Kishkene qyz-Gýljan  kózin ashty, shala-jansar bolyp tósekte jatqanyna bir júma ótipti. Býgin qalagha kelgenine tura 3 ay bolghanyn esine týsirdi.  Osy ýsh aida ol on jyl ómir sýrgendey edi. Aq jamylghymen betin býrkenip alyp, auyldan shyqqannan bergi ashy ómirin esine aldy. «Endi ne isteymin?» - degen oy miyn shaqty.  «Qúday-au, dәl qazir qasymda eng bolmaghanda janashyr tuysqanym, iә janymdy týsiner dosym bolsa, eng bolmaghanda aqyl-kenes berer edi» - dep oilady. Al, songhy ýsh aighy ómiri – ózining qalypty ómirin de, ómir turaly týsinigin de, ózining barlyq bolmysyn da ózgertip jibergen,  ýsh ay ómiri –kóz aldynda kino lentasynday bolyp tizbektelip ótip jatty.

Gýljandy naghashysynyng әieli atyn atamay, «Kishkene qyz» atap ketken. Shaghyn denesi men qysqa boyyna laqap atynyng say kelgenin moyyndaghandary ma, әke-sheshesinen bastap, mektepte de ony osy laqap atpen ataytyn bolghan. Biraq, búl laqap esim Gýljan qyzgha únamaytyn.

Kishkene qyz-Gýljan mektepti bitirip, oqugha týsuge baratyn boldy. Ol ýiinen ketetinine quandy, endi ylghy úrysumen jýretin әke-sheshesin kórgisi kelmeydi. Ayaq astynan  bastalghan úrys, әkesining qol kóteruimen, sheshesining aiqay salyp jylauymen, Gýljan men bauyry Timurdyng shyryldap ara týsip, azan-qazan bolyp, әkesining kimge arnaghany belgisiz, adressiz bir boqtap, temekisin ezuine qystyryp,  esikti tars jauyp ketuimen ayaqtalatyn.  Búl úrystyng ekinshi seriyasy - týnde әkesining araqqa sylqiya toyyp, ainalany basyna kóterip, «Arys jaghasyndaghyny» aityp, tang ata esik aldyndaghy tapshanda úiqygha jatauymen ayaqtalatyn. Kishkene qyz-Gýljan birin-biri jek kóretin adamdar nege bir shanyraqtyng astynda túratyndaryn týsinbeydi. Jek kóretini emey nemene, anasy әkesine jaman sózder aitady, al әkesi anasyn ayamay soghady, talay ret qan qylyp, anasy birneshe kýnder boyy ornynan túra almay jatqan kezderi bolghan.   Kishkene qyz Gýljan ózi  kýieuge shyqqanda eshqashan kýieuimen úryspaytynyn,  júbayy da  oqymysty, mәdeniyetti adam bolyp, Kishkene qyz-Gýljandy úrmaq týgili dauys ta kótermeytin bolatynyna senimdi.  Kishkene qyz-Gýljan boy jete kele, osynday nәrselerdi jii armandaytyn bolghan.

Mektep bitirgen klastastarynyn  keybireuleri toy jasap attestattaryn juyp,  jastardy jiyp, «vecher» ótkizip jatsa, Kishkene qyz - Gýljannyng anasy qyzy tórtinen besi kóp attestatyn alyp kelgende,  ainaladaghy 4-5 kempirdi shaqyryp qúran oqytty.  Qoradaghy eki siyrdyng birin kórshisine  on myng tengege satyp, bir tiynyn shashau shygharmay qyzynyng alaqanyna saldy.  Kóz jasyn bir-eki syghyp alghan sheshesi, qyzyn shygharyp túryp:

- Qyzym,alla aldynnan jarylqasyn, oqugha týsuge tyrys,  jaqsy

oqydyng ghoy,  týse almasang aqyly oqytugha jaghdayymyz joq ekenin bilesin,  men aurumyn, әkeng bolsa júmyssyz, júmys istep jýrgen kooperatiyvi toz-toz boldy, ondaghy bar dýniye-mýlik diyrektordyng atyna ótipti, ana әpkeng de mektep bitire sala kýieuge tiyip, balany birinen song birin topyrlatyp tuyp otyryp qaldy, seni oqugha týsedi dep ýmittenemin. Týse almasan  auylgha kelme, auylda eshtene joq, sonda júmysqa ornalasyp, syrttay bolsa da oqugha týsuge tyrys, oqymasang da aman jýrshi ainalayyn - dep entige dem alyp otyra ketken. Bauyry Timurdy qimay,  qayta-qayta sýiip, әreng qoshtasqan Kishkene qyz-Gýljan ýlken asqaq arman quyp, birinshi ret  ýlken qalagha attanyp ketken. 

Qalagha kelip, ózindey eki qyzben pәter jaldady, memlekettik oqu orny bolghanmen jataqhana jetispeydi eken. Búryn ýlken qalada bolmasa da Gýljan etining tiriliginen, este saqtau qabiletining kýshtiliginen, nege qoly tiyse de orny ornyna keltire qoyatyn pysyqtyghynan az-aq kýnde qalanyng qyzyna ainalugha tyrysty. Meruert ekeui bir audannan bolyp shyqty.  Ýshinshi qyzdary Aygýl  pәterge anda-sanda kelip qonyp ketetini bolmasa, túrmaytyn. «Test tapsyryp bitkenshe tuysqan aghamnyng ýiinde túramyn»-deydi, onysy bir jeke oqu ornynda dekan bolyp júmys isteydi eken.  Ol ýsh qyz bir kýnde qújat tapsyrghanmen, Gýljan qyz ben Meruertting test tapsyratyn kýnderi alghashqy kýn de, Aygýlding test tapsyratyn kýni songhy kýn bolyp belgilenipti.  Eki qyz  jýrekteri lýpildep, oqugha týskenderding tizimi  shyghar kýndi asygha kýtken. Búlardan bir ball artyq alghan Aygýl  grantqa oqugha týsip, bir-bir ball jetpegen eki qyz saldary sugha ketip qapa boldy. Gýljan qyz qalamaghan mamandyghy bolsa da, basqa tómen ballmen ótetin mamandyqqa tapsyrmaghanyna ókindi. Sonda ghoy, әri oqugha týsip, әri jataqhanada jatyp, әri shәkirtaqy alatyn edi.  

Meruert auylyna qaytatyn boldy, al Gýljan qyz ne isterin bilmedi, auyldan alyp shyqqanda tausylmastay kóringen on myng tengesi azayyp barady.  Qújat tapsyrghanda apaylar men kókeler «anaghan tólep kel», «mynadan kóshirme jasap kel», «myna kitapshany satyp alyndar, test tapsyrghanda paydasy tiyedi»-deumen bolghan. Abyroy bolghanda pәterge eki aigha birden tólegeni jaqsy boldy. Gýljan qyzdyn  jaghdayynan habary bar, bir-eki jas ýlken Meruert keterde ýlkendigin kórsetip,  «Jolyma 300 tenge jetedi, myna 1000 tenge saghan qalsyn, júmys tapqansha qajet bolady, uayymdama, kelesi jyly týsemiz, pәter auystyrsang adresindi jazudy úmytpa, hat jazyp túramyn»-degen. Ol ketken son, Gýljan qyz  tipti jalghyzsyrap qaldy.  Pәter iyesi qansha izdegenmen, jaghdayy joq, shetteu ýy bolghan song ba, qasyna qapelimde qyzdar da tabyla qoymady. Gýljan qyz júmys izdeuge kiristi,  qolynan kelse boldy ne júmys bolsa da isteuge әzir. Kóshe aralap, kezdesken kez-kelgen  mekeme, kәsiporyndargha kirdi. Biraq, júmys tabyla qoymady, eng bolmasa qolynan keletin eden juushylyqta tabylmady. Keybir bar  júmystargha bireuine arnauly bilimi joqtyghy, bireuine oryssha bilmeytindigi, bireuine kompiuterdi jaqsy bilmeytindigi kedergi boldy.

