Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Kәsip-týbi nәsip 5099 0 pikir 13 Qyrkýiek, 2016 saghat 09:22

DAGhDARYSTAN QALAY ShYGhAMYZ?

Daghdarysqa qarsy baghdarlamanyng on teziysi 

Qúrmetti otandastar! 

Men Sizderding nazarlarynyzgha daghdarystan shyghudyng baghdarlamany úsynamyn. Mening oiymsha, búl baghdarlama bizding elimizdi ýlken jetistikterge jetkizetin bolady. 

 

1. Halyq – ​ elding qadirli iyesi. 

Qazaqstannyng baylyghy halyqqa qyzmet etui kerek. Men – múnay men gaz ónerkәsibin, aluminiy ónerkәsibin jәne týsti metallurgiyany últtandyrudy úsynamyn. Osy bir ghana shara birneshe esege budjetting kirisin úlghaytady. 

Negizgi bankterdi, elektr energiyany óndiretin salany, temir jol salasyn, baylanys salasyn, sonday-aq, qorghanys ónerkәsibi kompaniyalaryn últtandyru quatty memlekettik sektordy qúrugha mýmkindik beredi. Búl shara sheteldik kapitalgha Qazaqstannyng tәueldiligin azaytugha mýmkindik tughyzady. 

Últtandyru, elding damuyna josparly sipat beredi, әlemde bizding elimizdin bәsekelestik mýmkindikterin keneytedi. «Strategiyalyq josparlau turaly» zang qabyldau qajet dep oilaymyn. Biraq búl tek birinshi qadamdar bolyp tabylady. Ekonomika túraqty jәne tiyimdi júmys isteu ýshin, ekonomikada taktikalyq jәne strategiyalyq josparlau boluy tiyis. Búl sharany oryndau ýshin, tiyisti memlekettik organ qúryluy kerek. 

 

2. Ekonomika jaghynan egemendi Qazaqstan. 

Bizding ekonomikalyq egemendigimizdi qalpyna keltiretin uaqyt keldi. Qazaqstan Respublikasynyn últtyq banki elimizding ekonomikasyn jәne әleumettik salasyn damytu isine adal qyzmet etui tiyis, yaghni, arzan jәne úzaq merzimdi nesiyeler arqyly otandyq ekonomikanyng damuyn yntalandyru kerek dep bilemin. 

Bank jýiesin baqylaugha alu jәne shetel valutasymen operasiyalar jasaudy memlekettik baqylaugha alu shetelge kapitaldy toqtausyz әketiluin toqtatady. Songhy jyldarda ol Qazaqstan ekonomikasyna teris әser etedi. 

Men Dýniyejýzilik Sauda Úiymynan Qazaqstannyn shyghu mәselesin sheshuge dayynmyn. Jana biylik basqarudyn ozyq týrlerin paydalanyp,  shaghyn jәne orta biznesti damytyp elimizdin ekonomikalyq egemendigin nyghaytady.  

Mening daghdarysqa qarsy josparym halyqtyq jәne újymdyq kәsiporyndardy barynsha qoldaudy qamtamasyz etedi. Ol otandyq tauar óndirushilerdi jýieli proteksionistik sharalar arqyly qorghaugha baghyttalghan. Otandyq tauar óndirushilerdi qorghau kerek jәne olar proteksionistik sharalar arqyly qorghalanatyn bolady. 

Sonymen qatar, daghdarysqa qarsy taghy bir sharany qoldaugha bolady ol deofshorizasiya. 

 

3. Industriya. Ghylym. Tehnologiyalar. 

Óndeu ónerkәsibining ýlesi ishki jalpy ónimde 70-80 payyzgha deyin artady. Germaniyada, mysaly, búl ýles - 83 payyz. 

Qazaqstangha eng songhy ghylymiy janalyqtar men joghary tehnologiyalargha negizidelgen quatty jәne zamanauy industriya qajet. Onyng eng negizgi salalar osy salalar boluy tiyis: mikroelektronika, robototehnika, stanok qúru salasy, auyl sharuashylyq tehnikany jasau salasy, avtomobili jasau salasy. Tek sonda ghana biz búl dýniyede ýlken jetistikterge jetetin bolamyz. Biz «Ónerkәsiptik sayasat turaly» zandy qabyldauymyz kerek, búl zamannyng talaby. Sonymen qatar, jenil ónerkәsipke qoldau qajet. 

