– Seke, atalmay ótken «Azattyn» jiyrma jyldyghy men aldaghy atalatyn Tәuelsizdikting 25 jyldyghy orayynda, qazaq demokratiyasynyn bastauynda bolghandardyn biri retinde, onyn tarihyna bir sholu jasaytyn, atap aytqanda ótken ghasyrdyn 90-jyldardyn basyndaghy «Azat» bastaghan qazaq demokratiyasynyn keybir oqighalary, qazaq demokrattary jayly ashyghyn aytatyn, ashyp aitatyn uaqyt jetti dep sanaysyz ba?

– Búl – men ýshin janyma óte jayly saual. Aytatyn uaqyt kelmek týgili ótip barady. Óitkeni, resmy tarih elding janasha tarihyn jartylay nemese búrmalaushylyqpen shúghyldanyp bara jatqan ýrdis bar.

«Qazaq demokrattary» degen úghymgha abay bolyp qarau kerek, sebebi, demokrat bolu ýshin ishki ruh pen jigerinin, әri elge degen shynayy sezimining kýshtiligimen baghalanatyn adamdardy iriktesek, túiyqqa tirelip qaluymyz mým​kin. Alayda, «Azat» qozghalysynyng qúndylyghy – onyng alghashqy demokratiyalyq qadamdarynda ghana emes, eng әueli últty egemendikke jetelegen, ony tәuelsizdikke dayarlaghan әreketi men tәjiriybesinde! Bir qyzyghy, sol әreketti demokratiyalyq tәsilmen atqaruynda edi. Yaghni, «Azat» qauqardy da, bilikti de halyqtyng ózinen aldy, al qazirgi demokrattar halyqtan ózderin joghary sanap, mensinbey, oghan «ústaz» bolumen uaqytty da, әleuetti de beker rәsuә etumen jýr. Men búl salystyrudy býgingi oppozisiyany mineu ýshin emes, sayasy qúndylyqty asha týsu ýshin keltirip otyrmyn.

«Azat» óz liyderlerin de shyndady, ósirdi, taktikasyn tandady. Olar әldebir biznestik, lauazymdyq adamdar retinde emes, eng әueli últqa jaramdy azamattar tabighy jolmen irikteldi. Sondyqtan da, bir apta boyghy Semey poligonyn jabu mitingisi tәuelsizdik alyp ýlgermegen elde osydan 25 jyl búryn «Attanayyq Semeyge!» úranymen jinalghan «azattyqtar» Jogharghy Kenesting saylauymen preziydent bolghan N.Nazarbaevqa qyzyl imperiya basshylyghynyng sheshimin joyugha túrtki boldy emes pe?! Qazbalay bersek, búl zansyz bolatyn, poligondy jabu jónindegi sheshimdi sol kezdegi KSRO preziydenti, nemese onyng múrageri bolyp tabylatyn Resey basshysy Elisin shygharuy kerek edi. Biraq tarihtyng qúdyretine qaramaysyz ba? Endi ne bolar eken dep KSRO bolashaghyna bas qatyryp jýrgen respublika basshylyghynyng nazaryn әlemdik әreketke barugha iytermelegen qazaq halqy, al ony júmyldyrghan «Azat» bolatyn. Áriyne, poligondy jabu iydeyasy men kóptegen shara «Nevada-Semey» qozghalysyna tiyesili, biraq sol jolghy dýley әreketting «Azat» qozghalysynyng aralasuymen bolghany ras. Múnday ólermendik tek qana últ bolashaghyna qatty alandaudan tuady.

Jaraydy, múny kezdeysoqtyq deyik, ol sharagha «Azattan» basqa da qozghalystar men toptar qatysty deyik. Al, respublikanyng aumaghyna kóz salu qaupin seyiltken Oral kóterilisi she?! Ol da kezdeysoq pa? Joq! Oghan Semey sharasynda «Attanayyq Jayyqqa!» úranyna birikken «azattyqtardyn» attanysymen әzirlik ayaqtaldy. Nәtiyjesi belgili. Sol kezde kәzirgi bayyghan jigitterding keybiri turaly estidik. Biraq olardan eshbir kómek bolmady. Olar búl sharalargha mysqylmen qarap jýrdi. Aqyrynda, ózderining biylikke keluine, sol ýshin kýresulerine keyin tura keldi. Ol ýshin demokratiyany jeleu etu qajet boldy. Al, biz ýshin әruaqytta da jeleu últtyng qamy bolyp qaldy jәne qala beredi.

«Azatqa» qatysty tarih ghylymy tarapynan eshtene de aitylghan joq! Tek qana onyng qúramynda bolyp, Qazaqstannyng janasha tarihyn jasaqtaugha qatysqan azamattardyng ózderining ghana pikirleri jaryq kórip jýr. Mysaly, ardager «azatshyl» aqsaqal Orynbay Jәkibaev «Azattyq» atty ýsh tomdyq, marqúm Batyrhan Dәrimbet «Azat qozghalysy» kitabyn, Saghat Jýsip aghamyz «Azat» pen amanat» enbegin, dәriger, tarihshy Núrlybay Siysenbay eki birdey kitabyn jazdy. Al,ghylymy zertteme joq, tarih oqulyghynda «Azatqa» oryn joq, bolar pighyl da kórinbeydi. Kózimizge Esbol Ómirjanov degen jas ghalymnyng shaghyn «Azat» qozghalysy jәne últtyq iydeya» maqalasy ilikti.