Bes myn  tengege, qojayyndarmen birge túryp, tamaghyn sol ýide iship, bala baghyp, ýy kýtushisi bolugha júmys tabylghanda  ol birden kelisti.  Biraq, erte kelip, kesh ketkenmen birge túrmaytynyn kesip aitty.  Oghan sebep, ýy iyesining tek búnyng ba, әlde әielderding bәrine me, adamnyng ýsti–basyn kózderimen timiskilep qaraytyn oinaqshyghan kózderi únamaghan.  Gýljan qyz óz júmysyna asa bir yqylaspen kiristi.  Eng basty mindeti ózi baghatyn bir jastaghy qyzgha bir júma ótpey-aq, bauyr basyp qalghan. Auyldaghyday su tasyp, ot jaghyp, kýl shygharyp, su tógip, maldyng astyn tazalamaysyn. Ystyq su, salqyn su ózi kelip túr, jaman sulardy da beling mayysyp shelektep aparyp tókpeysin, ózi ketip jatyr, rahat, tamaqtyng da neshe týri bar, auyldaghyday, nan men shәy iship, kespe kójeni  qanaghat tútpaysyn.  Ýiding júmysyn tiyanaqty istep, ýiirip әketti. Tipti qoly tiygende ishetin tamaq ta jasap qoyady. Ýy iyesi ghalym әiel riza bolghany sonday, merziminen búryn «avansyn» dep eki myng tenge bergen.  Jana jylgha auylgha baramyn, sonda Timurgha sportivka aparyp beremin dep oilady.  Timurdy qatty saghynyp jýr, al, apasyn onsha saghynbapty, papasyn mýlde saghynbady.  Gýljan qyz  óz ómirine dәn riza bolyp, bir jaghynan bala baghyp, bir jaghynan jeke, ýlken ýidi tap-túinaqtay etip ústap, ýirene kele  endi arasynda sabaqqa da әzirlenudi oilap jýrgen.  Biraq, bәri oida-joqta búzyldy.

Bir kýni qaqpanyng ashylyp-jabylghanyn estip esik aldyna shyqsa, ýy iyesi - dәu erkek mashinasymen bazardan azyq-týlik әkelipti, ýige demalysqa qarsy kóp qonaqtar keledi eken.  Azyq-týlikti tasysqan Gýljan qyz úiyqtap jatqan sәby oyanghansha biraz júmystaryn bitirip alayyn dep,  vannada bir shama kir juyp jatqan.  Oqystan vannagha kirip kelgen ýy iyesi-dәu erkek búny bir qolymen-aq qausyryp qúshaqtap aldy.  Ekinshi qolymen birese tósin ezgilep,  birese ish kiyimine qol  jýgirtip, birese aiqaylaghan auzyn baspaqshy boldy.  Gýljan qyz ayaq-qolyn sermelep typyrlady da qaldy.

Gýljan qyzgha búryn eshkim búnday ýstemdik jýrgizip kórgen joq edi. Ol búlandap, erkelep óspese de búnday dórekilikti kezdestirmegen. Boy týzep, sylandap jigitterge kóz toqtatqan emes.  Dәu erkek týgil jigittermen de júmysy bolmaghan.  Sosyn da shyghar, basqa qyzdarday jigitterden «zapiska» da alyp kórmegen. Bar armany oqyp, mamandyq alyp, anam men inimdi asyrasam, solargha jaqsylyq kórsetsem deytin. Ýy iyesining jaman oiyn әldebir sezimtaldylyqpen sezgen, jigittermen sýiispek týgil qol ústasyp ta kórmegen Gýljan  búzyq oily dәu erkekke qarsy qayratty  qara shashynan bastap, denesindegi әr bir tamshy qany, әr bir nerv talshyqtary,  әr bir mýshesi tabandylyqpen qarsy kýresip jatty.  Bolashaqta shyn sýigen adamyna ghana syilaytyn nәrsesi ýshin esh nәrseden tayynbaytynyna senimdi edi, bir auzy bosaghanda dәu erkekke: «osydan úrynsanyz, ólemin» - dedi.  Eshkim estimeytinin bilse de, aiqaylaugha tyrysty, oghan qosa ýy iyesining qoldaryn tisteledi, tyrnaqtarymen qoldaryn osqylap tyrnaugha kiristi. Dәu  erkek Gýljan qyzdan búnday qarsylyqty ózi de kýtpese kerek, sheshesinen jiberip,  bir boqtap jibere saldy, sodan song týk bolmaghanday «әli qyz ba edin?»-dep, yrjidy, odan song «poshutiyl»-dedi. Keterinde oqymysty әielining ekinshi әieli ekenin, ony jaqsy kóretinin, oghan Gýljan qyz birdene aitsa, ekeuine de jaqsy bolmaytynyn shegelep, endi búndaydyng eshqashan qaytalanbaytynyn aityp, aiybynyng óteuine keshirim súraghanday, «kerek nәrsendi alarsyn»- dep,  eki myng tenge tastap júmysyna ketti.

Tәnine daq týspese de,  jýregine daq týsip, jany jaralanghan Gýljan qyz jylap jýrip kirin juyp bitirdi,  qara kózderinen eriksiz jasy monshaqtap tyiylmaghan ol yrjalandaghan dәu erkekting erni tiygen auzyn, qayta –qayta shәiip, týkirip jýrip, ol tastap ketken eki myng tengening iyisi shyqpaytynyna qaramastan, alsa dәu erkekting yrjalandaghan hayuan jýzin elestetetindey, jyrtugha da qoly barmay, ýide de qaldyra almay, qoqys salatyn shelekke saldy.  Ýlken ghalym-qojayyn apayyna «meni keshiriniz, endi kele almaymyn»-dep bir auyz sóz jazyp, onyng júmys stolyna aparyp qoydy.  Ol apayy keshki saghat jetide kelip, búl sәbiyding jaghdayyn, istegen júmysy men dayarlaghan tamaqtaryn kórsetip baryp ketetin. Býgin Gýljan qyz apayyna esik ashqan boyda, onyng sәbiyining bólmesine ótkenin kórip, ýiden shyghyp jýre berdi. Qoshtaspady da, onymen sóilesse kýieuining jasaghan isi turaly aityp qoyatynday sezindi.

Pәterge kelip, eshtenening býlinbegenine shýkirshilik qyldy. Ana ýige birge túrugha kelisim bermegenine quandy.  Olay bolmaghan kýnde «qazir qayda barar edim» –dep oilady. Anasynyng «búghan da shýkir»-dep otyratyny kóz aldyna kelip, «búghan da shýkir» degen sózding auzynan qalay shyghyp ketkenin bayqamay qaldy.Timurgha sportivka alugha saqtaghan aqshasynyng 1,5 myng tengesin ýshinshi aigha pәterge tólep,  500 tengem tausylghansha júmysqa túruym kerek dep, júmys izdeuge kiristi. Aqsha  ýnemdeymin dep, jayau jýrip, silesi qatty. Birde Aygýlge oqugha týsken uniyversiytetine baryp jolyqty. Júmys taba almay jýrgenin aityp, jaqsy dayyndalyp, bir-eki ball artyq alghanda ózining de oqugha týsip, student atanyp baqytty bolatyn mýmkinshiligin qolynan shygharyp alghanyna ókinish bildirdi.

Búny Aygýl ózinshe júbatqysy keldi me, bir shiyding tóbesin qyltitty. Gýljan qyzdyng sabaqqa әzirligi jaqsy bolghanyn, al, ózining nashar oqysa da «erekshe topta» bolghanyn mәlimdedi. «Erekshe top» - degen oqu orny basshylary men sol test tapsyrudy úiymdastyrushylardyng ózderi oqugha týsirgisi kelgen talapkerlerdi bólek topqa jinaytynyn, test tapsyru kezinde olardy shette, eleusizdeu, adam ayaghy kóp barmaytyn jerge otyrghyzyp, olargha kitap, shpargalka qoldanugha, syrttan «kómek» tasugha da bolatynyn, tipti arnayy belgilengen adamdardyng keybireulerining qasyna kelip, qay jauapty belgileytinin de aityp beretinin, biraq, onday «erekshe topqa» kiru ýshin bireulerge aldyn-ala kók qaghazdar tóleytinin jetkizdi.