HHI ghasyrda ghylymdy janghyrtpay industriyalandyrudy jýzege asyru mýmkin emes. Otandyq ghalymdardyn ghylymiy-zertteu júmystaryn qarjylandyruyn birneshe esege kóbeytu kerek. Ghylymy zerttemelerdi jýzege asyryp jatqan úiymdardyng ishki jalpy ónimde ýles salmaghyn 30 payyzgha deyin kóteru kerek. Búl bolashaqqa jasalghan investisiyalar bolady. 

 

3. Damyghan auyl – berekeli, әri auqatty Qazaqstan. 

Qazaqstannyng jeri óz halqyn asyray alady jәne búghan qosa taghy 50 million adamdy sapaly azyq-týlikpen qamtamasyz ete alady. Qazaqstanda kóp jer paydalanbaydy. Memleket auylgha kónil bóletin uaqyt keldi. Qazaqstan sonda ghana berekeli bolady. Qashan auylda iri auyl-sharuashylyq óndirister, әleumettik infraqúrylym, túqym ósiru sharuashylyghy, asyl túqymdy mal sharuashylyghy, meliorasiya jýiesi qayta damytylady? Auyldyng energoqarulandyruyn birneshe esege kóteru kerek, yaghny auyldy jana traktorlarmen, kombayyndarmen jәne avtokóliktermen qamtamasyz etu kerek. Áleumettik infraqúrylymdy qalpyna keltiru degenimiz búl auyldarda mektep, balabaqsha, felidsherlik – akusherlik punkt, mәdeniyet ýii men stadion bolu kerek degen sóz. Sonymen qatar, auyldyq okrugtardyng gazdandyru dengeyin ary gharay kótere beru kerek, auylda jaryq, internet, elektrquat pen tas joldar bolu kerek. Mening oiymsha, agroónerkәsiptik keshendi janghyrtu baghdarlamada jemis-jiydekter men kókónisterdi konservide óndiru sharalaryn erekshe bólip jazu kerek, negizinde biz auyl sharuashylyq ónimderin óndiruge kóbirek kónil bóluimiz kerek. 

Mal sharuashylyqty, qoy ósiru, iri qara mal sharuashylyghyn, týie sharuashylyghyn, jylqy sharuashylyghyn, qús sharuashylyghyn jәne taghy basqalardy erekshe tarmaqpen belgilep memleket arqyly kómek kórsetilu kerek, sonymen qatar veterinariya salasyn qalpyna keltiru kerek. 

Balyq ónerkәsibi men ara sharuashylyghyna da memleket kónil bólu kerek dep bilemin. Mayly daqyldardy da ósirudi jolgha qoyyp, búny da memleket qolgha alu kerek. 

Búnyng bәrin biz eki shartty oryndaytyn bolsaq jýzege asyrugha bolady. Birinshiden eger de agroonerkәsiptik keshendi qoldau ýshin biz budjettik shyghyndardyng kem degende 10 payyzyn júmsaugha dayyn boluymyz kerek. Ekinshiden biz diqandar men fermerlik sharuashylyqtardy qoldap, iri újymdyq sharuashylyqtar men kooperasiyany qayta damytugha tiyispiz. Iri sharuashylyqtar búl ornyqty sharuashylyqtar, olar tez azyq-týlik naryghynyng ózgeristerine beyimdeledi. 

 

5. Kredittik resurstardy elimizding damuyna paydalanu. 

Biz Últtyq qordyng qarajatyn jәne Zeynetaqy qordyng qarajatyn elimizding ekonomikasyn jandandyrugha paydalanuymyz kerek dep oilaymyn. Býgin Qazaqstanda kólik infraqúrylymdy damytu kerek, yaghny biz jana temirjoldar men kәsiporyndardy salugha kóbirek qarjy bóluimiz kerek, osyghan Últtyq qordyng qarajatyn jәne zeynetaqy qordyng qarajatyn paydalanugha bolady. 

 

6. Baghalar men tarifterdi baqylaugha alu kerek

Memleket otyn, dәri jәne qajetti tauarlardyng baghalaryn baqylaugha alugha tiyis. Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyqtyng qyzmetterine tólenetin shyghyndar otbasy tabysynyng on payyzynan aspau kerek. Ýkimet elektrquattyn, otynnyn, kólik tasudyng tarifterin retteuge mindetti. Ekonomikalyq damudyng jәne azamattardyng әleumettik әl-auqattarynyng eng manyzdy faktorlary osy.  

