. Orta, ong jəne sol qanattargha kóshti. 

Arabta, mysaly, jýzia jəne kýllia degen matematikalyq terminder bolghan. Ondaghysy: kýllia - somasy, barshasy, jýzia - kýllining qúramdas bóligi bolghan. 

Yaghny bizdegi jýzder bólinu ghana emes. Qúramdastyqtyn, myzghymastyqtyng nyshany, formasy. 

3. Alash, Alty alash.

Alash mening týsinigimde əskeriy-əkimshilik termiyn. 

Bayqasanyz Alash dep qazaq ózin kóbinese jaugershi zamanda ataghan. 

15-shi ghasyrda qazaq rulary bólek memleket qúrghanda olargha óz dəuletin negizdeu ýshin jana iydeya, jana sayasy konsepsiya qajet boldy. Sol kezde týrki dəuirinen kele jatqan, Shynghyshan iydeyasynan da kóne dəstýr negizge alyndy. Ol - Alash konsepsiyasy. Alash konsepsiyasy týrkilik pen shynghyshandyq konsepsiyalardyng sintezi. 

Qazaqtyng eng úly handarynyng biri - Qasym han búl iydeyany imperlik, jaugershilik iydeyagha ainaldyrdy. Qasymdy orystar "kazaskiy sari" deui tegin emes. Orystar týrkining barlyq shenderin jatqa bilgen. 

Sari, kesari, sezari, patsha - imperlik shender. 

Alty degen ýshqúrylymdyqtyng eselengen kemel sany. Tek imperlik biylik altyqanat əsker jasaqtap, qúra bilgen. 

Onyng ýstine Alty alash qazaq úghymynan da keng úghym. Oghan kóshpeli dəstýrdi pir tútqan, sarttyqty moyyndamaghan elder men rular mýshe bolghan. 

Sosyn kenirek taratarmyn.

Aydos Sarymnyng Facebook-tegi paraqshasynan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3269
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5650