Búdan keyin Aygýl bir-eki adresti aityp, olardyng jas qyzdardy júmysqa shaqyryp jatqanyn aitty.  Birinshi barghan jerinen Gýljan qyzdyng barghanynan qaytqany, kirgeninen shyqqany tez boldy.  Últy men jasy belgisiz, ersi boyanyp alghan bir әiel aldynda túrghan jas qyzdargha tótesinen «Kliyentting bergen aqshasynyng jetpis  payyzyn bizge beresinder, ol «kryshalarymyzgha», su men svetke, jylugha, susyndargha ketedi» -degen dausyn estigen Gýljan qyz әngimening ne júmys  turaly ekenin ersi boyanyp alghan әielding aldyna barmay- aq týsingen.

Ekinshi jerge barghan  kishkene qyzgha, әppaq bólmede otyrghan әppaq qyz búny bastan-ayaq bir sholyp ótip: «sening beting әdemi bolghanmen boyyng kishkentay eken. Bizge figurasy kýshti, boyy úzyn, әdemi qyzdar kerek, basqalary bastyqty mazalamasyn» - degesin, búrylyp kete bergeni sol edi, kelesi bólmeden shyqqan, jasy 35-ter shamasyndaghy  búira shashty jigit «qaryndas toqtay túrynyz»-dedi. Aqqúba óndi, mamasy «qala soryp tastaghan»-deytin adamdargha úqsas, jýdeuleu jigitting bir erekshiligi, mýmkin kemshiligi shyghar boyy da, Gýljan qyzdyng boyymen shamalas kishkentay eken. Boyy alasa bolghan qyzdargha ersi kórinbeytin bolsa, jigitterding boyynyn  kishkentaylylyghy kózge qorash kórinedi eken.  Ol Gýljan qyzdy kabiynetine shaqyryp, әr nәrseni súrastyrugha kiristi.  Áppaq qyzgha eki stakan kofe aldyryp, asa bir jylylyqpen búghan úsynyp, tәtti toly ydysty da búnyng aldyna qoydy. Qanday oqugha tapsyrghanyn, jasyn,  semiya jaghdayyn, kelgen auylyn, qalada qayda túratynyn – týgel súrastyrdy. Gýljan qyz  júmysqa alarda osylay  súraytyn shyghar dep, týgeldey jauap berdi, tek qalada túratyn pәterin aitqan joq. Ýy iyesi әiel eshkimge aitpandar da, eshkimdi keltirmender de degen. Tezirek júmysqa ornalasqysy keletinin aitty. Gýljan qyzgha júmys izdegen kezinde birinshi ret jyly qabyldap, kofe úsynyp, terezesi teng adamsha sóilesken Jarbol Barbolovich shynymen-aq únap qalghan bolatyn.

Jarbol Barbolovich bolsa Gýljan qyzdyng bet-әlpeti keybir әtir, iyis su, boyaulardy jarnamalaugha qajet boluy mýmkin ekenin, biraq, qazir fotografy joq bolghandyqtan kesimdi eshtene aita almaytynyn, ýsh kýnnen keyin taghy da soghuyn ótindi. Sóz arasynda biyliktegi birneshe adamdardyng aty-jónderin atap, olarmen jaqsy joldas ekenin, eger búlar til tabysyp, birge júmys istesip ketse, oqugha týsuding de týkke túrmaytynyn aityp, ýmittendirip qoydy. «Qanday mәdeniyetti, jaqsy adam»-dep oilady Gýljan qyz ishinen.  Pәterine kelgen ol  ýsh kýnning ótuin asygha kýtti.

Ótip bolmastay kóringen ýsh kýn de ótti-au. Ertemen kelgen Gýljan qyzdy Jarbol Barbolovich búrynghy tanysyn saghynyp kýtken adamday qarsy aldy. Taghy da әr týrli súraqtar berip, әngimege tartty. Ózi alghash oilaghanday qyzdyng әdemishe jýzin fotogha týsirip, az-kem aqsha tólep, shashtarazdar men dýkenderge jarnama retinde qoymaqshy edi. Al, figurasy men boyy eshnәrsege jaramaydy dep oilady. Biraq, qyzben sóilese kele, ol magnittey tarta týsti. Gýljan qyzdyng ózin tartymdy bir biliner-bilinbes tәkapparlyqpen ústau qasiyeti, sóz saptauy, jasandylyqsyz, tabighi, sengish ashyq minezi, kishipeyildiligi men ójettigi, tipti adamgha ezu tarttyratyn jabayylyghy da únap, otyz bestegi jigitti bozbala shaghyna tartqanday. Búryn әjeptәuir júmystarda istep, mashina minip jýruge ýirengen jigit kez-kelgen adamdarmen aralaspaq týgil, ózinen tómen sanaytyn  jandarmen qol berip te amandaspaytyn. Gýljan qyz sekildi bir kýndik tamaghy problema bolyp otyrghan, qaradan, qalyng toptan shyqqandardy mensinbeytin, syrtyna shygharmaghanmen ishtey «tobyr»-deytin. Sebebi, Jarbol Barbolovich ýlken lauazymdy qyzmette istegen adamnyng jalghyz erke balasy bolyp ósken. Oqugha barghanda ony mektepke aparyp, әkeletin jeke mashina men shofery, jogharghy oqu ornyna týskende studentting astynda jeke mashinasy boldy. Jarbol Barbolovich «joq», «bolmaydy» degen sózderdi eshqashan estigen emes, sol boyy kele jatyr.  Ákesi birneshe jyl búryn qaytys bolghanmen, «Ákeng ólse de әkendi kórgen ólmesin»-dep, qazaq bilmey aitqan ba, sol әkesining joldastary men kezinde  әkesi qol ýshin bergenderding arqasynda búl da attan týspey kele jatyr. Zauyt ta, firma da basqaryp kórdi, biraq, jýrgen jerinde shóp shyqpady, barghan jerin qúrdymgha ketirip tynady.  Bir jaqtan batyp bara jatsa, bir juan júdyryq ekinshi kreslogha otyrghyza salatyn. Osynyng aldynda «qyz zorlady» dep, týrmening dәmin tatayyn dep túrghan jigitti qútqaryp qalghan da solar, әkesining kózin kórgender.  Birinshi әielin bir balasymen  tastap ketkende, «qúrtamyn» dep qaharlanghan akademik atasyn da sabasyna týsirgen solar.

Biraq, olardyng әseri bolmay qalghan joq. Jarbol Barbolovich  tómendep-tómendep, qazirde uaqytsha bir firmanyng basyn ústap, jogharydan jaqsy júmys kýtip jýrgen. Ekinshi ýilengen әielimen de aralary onsha bolmay jýr. Balasyn alyp, әke-shesheme baryp kelemin dep ketkeli eki júmadan asty, habarsyz.  Eki ret ýilenip, eki balaly bolyp, birneshe ret ýlkendi-kishili kreslolardy auystyryp ýlgergen otyz beske kelgen jigitting qolynan talay-talay súlular ótken. Tipti sol jasandy quyrshaq sekildi súlulardan sharshaghanday kýige jetken.  Sәby kezindegi әkesi shet elden alyp kelgen oiynshyqtardy  biraz oinap, laqtyryp tastaytynynday, qyzdarmen de biraz birge bolyp, aiyrylysyp kete beretin.   Ol әdemi oiynshyqtardy búzyp, ishin ashyp qaraytyn, ishki qúrylysy men jasalu mehanizmine kózi jetkennen keyin, bәri ózine týsinikti bolyp túrsa  taryghugha týsetin. Mehanizmi qiyn bolyp, qúpiyalylyghy ashylmay, kýrdeliligin týsinu ýshin miyn qatyryp otyrghysy keletin. Bir tang qalarlyghy ol oiynshyqtardyng júmys isteu prosesi óte qarapayym bolyp keletin, әlde kishkentayynan júmys istemey ýide otyrghan anasynyng bar ermegi jalghyz balasy bolyp,  muzykadan bastap, birneshe ýiirmelerge qatysyp, arnauly sabaqtar alyp, jan-jaqty bolyp ósken oghan qiyn esh nәrse joq sekildi kórinetin. Áyelderdi de jan-jaghynan kýrdeli bolyp, kýn sayyn jana oiynshyq-jana әieldey kórinip túrsa deytin. Birinshi әielimen ajyrasqanda da oghan «senen әbden jalyqtym» degen bir auyz ghana sóz aitqan.

