Aldaghy uaqytta Qazaqstanda terrorizm jәne ekstremizm baptary boyynsha sottalghandardyng mýlki mindetti týrde tәrkilenedi. Sonday-aq, uaqytsha jәne túraqty tirkeuge túrmaghan azamattargha qatysty әkimshilik jaza kýsheytiledi. Búl turaly 8-inshi qyrkýiekte Mәjiliste «QR-nyng keybir zannamalyq aktilerine ekstremizm jәne terrorizmge qarsy is-qimyl mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyn tanystyru barysynda mәlim boldy. Zang jobasyn dayyndaushylar terrorizm men ekstremizm baptary boyynsha sottalghandardyng mýlkin mindetti týrde tәrkileudi úsynuda. Ayta ketelik, әli ózgeris engizilmegen eski zang boyynsha sot ekstremister men terrorshylardyng tek qylmystyq jolmen tapqan mýlkin ghana memleket menshigine qaytaryp alady. Eger atalghan zang osy kýiinde qabyldanatyn bolsa, onda ekstremisterding qylmystyq jolgha týskenge deyingi satyp alghan mýlki týgel tәrkilenedi.

Zang jobasyn deputattargha tanystyrghan Ishki ister ministrining orynbasary Rәshid Jaqypov eshqanday tirkeusiz jәne tólqújatsyz baspanany jalgha alatyndargha salynatyn aiyppúl mólsherin úlghaytu úsynylyp otyrghanyn mәlim etti. Yaghny qúzyrly organ baspanasyn jalgha berushilerdi jәne ony jalgha alushylardy tirkeuge alugha mindetteudi, oghan baghynbasa iri aiyppúl saludy úsynuda. «Biz tirkeusiz jәne tólqújatsyz baspanada túru merzimin qysqartudy úsynyp otyrmyz. Búl merzim 1 aigha deyin qysqartylady. Qazirgi qoldanystaghy Ákimshilik kodeks boyynsha, pәterdi jalgha alyp, 10 kýnnen 3 aigha deyin tirkeusiz túrghan azamattargha eskertu jasalady. Biz búl merzimdi 1 aigha deyin qysqartudy úsynamyz. Aldymen sanksiyany eskertu týrinde qaldyramyz. Odan keyin, arada 1 ay ótkende aiyppúl sala bastaymyz. Múnday norma azamattardyng qúqyqtyq sauatyn arttyryp, elimizdegi kóshi-qon tәrtibin qamtamasyz etedi»,- dep týsindirdi janashyldyqty R. Jaqypov.

Atap aitarlyghy, halyqaralyq terrorizm men ekstremizmnen saqtanu ýshin kóptegen memleketter osynday zandar qabyldauda. Sonyng ishinde birqatar elderde terrorlyq qyzmetke qatysy bar túlghalardy azamattyqtan aiyru tәjiriybesi qoldanylady. Mәselen, 2015 jyldyng qarashasynda Parijde bolghan teraktilerden keyin Fransiyanyng Últtyq jinalysy 2016 jyldyng nauryzynda konstitusiyalyq reformalardyng jobasyn qarastyru barysynda terrorlyq qyzmetke qatysy bar túlghalardy azamattyqtan aiyru mәselesin talqylady. Aytarlyghy, Últtyq jinalystyng deputattary terrorizm baby boyynsha sottalghandardyng barlyghyn azamattyqtan aiyrudy jaqtap dauys berdi. Alayda Senat otansyzdyqtyng oryn aluyna jol bermes ýshin tek eki tólqújaty bar túlghalardy azamattyqtan aiyrugha kelisim berdi.

Shveysariyanyng Últtyq Kenesi de Shveysariyada jәne odan tys jerlerde terrorlyq qyzmetpen ainalysqan jәne úrystargha qatysqan eki tólqújaty bar adamdardy azamattyqtan aiyrudy jaqtady. Qazirgi qoldanystaghy zannamagha sәikes, terrorlyq toptarmen baylanysy bar dep kýdikke ilingen sheteldikting Shveysariyada túrugha qaqysy joq. Al qos azamattyghy barlar tólqújatynan airylady. Jalpygha ortaq deklarasiyanyng erejesinde qarastyrylghanday, basqa elding tólqújatyn almaghan Shveysariya Konfederasiyasynyng azamatyn ol elding últtyq mýddesine qauip tóndiretin jaghdayda da otansyz qaldyrugha bolmaydy. Ózbekstannyng da osy baghyttaghy tәjiriybesinen ýirenerimiz kóp. Mәselen, ózbek elinde 1992 jyly 2-inshi shildede qabyldanghan «Ózbekstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» zannyng 21-inshi baby boyynsha, shetelding mýddesine qyzmet etip, qogham men memleketting mýddesine aitarlyqtay zalal keltirgen nemese eldegi beybitshilik pen qauipsizdikke qarsy qylmys (olardyng qataryna terrorizm de jatady) jasaghan adamdar Ózbekstan azamattyghynan airylady.

Resey Federasiyasy da azamattyq turaly zandy týzetudi úsynyp otyr. Sebebi ol zandy azamattyqtan aiyratyn bappen tolyqtyrghysy keledi. Mysaly, jalghan qújattar úsynu nemese mәlimetter berumen qatar (búl fakti sotta anyqtalady) bir ghana terrorlyq sipattaghy qylmysy ýshin sottalghan adamdy azamattyqtan aiyru mәselesi talqylanuda. Eger ol adam basqa elding azamattyghyn almaghan jaghdayda múnday bap qoldanylmaydy. Germaniyada terrorizmge qarsy zannama deklarasiyasynyng jobasyna: nikab pen paranji kiige tyiym salu; migranttardy deportasiyalaudy shiratu, jasy 14-ke tolghandardy qylmystyq jauapkershilikke tartu mýmkindigi; terakti oryn alghan kezde qaruly kýshterding el ishindegi operasiyalargha qatysuyna tyiym salu siyaqty úsynystar engizildi. Oghan qosa, dәrigerlik qúpiyany shegeru mәselesi qyzu talqylanuda. Óitkeni zang jobasyn dayyndaushylar dәrigerlerdi qylmys jasaugha niyettengeni jóninde әngimelegen óz nauqastary turaly qúqyq qorghau organdaryna habarlaudy mindettemekshi.

Ámirlan Álimjan

Abai.kz