 

7. Salyqtar: әdilettik pen tiyimdilik. 

Men qosylghan qún salyghyn birtindep alyp tastaudy úsynamyn, óitkeni ol otandyq ónimderdi qymbattatady, olardyng bәsekelestikke qabilettiliginen aiyrady jәne inflyasiyany qozdyrady. 

Elimizge jeke túlghalardyng kiristerine progressivti salyq kerek, búl salyq Qytayda, AQSh-ta, Germaniyada, Fransiyada bar jәne basqa elderde de tiyimdi júmys istep jatyr. Jeke túlghalardyng kiristerine salyqty azaytu kerek, al eng nashar túratyndar búl salyqty mýldem tólemeuge tiyis. Búl sheshimder bir jaqtan әdiletti, ekinshi jaghynan budjetke qosymsha kiristerdi qamtamasyz etedi.  

Spirt ishimdikterdi óndiretin óndiris erekshe sala. Búl salada memlekettik monopoliya kerek. Búl shara memlekettik budjetke qosymsha tabys әkeledi, al azamattarymyzdy ulanudan qorghaydy. Negizinde, memleketimizde kýn kóris bujdetting ornyna, damu budjeti payda bolady. 

 

8. Adamdar memleketting eng basty qúndylyghy 

Mektepke deyin bilim beru jýiesi qaytadan júmys isteuge tiyis. Joghary jәne orta bilim beruding sapasyn jәne qoljetimdiligin kepildendiru kerek. Biz kәsiptik-tehnikalyq bilim beru jýiesin qalpyna keltirip, tehnikalyq pen pedagogikalyq joghary oqu oryndarynyng bedelin janghyrtuymyz kerek dep bilemin.    

Biylik halyqtyng әl-auqat dengeyin kóteruge tiyis. Men әleumettik tensizdikti nyghaytatyn sheshimderge zang jýzinde tyiym saludy úsynamyn. Ishki jalpy ónimning 7 payyzyn ghylymgha júmsalady, taghy 7 payyzy bilim salasyn damytugha, al densaulyq saqtau salasyn damytugha taghy 7 payyz bólinetin bolady. Biz jastargha alghashqy júmys oryndy jәne basqa qoldau týrlerin kepildendiretin bolamyz. Balalar men analargha, mýgedekter men qariyalargha erekshe kónil bólinedi. Kerekti zandar paketin tez qabyldau kerek. 

 

9. Myqty el — qauipsiz ómir. 

Memleket adamdargha qyzmet etuge tiyis. Basqarudyng tiyimdiligin arttyru óte manyzdy bolyp túr, ol ýshin halyqtyng óz-ózin úiymdarstyruyn qoldau kerek, sheneunikterding is-әreketterining baqylauyn kýsheytu kerek dep bilemin, saylauda berilgen óz uәdelerin búzatyn deputattardy qaytaru mehanizmin iske qosu kerek dep oilaymyn. Sudiyalardy, Senat deputattaryn, jergilikti biylik organdarynyng basshylaryn halyq saylaugha tiyis. 

Jemqorlyq pen qylmyskerlik memleketting jәne azamattardyng qauipsizdigine tóngen qater. Biz olardy jonggha arnalghan naqty sharalardy qoldaymyz. Iri ekonomikalyq qylmystargha kinәli qylmyskerlerdi abaqtygha qamap dýniye-mýlkin tәrkileu kerek dep bilemin. 

 

10. Joghary mәdeniyet eli

Qazaqstannyng mәdeniyeti onyng ruhany janghyruynyng negizi, onyng maqtanyshy men tarihy múrasy. Kez kelgen azamat mәdeny jetistikterdi kóbeyte alatynyna jaghday jasalu tiyis, ol jazushylar men kompozitorlar, rejisserlar men kiynematograf, joghary oqu oryndar men memlekettik búqaralyq aqparat qúraldary.  

Biylik múrajaylardyn, teatrlardyn, kórkem galereyalardyn, filarmoniyalardyn, mәdeniyet ýilerdin, kitaphanalar men múraghattardyng qamyn oilau kerek. Últtyng ruhani-adamgershilik densaulyghy onyng fizikalyq damuymen biriktirilgen boluy tiyis, yaghny balalardyng jәne jasóspirimderding sport mektepterine jәne shygharmashylyghyna memleket erekshe kónil bólu kerek dep bilemin. Qazaqstannyng daryndy azamattargha jan-jaqty qoldau kórsetilu kerek dep oilaymyn.  

Dosymqúlov Rýstem Mýsilimәliúly 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5625