Ol sýi, sezim, mahabbat degen qiyalshyldardyn,  fantazerlerding oilap tapqany dep oilaytyn. Ol ýshin ómirde tek tamaq jeu bar, tәninning qajettiligin óteu ýshin sekspen ainalysu ghana bar. Adamdar ómirge tek osylar  ýshin keledi jәne ómirding qyzyghy da osy ekeuinde deytin. Ol millioner emes, sol sebepti  ózin aqshamen qamtamasyz etu ýshin júmys kerektigin, júmys bolghanda da ózine  tek  basshylyq júmys kerektigin biletin. Ol júmys bir nәrseni úqsatu, óndiru, adamdargha payda tiygizu, qoghamnyng bir tetigining rolin  atqaryp túrghan kerek nәrse emes.   Oghan júmys sypayylyq saqtay otyryp,  adamdardy biylep-tósteuge, kerek kezinde olardan ashuyn alugha,  ýstemdigin kórsetuge, qajet emes kezinde  laqtyryp tastaugha, ózining olardyng aldynda qúdayday sezinip, olardyng ózine jaghympazdanghanynan, jalynghanynan, kiriptar bolghanynan  lәzzat alu ýshin kerek edi. Osy ózin qatty ústaytyn, syrttay bilimdi, mәdeniyetti kórinetin jigitting artynda jalghyz, erke ósip, ainaladaghy bar dýnie maghan qyzmet etu kerek degen ústanymgha ýirengen ýlken monstr túratyn. Biraq, onyng monstr ekenin eshkim bayqamaydy, qasynda kóp jýrgen, onda da búny zerttep jýrgen adam ghana bilui mýmkin. Monstr degen sózdi sheshesi aitqan, iә búdan әbden sharshaghan anasy.  «Jalghyzym emes, jalmauyzym boldyng ghoy, Kishkentay baladan  Monstrgha qalay ainalghanyndy bilmey qalyppyn»- degen. Anasy qazir de bólek túrady, jalghyz balasymen aralasqysy joq.  

Jarbol Barbolovich ýshin qyzdarmen tanysqannan bastap, olardy tósekke deyin jetkizuding de ózi oilap tapqan taktikasy bar.  Kóbine olar ózderi kelip moynyna asylatyn, sebebi, ózin mәdeniyetti, bay,  oqyghan az ghana «altyn jastardyn» tobyna jatqyzatyn ol ózin-ózi qatty ústay alatyn, ózining bir esebi ishinde jýretin jan, qajet kezinde ózin qalay kórsetudi biledi. Ne bir jaman nәrseni oilap, jaman nәrselerdi istep túryp, aldyndaghy adamyna jaqsy kórine alatyn. Súlu qyzdar men jas kelinshekterdin  ózi ýshin kýrdeli mehanizmi joq oiynshyqtarday bolyp qalghanyn  Jarbol Barbolovich týsingeli eki –ýsh jyldyng jýzi bolyp qalghan. Mayly qyzmette isteytin qazirgi enesi de  kýieu balasyn kózinen tasa etkisi kelmeytin.  Biraq, ol kýieu balasynyng qalanyng qaq ortasyndaghy «Saule» sauda ýiining ýstinde ishi jihazgha toly ýsh bólmeli ýii baryn bilmeytin.  Kýieu balasynyng serilik qúrghysy kelgende  «joldastarymmen angha «Shoshqakólge» kettim, balyq aulaugha  Shardaragha kettim»-dep, sol pәterde kezekti súlumen uaqytyn ótkizetinin sezbeytin.   Ol ýige kimde kim kýndiz kirse de, ol pәterding tabaldyryghyn attaghannan bastap,  týn bastalatyn. Qabyrghalary dybys ótkizbeytin arnauly materialdarmen qaptalghan, terezeleri synbaytyn, syrtynan qarasang eshtene kórinbeytin, biraq, jaryq ótkizetin arnauly әinekter salynghan bolatyn.  Al shette onasha ornalasqan pәterining esigine qosymsha temir sharbaq jasalyp,  qúlyp salynghan pәter esigining aldyna  Jarbol Barbolovich qalamasa eshkim jaqynday da almaytyn.

Ol  fotografynyn  bir-eki saghattan keyin keletinin aityp, Gýljan qyzdy kafege shaqyrdy. Gýljan qyz qarny shúryldap túrsa da bas tartqan.   Bas tartqan qyzgha ózining tanerteng tamaq ishpegenin, tamaq ishkisi kelmese  de qasynda otyruyn, ózining oghan qalay fotogha týsui kerektigi jóninde kenester aitatynyn, búlar tamaqtanyp kelgenshe fotograftyng da kelip qalatynyn aityp kóndirdi. Qyzben qatynasyn taza qyzmet baby sekildi kórsetuge tyrysty. Qyzdyng tamaq ishpegeni kózinen kórinip túrsa da, búl ony bayqamaghanday bolyp, «sen tamaq ishking kelmese, eng bolmaghanda shyryn iship otyr»-dep oghan bir stakan shyryn aldyrdy. Ózi asyqpay otyryp tamaghyn ishti, qyzdyn  jútynyp otyrghanyn kórip, ishinen myrs-myrs kýldi.

 Alghashqyda kishkene bastyqtyng sózinen qauiptenip otyrghan Gýljan qyz ofiske kelgende, fotograftyng kýtip otyrghanyn estip kónili jaylandy. Kishkene bastyqqa «siz turaly qate oilappyn, keshiriniz» degendey,  rizashylyqpen bir qarap qoydy.

Jarbol Barbolovich ishinen taktikasynyng iske asa bastaghanyn sezip, miyghynan kýlip qoydy.  Amandyq bolsa, tau eteginde taza auada ósken gýldi júlyp alyp, hosh iyisin rahattana iyiskep otyratyn kýn jaqyn qalghanyn sezgendey boldy.  Fotografqa Gýljan qyzdy  marjanday әppaq tisterin tizildire, kýlimsiretip te, qypsha belin ýzildirip te, týp-týzu ayaqtaryn aiqastyryp ta, qayratty qara shashtaryn tógildirip te, ókpelegen baladay auzyn tompaytyp ta, bar fantaziyasy jetkenshe әr qyrynan suretke týsirtkizdi.  Biraq, stol ýstine kólbeu jatqyzyp, sandaryn ashynqyrap týsirem degeninen Gýljan qyz bas tartty.  Búl úsynys oghan ersi kóringen.  Jem shashushy adamynyng ynghayyna qaray ózeuregen  fotografty  Jarbol Barbolovich «Gýljannyng ózi bilsin»-dep tyiyp tastady.

Endi bir aptadan song kelui kerektigin  aitqan kishkene bastyqqa Gýljan qyz júmys turaly tótesinen súraq qoydy, ol asyqpasa bolmaytyn edi, pәter aqysyna, kýndelikti kerek zattaryn alugha, tamaghyna  aqsha kerek, qysqasy búl jerde almasa, nýkte qoyyp, basqa jaqtan júmys izdegeni jón ekenin aitqan.  Jarbol Barbolovich júmys joqtyghyn aitsa, búl hosh iyisti tau gýlining kóz aldynan joghalatynyn bildi.  Al,  búl jabayylau qyzdyn, onyng marghaulanyp, erine qimyldap, sónip bara jatqan erkektik sezimine ot berip qozghau salghany anyq.  Osy qyzdy alghash kórgende, ón boyy tok soqqanday dir etip, bayau tolqynnyng biyleuinde ketken. Ol óz maqsatyna jetkenshe úzyn arqan, keng túsaugha sala túrudy jón kórdi.

