Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3169 0 pikir 13 Qyrkýiek, 2016 saghat 12:41

«Maksimum» AIO diqandargha zor mýmkindik berude

«Maksimum» AIO jәne «Yrys» MQÚ osy jyldyng qyrkýiek aiynan 2017 jylghy kóktemgi egin egu júmystaryna nesie alushylardyng qújattaryn qabyldaudy bastady. Maqsat - diqandardyng qarjyny der kezinde alyp, oryndy әri tiyimdi paydalanularyn qamtamasyz etu.

Qújattar eshqanday komissiyalyq shyghyndarsyz mýmkindiginshe eng qysqa merzimde qaralady. Maqúldansa, keler jyly aqsha bólinisimen qújaty dayyn azamattargha birden taratylu josparlanuda.

Qarjylandyrudyng bastysharttary:

  • Negizgi qaryzdy jәne nesie boyynsha payyzdardy óteu -merzim sonynda;
  • Nesiyeni merziminen búryn qaytaru – merziminen búryn tolyq nemese ishinara qaytarylghan nesie ýshin aiyppúl eseptelmeydi.

Egin egu-jinau júmystaryna bólinetin qarajat jeke túlghalar, sharua qojalyqtary, jeke kәsipkerler jәne zandy túlghalargha basym baghytqa ie barlyq daqyl týrleri ýshin beriledi. Nesiyening jyldyq payyzdyq mólsherlemesi 9%-dy qúraydy.

Qarjylandyru 2 týrde jýzege asyrylady:

  • 2 transhtyq nesie jelisi;
  • birmezettik nesiye;

Kepildikke jer telimin nemese basqa qosymsha kepil zatyn úsynugha bolady.

Qazirgi tanda qarjy ortalyghy tarapynan 2017 jylghy dala júmystaryn qarjylandyru boyynsha birqatar is-sharalar jýzege asyryluda. Atap aitsaq, qarjylandyrudy jedel jýzege asyru ýshin OQO audandarynda sub-ofistar qúryldy. Sonday-aq kóktemgi egin egu júmystaryn qarjylandyru eng basym baghyt retinde qaralyp, atalmysh baghyt boyynsha kelip týsetin ótinimderdi qarastyru merzimi mýmkindiginshe qysqartyldy. Oblys túrghyndaryna jәne sharualargha qarjylandyru sharttaryn týsindiru boyynsha birqatar is-sharalar úiymdastyryluda. Atap aitqanda, qyrkýiek jәne qazan ailarynda arnayy júmysshy top qúrylyp, barlyq qala, audan ortalyqtary jәne auyldyq okrugterde jiynalystar ótkizip, jiyn kezinde nesie alugha niyet bildirgenderding qújattaryn qabyldau da josparlanuda. Barlyq diqandar óz qalalarynda, audandarynda nemese auyldarynda ótetin jinalysqa kelip, ózderin qyzyqtyrghan súraqtaryn talqylau jәne qújattaryn tapsyru  mýmkindigine iye. Jinalystyng ótetin jeri jәne merzimi turaly aqparat alu ýshin barlyq audan/qala әkimdikterimen baylanysugha bolady.

Ayta keteyik, jenildetilgen nesiyege kez-kelgen sharua qol jetkize alady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5636