- Gýljan,  sen basqa jaqtan da júmys izdey ber, biraq, bizden habar ýzbe.  Kóp bolsa qosymsha júmys isteysin, qiyn júmys emes, tauarlardy jarnamalaugha qatysasyn, qosymsha aqsha tapsang jaman ba, aqshanyng artyqshylyghy bolmaydy, oghan qosa fransuz әtirleri men kosmetikasyn alasyn.  Bizdegi júmys sening bet әlpetinning fotoda qalay shyghuyna baylanysty. Keybir әdemi better fotogha, ne televizorgha týskende bar әdemiliginen aiyrylyp qalady. Al kerisinshe, ómirde onsha kórinbeytin better fotoda әdemi kórinedi. Sondyqtan, aldymen fotolaryng әzir bolsyn kóremiz,  men Astanagha ketkeli jatyrmyn, eki-ýsh kýnnen keyin kelemin,  Sol kezde bir sogharsyng –dedi. Fotograftyng kózinshe «mynau júmysyng men ketken uaqytyng ýshin» - dep, ýsh myng tenge aqsha berdi. Bir saghattan asa uaqytta birneshe fotogha týskeni ýshin ýsh myng tenge alghanyna Gýljan qyz qatty quanyp qaldy.

Gýljan qyzgha júmys izdeu azap boldy.  Bireui «joq»-dep, zirk ete týsse, ekinshisi «osylay júmys izdey me eken, dening dúrys pa?» degendey tandanyspen qarasa,  ýshinshi bireuleri búnyng súraqtarmen mazalaghanyna keyistik tanytqanday boldy. Tek bir-eki jerde ghana, kinәli keyipte oghan júmys joq ekenin aitty. Ýsh-tórt kýndi әreng ótkizip, kishkene bastyqqa taghy keldi.  Oghan bastyq «jinalys ótkizip jatyr»-dep әppaq qyz jibermedi.  Kishkene bastyq bolsa, ayaqtaryn stolgha artyp, qalada janadan qoldanysqa engizilip jatqan mobilidik telefonmen sóilesip otyr edi. Onyng bir dosy  Astanadaghy basqaru biyligindegi ýlken bir lauazymdy júmysqa ornalasyp, búny da sonda júmysqa shaqyrtqan. Kishkene bastyqtyn  júmys orny osy pәteri bar qalada  bolsa degen tilegine:

- Bala bayqa, skoro bastyq bolghysy keletinderding barlyghy Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen osynda aghylady.  Kesh bolyp ketpesin,

poka vakansiya bar-dep, kýlgen.

- Sózdi qoy, alyp ketesin, arnauly diplomynnyng joqtyghy sóz be eken, ony 200-300 dollargha satyp alatyn jerdi ózim aitam, al, ony tekseretin myna kókeng emes pe ?- dep, qarqyldap kýlgeni estildi.

-  Maghan bilimdi emes, eng aldymen senimdi adamdar kerek.  Bilimdi, aqyldy adamdar ózim ýshin qauipti ghoy.  Jeke biznes degening qazirde qoldanystaghy  zandar túrghanda әnsheyin gәp qana - dep bilgishsingen astanalyqtyng oiyna tileules inisimen birge súlularmen ótkizgen úmytylmas  keshteri esine týsip ketti me,  «qalay, súlulardy asauday ýiretip, jaratqan jýiriktey  minip jýrsing be?» - dep, dóreki sóilep, qatty dausyn  basyna kótere kýlgeni, telefon arqyly  kishkene bastyqtyng da kabiynetin basyna kótergendey bolghan. Astanalyq dosymen  sóilesip bolghan Jarbol Barbolovichting qazirgi kónil kýii, oryssha aitqanda «chemodannoe nastroeniye» bolyp otyrghan. Ol jana sóilesken dosynsyz-aq, Astanagha baryp, jana tәuir júmys turaly «kryshalarymen» sóilesip, sheship qoyghan. Júmystaryndaghy qújattardy dúrystap, anyqtamalar alu taghy basqa uaq-týiek júmystary qalghan, sodan song «Astana, qaydasyn?» - dep,  tartyp túrmaq.  Gýljan qyzdy bir jaqty etip ketpek, shamdy ainalghan kóbelektey, oghan orala bergen ózi emes pe?  Osy kezge deyin әlsiz jynystylar turaly oiyn әrqashan  jýzege asyryp kelgen, búl oiyn da iske asyrmasa erkektigine syn.  Kishkene bastyq hatshysyn shaqyryp,  Gýljan qyzgha jinalystyng qazir bitpeytinin, onyng týs qayta keluin tapsyrdy.

Gýljan qyz týs aua qayta kelgende  Jarbol Barbolovich, basynda pisken jospary bar, tap-túinaqtay әzir otyrghan. Ózine ýmittene, ýlken senimmen  tike qaraghan jas qyzdyng taza kózqarasynan taysalghanday, kishkene bastyq oghan:

- Sen myna adres boyynsha fotolaryndy alyp ket, fotograf ýige tastap ketipti,  mamam ýide bolu kerek,  mening qazir asyghys júmystarym bar, Astanagha ketkeli  jatyrmyn, seni mening ornyma qalghan adammen tanystyryp ketemin, mәseleni sol sheshedi - dedi.  Qolyna adres jazylghan bir japyraq qaghaz ústaghan qyzgha jany ashyghan týr kórsetti.

- Sening qalany bilmeytining esimnen shyghyp ketipti. Mashinamen jolay aparyp tastayyn, jýr tezirek,  mamam әli tamaq әzirlep ýlgirmegen shyghar, jolay tamaq iship alayyq - dep, qyzdy oilanugha da múrshasyn keltirmedi. Ekeui ótkendegi kafening onasha kabinasyna baryp tamaqtandy, búl joly Gýljan qyz ózin erkin ústady,  tek ózine jylylyq kórsetip, janashyr bolghan kishkene bastyqtyng Astanagha ketetinine qapaly edi. Olar tamaqtanyp bolyp shyqqan song «fotolaryndy alyp ketip, dýken bastyghyna aparasyng olar qasyna tauar suretterin qosyp ýlkeytuge fotosalongha zakaz beredi» - degen kishkene bastyqtyng sózine imanday sengen Gýljan qyz qala ortasyndaghy kóp qabatty ýidin  tórtinshi qabatyndaghy, esigining aldynda erekshe temir qorshauy bar pәter esigin esh qorqynyshsyz attady.

Jarbol Barbolovichke de keregi osy edi.  Oghan eng basty problema  Gýljan qyzdy pәterge kirgizu ekenin úqqan, al kirse boldy kirgen qyzdyng sharuasy bitkeni jәne pәter ishindegilerde  eshkimning sharuasy bolmaytynyna senimdi edi.

-     Mamam әli auyldan kelmepti - degen,   Jarbol Barbolovich arnayy jobamen  salynghan elitnyy ýidin, elitnyy pәter esigining aldynda qosymsha jasalghan temir qorshaudyng kiltin ashyp, odan pәterding eki-ýsh kiltin ashyp, algha Gýljan qyzdy ótkizip, jaryqty jaghyp, ózi esikti múqiyat jauyp, ashqyshtardy qaltasyna salyp aldy.  Gýljan qyzgha «otyra ber» degendey ishara jasap,  terimen qaptalghan divandy núsqap, ózi kelesi bólmege ótti.  Gýljan qyz jana bayqady, ýiding ishi jihazgha toly bolghanmen, ishinde adam túratynday belgi joq eken, ne kiyim-keshek, ne kýndelikti tútynatyn zattar joq.  «Mamam tamaq istep ýlgermegen shyghar» - degen Jarbol Barbolovichtin  ótirik aitqany ma sonda? Qyz kóniline kýdik kirdi,  kishkene bastyq kirip ketken kelesi bólmege kóz salyp, janúshyra esikke jýgirdi.  Esik myqty qúlyptanghan, auzynda ashqyshy joq. Gýljan qyz ne bolsa da syr bermeuge tyrysty.  Kelesi bólmege fotolaryn alyp keluge ketken shyghar degen adamy, dushqa shayynyp, beline ýlken oramal orap shyqqanyna qansha bildirmeuge tyryssa da, tandanysyn jasyra almay:

-     Men fotolarymdy alyp qaytayyn -  dep, ornynan túrdy.

-     Qayda asyghasyn, otyr - degen búiryq raydaghy zildi dauys shynymen Jarbol Barbolovichtiki me degendey Gýljan qyz onyng betine ýlken tandanyspen jalt qarady. Aldynda sýikimdi kishkene bastyq emes, әzireyil túrghanday elestep ketti, boyyn biylegen qorqynyshtan lezde kóz aldy túmandanyp, janaryna jas toldy.

-     Endi búl jerden men qashan jibergim kelse, sonda ketesing - degen әmirli dauys estildi. Kishkentay sýikimdi bastyqty  siqyrly qoldar ayaq astynan әzireyilge auystyryp ketkendey. Bir súmdyq bolaryn jýregimen sezgendey, esi shyghyp esikke jýgirgen  Gýljan qyzgha kishkene  bastyq nazar audarghan da joq, ózi qos qabat qalyng esikke senimdi boluy kerek, grafinnen koniyak qúiyp, asyqpay iship túra berdi. Myna qyzdyng esinen adasqanday bolyp, typyrlap qalghany songhy kezde joly bolmay jýrgen kishkene bastyqtyng boyyna sonday bir lәzzat qúiyp kýsh berdi. Ózining ýlken adam ekenin, artyqtyghyn sezingendey boldy. 

-     Agha, meni jiberiniz, men sizge senip edim ghoy, men eshqashan jigitpen jýrmegenmin - dep, jylamsyraghan Gýljan qyzdyng sózine

Jarbol Barbolovich qarqyldap kýldi de, lezde týsin suytyp:

-     Bar dushqa kirip, juynyp shyq - dedi. Terimen qaptalghan divangha jaqyndap, bir tetigin basyp edi, jazylghan tósek dayyn boldy.

    Gýljan qyz basyn shayqady. Onyng búl qylyghy kishkene bastyqtyng ashuyna tieyin dedi.  Onsyz da songhy kezde kónil qoshy bolmay týnerip jýr edi. Qolyndaghy  stakanyn qoya salyp, Gýljan qyzdyng qarynan qysyp ústap, tósekke qaray qatty ekpinmen iyterip jiberdi.  Boyy kishkene bolghanmen qoldary qaruly eken, Gýljan qyz tósekke jetpey qúlady, basy tósekting jyljymaly temir ayaghyna tiydi. Ornynan asyghys túra berip edi, kózderi qarauytyp qayta qúlady. Bir jerden qalta telefonynyng shyldyry estildi. Gýljan qyz esin jiyp qayta kózin ashqanda qamqorshysynday kóringen adamnan bir mezette  әzireyilge  ainalghan adamnyng qyryn qarap,  qalta telefonymen sóilesip otyrghanyn kórdi.

-     Súlularmen  problema bolmaydy, ózim qamtamasyz etip túramyn, ol jaghynan qam jemeniz. Slujebnyy mashinam qanday markaly bolady? E, óziniz qolgha alsanyz ol jaghy sizge týk emes qoy... Álden son, bir nәrsege riza bolghanday qarqyldap kýlip, sóileskenin jalghastyra berdi. ..

Gýljan qyzdyng esine әli kýndiz ekeni, myna ortalyqtaghy ýlken, keng danghyl boyyna ornalasqan, astynda ýlken azyq-týlik marketi bar ýiding janynan adamdar jýrip jatqany, solargha iyә, kórshilerge tereze arqyly bir habar berse, adamdardyng qútqarugha keletini, eng bolmasa polisiya shaqyrtatyny esine týsti. Osy mýmkindikti paydalanu kerektigin, biraq, terezelerding de múqiyat jabyq ekenin, keybireulerinde shybyn-shirkey kirgizbeytin úsaq torlardyng túrghanyn bayqady. Gýljan qyz tastan-tasqa sekirgen elikting laghynday eki attap terezening qasyna jetken, ol alghash esikten kirgende bayqaghan tereze aldynda túrghan ýlken gýl otyrghyzylghan qúmyrany alyp tereze әinegin syndyrmaqshy, sosyn syrttaghylargha «Qútqaryndar» dep, aiqaylamaqshy niyetpen, qúmyrany alyp bar pәrmenimen tereze әinegine laqtyryp edi, әinek emes, kerisinshe qúmyranyng byt-shyty shyqty. Mandayynan suyq ter búrq ete týsip, tandanghan Gýljan qyz sileyip túryp qaldy.  Kýn kózi men daladaghy jaryqty kәdimgi әinektey ótkizip, ashyq aspan men aghash japyraqtary, ýlken danghylmen jýitkip arly-berli ótip jatqan mashinalar men avtobustar, trolleybustar men taksiyler kórinip túrghan әinekting qattylyghy temir betonnan kem emes eken.

Úyaly telefonyn jauyp, qasyna kelgen Jarbol Barbolovich edende shashylyp jatqan qara topyraqty, byt-shyty shyqqan әdemi shet el keramikasy men birneshe bólikke bólingen sýiikti gýlin kórdi.  Gýlining sau bóligin enkeyip, qolyna kótergen ol sileyip, esin jinay almay túrghan qyzdyng jaghynan shapalaqpen tartyp jiberdi. Búnday jabayylyqty kishkene bastyqqa osy ýide bolghan eshqanday qyz- kelinshek kórsetpep edi. Kózining oty jarq ete týsken Gýljan qyz mәdeniyetti jyly sóilep, sypayy, syrbaz jýretin kishkene bastyqtyng shyn bet beynesin endi kórip, adam emes, albasty ekenine, oghan aghalap jalynghanmen eshtene shyqpaytynyna kózi әbden jetkendey boldy.   Janarynan ot shashyp, shiryghyp alghan ol, bir sheshimge kelgendey, dereu kishkene bastyq shyqqan bólmege bet aldy. Alghashqyda, mening әmirimdi oryndap, juynugha bara jatyr dep oilaghan Jarbol Barbolovich ol oiynan tez qaytyp, sәlden song mysyqsha basyp  qyz artynan ilesti. Sezimi aldamapty, dúrys kýdiktenipti. Gýljan qyzdy as ýidegi stol tartpasynan pyshaq alyp jatqan jerinen ústap, aitqanymdy oryndamasang alatynyng osy degendey, әbden ashuy kelip,  shekesinen bir úryp qúlatty.  Kózderi qarauytyp qúlap bara jatqan Gýljan qyz «Mynanyng qasynda dәu erkek qojayyny ainalayyn eken ghoy, sol jerden nege kettim»-dep oilap ýlgirgen ol qaranghy túnghiyqqa batyp bara jatty.

Kishkene bastyq essiz jatqan Gýljan qyzdy kóterip әkelip, tósekke jansyz nәrsedey laqtyra saldy, qyz qaperimde esin jiya qoymady. Shydamy tausylghan Jarbol Barbolovich asyqpay temekisin tartyp bolyp,  ishinen búl qyzdyng shomylyp, hosh iyis anqyp jatqany  jaqsy edi  dep oilap, «nu, nichego»-dep qyzgha jaqyndady. Birazdan keyin esin jiya bastaghan Gýljan qyz  qorlyq pen sharasyzdyqtyng janyn súqqylaghan iynelerinen basqa, balghyn denesine búzyp-jaryp, auyrtyp oqtauday kirip kele jatqan bóten deneni sezgende kózin ashyp, «Mama»-dep yshqyna aiqaylady. Az uaqytta kórgen azaby men  jýikesine týsken qorqynyshtan, taptalghan namysy men aldanghan senimi men seziminen boyyndaghy qany ainalmay, uaqytsha ólip qalghan denesin jәukemdep, ýstine otyryp alyp  oiyna kelgenin istep jatqan әzireyildey kishkene bastyqty kórip, qaytadan talyqsyp ketti.

Qansha jatqanyn bilmeydi, Gýljan qyz esin jiyp basyn kótergende qasynda qoryldap úiyqtap jatqan  Jarbol Barbolovichti kórdi. Gýljan qyz ornynan әreng kóterilip, ayaqtaryn tәltirektey basyp, vannagha bet aldy, ólgisi keldi. «Múnday masqaralyqtan keyin ómir sýrip qajeti joq» dep, sheshti. Dushtyng jyly suyn aghyzyp astynda túrdy.  Basyna is týskende kómek súraytyn adamy joq, bolsa da súray almaytyn Gýljan qyz janyna jaqqan jyly sudy medet etkendey, sodan kómek súraghanday boldy. Basynan tómen qaray sorghalaghan jyly su oghan «Denene salynghan bar  arsyzdyqtyng izderin juamyn»-dep, tәnin aimalap, júbatyp jatqanday. Jyly su kózinen aqqan ashy jasty  juyp, «Sening kórgen qorlyghyndy, bar qasiretindi alyp ketemin»-dep, jәbirlengen janyn әldiylegendey, jyly su «qatyp qalghan denene qan jýgirtem, denenning bar mýshesin, tipti әr bir tal qylshyghyna deyin jan bitirem, janynnyng jarasyn juyp emdeymin» degendey-bar denesin aralap, edenge aghyp joghalyp jatyr.

Gýljan qyz tómengi jaghynan aghyp túrghan qandy kórip shoshyp ketti.

Denesinde jaraqat joq sekildi edi. Sandarynyng auyrghanyna,  tәnining ashyghanyna qaramastan oida-joqta aramdanghan pәktigining belgisinen tez qútylghysy kelgendey, ainalagha kóz saldy. Aynalasy әppaq bolyp jaltyrap túr,  jauyp tastaghan ba, temir trubalarda  kórinbeydi, asylyp óletin ontayly nәrse joq. Ashanadaghy pyshaqtardy Jarbol Barbolovich baghana jinap alghan, qayda tyqqany belgisiz. Endi ne isteydi? Kenet kóz aldyna bauyry Timur keldi, «Tәte, meni qayda tastap ketesin?»-dep túrghanday.  Endi birde  Timurdyng «Tәte, siz maghan qaraghanda, jaqsy oqisyz ghoy, oquynyzdy bitirgen song júmys istep, maghan temirden jasalghan kýshti mashinalar alyp beresiz be?» degen súraghy esine týsti. Oghan jana jylda sportivka alyp beruge uәde etken. Osy sәtte ishinen bir oy bas kóterdi. Ishki sanasynan búryn sondy bayqamaghan, estimegen dauys sanqyldap qoya berdi.

- Búl ne qylghan әlsizdik, sen ólgennen qara jerding qoyny tolar deymisin, búnynmen kimdi múqatasyn. Anau júmyssyz alqash әkennin, auru sheshennin, eki jyldan beri dene shynyqtyru sabaghyna kiyetin kiyimdi armandap jýrgen  bauyryng Timurdyng endigi sýienishi sen emes pe edi, al myna sening anqaulyghyng men sengishtigindi paydalanghan, betine maska kiyip, qoy terisin jamylghan, janyndy jaralap, namysyndy qorlaghan Jarbol Barbolovichten kim kegindi alady, búlay túzaqqa týsken qyzdardyng basy da, sony da sen bolmassyn, kim bolsa da búnday ozbyrlyqty  toqtatugha tyrysu kerek emes pe ?

Gýljan qyzdyng basy ainaldy. Ishki dauysty estigisi kelmese de, miynyng ishinde qaytalanyp túryp aldy.  Aynagha qarady, qatty shapalaq tiygen betining iskeni sonday, sol jaq betining kózderi júmylyp ketipti.  Divan ayaghyna tiygen jeri-ong jaq shekesi jaghynan,  shash arasynan shodyrayghan isik qolyna sezildi.  On jeti jasynda túnghysh ret túshy etine ashy tayaqtyng tiii.  Bótennen, ne ýshin desenizshi, adamdargha sengeni ýshin, anghaldyghy ýshin, óz namysyn qorghaghysy kelgeni ýshin. Búlardyng kórshisi Baghila degen jalghyz qiyalilau kempir, qyzdardy kórse boldy «Tuysqanyng bolsa da erkekpen onasha qalmandar, erkek itke de iiydi, eki eli bir jerlerine tórt eli qaqpaq qoyyndar, kýieuge shyqqansha múqiyat bolyndar»-dep bezildep jýretin.  Onyng erkekter jónindegi dóreki filosofiyasy Gýljan qyzdyng sanasyna endi jetkendey.  Ol  qiyaly kempirding dóreki bolsa da, óz dengeyinde  osynday pәlsapany ústanyp, ony neshe jyldar boyy uaghyzdap jýruining ózindik bir syry bar shyghar, oghan mýmkin basynan ótken manyzdy oqighalar sebep boluy mýmkin-au dep oilady.  Miyn shaghyp basynda dyzyndap túryp alghan dauys, keudesinde túraqtap qalghan bir ýlken maqsatqa ainaldy.  «Ómir sýruge tiyispin» -dep oilady. Degenine jetti ghoy, endi meni jiberetin shyghar.  Endi óluge emes, osy jerden aman shyghugha bekindi. 

Búl  juynyp,  kiyinip  shyqqanda, úiqysynan  oyanyp, tyr  jalanash

kýii temeki tartyp jatqan әzireyil erkek әli hayuandyq instinkting jeteginde edi.  Týregelip túrghan «arghymaghyna»  toqmeyilsy kóz salghan ol, Gýljan qyzgha «tonqayyp jat»-dep әmir etti. Myna әzireyilding úyasynan aman shyqsam boldy-degen bir ghana oy mazalaghan Gýljan qyz qaytadan robotqa ainaldy. Qaytadan onyng denesindegi qan ainalymy toqtap, auyrlyq pen azapty, qorlyq pen mazaqty sezbeytin bir jansyz nәrsege ainalghanday, sondyqtan da bolar, art jaghynan tónip, oiyna kelgenin istep jatqan әzireyil erkekting is-әreketine ýnsiz kónip, qan shyqqan erinderin tistelegen kýii jata berdi. Gýljan qyz eshteneni sezbeytin, eshnәrseni kórmeytin, esh dybysty estimeytin temir konstruksiyagha ainalghan.

Ázireyil, kishkene bastyq búnymen de qanaghattanbady. Eshtene estimeytin Gýljan qyzgha birneshe ret aiqaylaghannan keyin, qyzdyng shashyn qolyna orap, basyn júlqa kóterip, eki bútynyng arasyndaghy «eki jýz gramm» etin, «tyqpaghan tesik qaldyrmayyn» degendey auzyna súqty. Birneshe saghattyng ishinde erkek jynystydan býkil ómirine jeterlik dórekilik pen qorlyq-azapty kórgen Gýljan qyz auzyna syimay  túnshyqtyrghan qorqynyshty nәrseden basyn alyp qashqanmen, shashyn júla tartyp, degenin istetpek bolghan әzireyil erkekten bosanghysy kelgen, jantalasqan, biraq, qaytadan ólgisi kelgen Gýljan qyzdyng ne qimylynan ekenin kim bilsin, әzireyil erkekting qatty dausy shyghyp, qyzdy jibere sala, oryssha aitylghan bylapyt sózder toly qapshyqtyng auzyn ashyp jiberdi. Gýljan qyzdyng kóz aldyna mulitfilimdegidey әr bir jaman sózding qapshyqtan sekirip shyghyp jatqan baqalarday   bolghan sureti ghana qaldy. Kiyimderin  kie bastaghan әzireyil erkek qaytadan kishkene bastyqqa ainala bastady, aitqan sózderi Gýljan qyzdyng qúlaghyna emis-emis, jartylay jetude.

...Milisiyagha aryzdanyp baramyn dep әure bolma.  Mening qoldarym úzyn, jogharyda isteytin  tanystarym da jetedi. Meni zorlady degenge eshkim senbeydi. Mening ýiime  óz ayaghynmen keldin, seni eshkim sýirep әkelgen joq,  kafede de mening qasymda jabysyp jýrgenindi kafe qyzmetkerleri kórgen. Aqsha ýshin jýrsing sen, fotograf ta menen aqsha alghanyndy kórdi.  Búryn erkekpen bolmadym dep edin, qan shyqqan joq, znachiti devstvennisa emessin, bireuge tis jarsang adam jaldap óltirtem, dúrystap úghyp al...

...Kishkene qyz sumkasyn ashyp, ol aitqanday reklamagha fotogha týskeni ýshin kishkene bastyq bergen 3000 tengeni alyp, tósek  ýstine qoydy.  Kishkene bastyq: «Búl sening nashar da bolsa júmysyng ýshin»-dep, ol 3000 tengege taghy 5000 tenge qosyp, sumkasyna qayta saldy. Robotqa úqsaghan Gýljan qyzdy shygharyp salghan kishkene bastyq tek qos qabat esigin ghana emes, esik aldyndaghy temir tor qorshauyn da múqiyat jauyp aldy.

Tozaq otyna úqsaghan jerden shyqqanyna sener-senbesin bilmegen

robotqa úqsaghan Gýljan qyz tau etegindegi auyldyng ójet qyzyna ainala bastady. Baspaldaqtan әreng jýrip tómenge týsken qyz, kenetten oiyna birdene týskendey qinala  qaytadan 4-shi qabatqa keldi. Sumkasynan bir paraq qaghaz ben qalam alyp, ýlken әriptermen «Jarbol Barbolovich-hayuansyn! Seni qarghys atsyn, qúday jazandy bersin»-dep, ýlken әriptermen jazyp, qolyn barynsha sozyp, esik aldyndaghy temirtor qorshaudyng ishine, baspaldaqpen joghary kóterilip jatqan adamdar kóretindey  etip ynghaylap  qoydy. Ázireyil erkek pәktigining tóleuine bergendey bolghan 8000 tenge qaghazdardy parsha-parshasyn shygharyp, maydalap jyrtyp, temir qorshaudyng ishine shashty. Robot qyzdan qaytadan Gýljan qyzgha ainalghan onyng bar qolynan kelgeni osy edi. Kishkene bastyqtan kek alghysy kelgen, onyng joldaryn tappady, ishinen «qorghansyz mening qolymnan ne kelushi edi?- dep oilady.  Ol әiteuir bir nәrse isteuge tiyis ekenin úqqan, oiyna kelgeni de, aqylynyng jetkeni de osy boldy. Qysqa qyz ghúmyry men pәktigi qalghan tabaldyryqqa qaraghan Gýljan qyzdyng qolqasyna kelgen ashy zapyran, jýregine óne boyy jýk salyp túrar júdyryqtay tasqa ainalghan,  ol  basyn әreng ústap, jany ketken ayaqtaryn tәltirektey basyp kete bardy.

...Mine sodan pәterine kelip,  tósekten túrmay jatqanyna bir júma bolypty. Pәtershi әielge rahmet, ertenine beti isip, týri qashyp, shala óliktey bolyp kelgen Gýljan qyzdan eshtene súraghan joq. Onyng basqa adam bolyp oralghanyn әielge tәn әlde bir súnghylalyqpen sezdi. Kýnine bir mezgil ystyq tamaq әkelip, zorlap ishkizip otyrdy. Bir júma tәn azaby men jan azabyn tartqan Gýljan qyz býgin ózin jenil sezingendey, ornynan túryp juynyp tarandy. Bir sheshimge kelgendey, ayaqtaryn nyq basyp ýiden shyqty.  Bizding qoghamnyng әielderge bergen syiy osy ma?   Men onda ómirding ózi úsynghan oiyn erejesimen oinaugha tiyispin dep oilady. Kimi bar senetin? Júmyssyz әkesi me, auru sheshesi me ?  Joq men óluge tiyis emespin, әli aq baqytty bolamyn. Biraq, mening aldymda qanday joldar jatyr? Tandau mende me? Joq. Mening qolymda tandau joq, sol sebepti dimkәs qogham maghan ne úsynsa sony alamyn. Búl tek qazirshe, uaqytsha ghana. Sonynan tandaudy ózim jasaymyn. Osy oilargha bekingen Gýljan qyz aldynda betin basyp qashqan, últy men jasy belgisiz, qatty boyanyp alghan әiel otyrghan  shaghyn kensening esigin ashty...

...Tau eteginde alys auylda qalghan Timur jana jylda qalada júmys isteytin әpkesinin  avtobus jýrgizushisinen berip jibergen sәlemdemesin:  su jana әdemi sporttyq kostumi men jaqsy kóretin neshe týrli iris kәmpitterin aldy.  Ápkesi oghan qosa әkesine jyly keudeshe, anasyna әdemi jibek oramal men  ýndi shәiin de jiberipti. Bir emes eki jerde eki oquda syrttay oqitynyn, sol sebepti jaqyn arada auylgha bara almaytynyn aitypty. 

...Ýlken qalada qyzqúmar, qyzyqqúmar, qyzyl qúmar  erkekterding auyzdarynyng suy qúryp aitatyn, erkekterdi tәtti qylyghymen, múndy әnimen, oryndy әzilimen baurap, sarymayday eritip, ishi-bauyryna enip, qaltalaryn tazartyp beretin «malenikaya prinsessa» degen jezókshe payda bolypty. Ol ýshin erkekter jii talasyp, anyz qylyp aitady eken. Ol turaly kórmegenderi kórgenderinen «súlu ma?»- dep, súrasa, kórgenderi «joq súlu emes, biraq, erkekke únap, esin shygharudy biledi»-deytin kórinedi. Últy men jasy belgisiz, qatty boyanatyn әielding ózi onyng aldynda qúrday jorghalap, әke-kókeleydi eken. Onyng sebebi, ózderin magnittey tartatyn Kishkene qyz-Gýljandy qalaghan erkekter ol әielge jalynyp, birinen song biri tóleytin  baghasyn ósiredi eken. Ol jezókshening aqylyna kórki say, oraq tildi, ózine barghan erkekterdi oryndy әjualap, sóz tapqyshtyghymen  tandandyryp,  talay erkekter sóz taba almay, onyng aldynda jer bolypty. Erkeligi de, ótkirligi de, uytty tili de ózine jarasyp túrady, әri jaqsy psiholog kórinedi, әr týrli joldarmen retin tauyp qaltalaryn tazartqan erkekter de ol qyzgha qatty ashulana almay, ne siqyry tartatynyn bilmey, kelesi joly da sol qyzdy tandaydy deydi.            ...Osy kezde Astanada jeke saunada bir top joldastarymen jәne qyzdarmen  shet elge elshilikke ketip bara jatqan dosynyng jolayaghyna qatysyp otyrghan Jarbol Barbolovich, serikteri bir-bir qyzdy qúshaqtap jeke bólmelerge kirip ketkende qasyndaghy qyzdyn  isharasymen ol da әielding artynan ergen.  Onasha bólmege kirip, әlgi әiel qolynan kelgenderin istegenmen, kishkene bastyqtyng «arghymaghy» kisinemey-aq qoydy.  «Basqa sharam joq»-degendey, әiel erkekting arqasyna massaj jasaugha kiristi. Maujyraghan  Jarbol Barbolovichting kózi ilinip ketip edi, bir kezde kenetten shoshyp oyandy. Ornynan túrghan ol әieldi shygharyp jiberip, sol әreketi qútqaratynday temeki tartugha kiristi. Qúlaghyna dauystar kelip, eki shekesi әli shynyldap túr.

Týsine qayta-qayta Kishkene qyz –Gýljannyn   aiqaylap túrghany,  synghan gýl qúmyrasy men parsha-parsha jyrtylghan aqsha  jii enetin bolyp jýr.       

R. QAMIDULLAQYZY  

Abai.kz