El tәuelsizdiginin 20 jyldyghyn «Azatsyz» elestetu últ tarihyna obal jәne kórsoqyrlyq. Onyng ýstine últtyng egemendikke úmtylghan qauqaryn joqqa shygharghanday kýnә! «Azat» qozghalysyn aitqanda, eldegi demokratiyalyq daghdy men sayasy taktikanyng alghashqy ýlgileri soghan tiyesili ekenin jәne tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy romantikalyq demokratiya «Azatsyz» ótpegenine kóz jeter edi. Ókinishke qaray, «Azat» fenomeni әli zerttemelik nysangha ainalmay otyr. Biraq, «Azatty» alashtyng tarihy men taghdyrynan eshkim de sylyp tastay almaydy. Sonyng ózinde júrt «Azattyn» naghyz qaharmandaryn býginde bilmeytini ras. Abyroydy qyzghanbay-aq qoygha bolady, biraq әlgi kezdeysoq adamdargha qarap, «Azat» qozghalysyna bagha berilip jýrgenin kórgende qinalatynymyz ras.

Bir ghana Jayyq kóterilisi arqyly «Azat» qazaqtyng egemendikke jәne óz jerine qojayyn bola alatyn halyq ekenin moyyndatty emes pe?! Ol bolmasa, kәzirgi Astananyng ornynda Reseyding Selinograd qalasy túruy mýmkin edi! Aytylu uaqyty aitatyn adamnyng óz dayyndyghyna qatysty, bireu býginnen iymenedi, bireu uaqytynda aita biledi. Biraq jastargha jana tarihty jetkizude keshigip jatyrmyz, olar odan maqúrym qalyp otyr. Juyrda mening Oral oqighasy turaly maqalamdy oqyghan internet oqyrmandary kommentte jaghalaryn ústap, ózderining eshtene bilmeytinine opyndy. «Azat» jayynda shyndyqty aitu, býgingi úrpaq ýshin – ruh, sayasatshylar ýshin – tәjiriybe! Últ ýshin – tariyh.

«Azat» qozghalysy, qysqasy, eldegi demokratiyalyq ýderisting bastamasyn jasaghan, otanshyldyq kórinisting ýlgisin kórsetken jәne resmy biylikke balama pozisiyasyn qysylmay, ashyq jetkizip, óz elektoratyn qalyptastyru jolynan ótken sayasy kýsh boldy. Sol elektorattyng arqasynda «Azattyn» alghashqy әkimderin halyq saylay bastaghan edi. Qyzylorda oblysy Sekseuil qystaghynyng әkimi Uәlihan Júmaghúlov túnghysh «azattyq» әkim retinde solay saylandy. Shynyn aitu kerek, sayasy kýrespen jýrip, ózimizdi biylikke dayyndamaghanymyzdy keyin sezdik. Sonyng zardabyn býgin tartyp jýrmiz. Biylikke barghan azamattardyng ózderin dúrys kórsete almaghany da sodan edi.

Eger de, sonynan «tuylyp», es jighan demokrattar sol kezde «Azattyn» shynayy bolmysyna nazar audarghanda elding sayasy ahualy kәzirgiden әldeqayda ózgeshe bolar edi. Endi «azatshyldardy» oiynshyqqa ainaldyru niyetinen eshtene de shyqpaydy jәne eshkim de ótirik oiynnyng qoljaulyghy bola almaydy. «Azatshyldardyn» fenomendik tabighaty da sonda! «Azat» jayynda aitu «azatshyldar» turaly әngimeleu emes, sol kezendegi el tarihyn baghamdau degen sóz. Sondyqtan ony qolgha alu últ tarihy ýshin qay kezde de ózektiligin joymaytyn taqyryp bolyp qala bermek.

-Azattyn» tuu, qalyptasu tarihy tónireginde aytylugha tiyis nәrseler týgel aytyldy ma? «Azat» joq jerden tughan joq qoy. Azatshyldardyn kópshiligi «Qazaq tilinin» shekpeninen, mysaly Aqtóbede – «Aldaspannan»,Batys Qazaqstanda – «Qazaq tilinen», Qyzylordada – «Tamshy», Aqmolada «Tәl jәne mәdeniyet» úiymy men basqa da til janashyrlarynan bastau alyp artynan  «Azattyn» tuynyn astyna jinaldy emes pe?

-Jalpy, búl jaghynan moyyndalatyn bir jayt, «Azattyn» qúryluyna resmy biylikting o basta qatysy bolghandyghy. Biraq jergilikti «beyformaldarsyz» (sol kezdegi «oppozisiya» úghymynyng balamasy), shamasy onyng odan әri qalyptasyp ketui qiyngha soqsa kerek. Sol sebepten de, sol kezde Sәbetqazy aghamyz bastaghan «Azatty» qúrushylardyng әr aimaqta «Azatqa» deyin qalyptasqan jergilikti úiymdardy biriktiruden basqa amaly qalmady. Ol kezde Aqtóbede «Aldaspan», Qyzylordanyng Aralynda «Tamshy», Manghystauda «Parasat», Selinogradta «Til jәne mәdeniyet» siyaqty derbes qoghamdyq úiymdar qúrylyp, qalyptasyp, óz ónirlerinde birshama abyroygha ie bolghan edi. Sonymen birge, ol kezde «Qazaq tili» qoghamynyng da oblystyq bólimsheleri qúrylyp, iske kirisip últtyq baghyttaghy kýreskerlerdi jinap jatqan. Búl qúrylymdar jergilikti baskerlerdi (liyder) iriktep, kimning kim ekenin halyqqa tanytyp qana qoymay, últtyng jigerine jiger qosyp, tәuelsizdikke degen qúlshynysyn ýstemelegen faktorgha ainalghan bolatyn. Sóitip, «asyrandy» bolugha tiyisti «Azat» uystan shyghyp ketti de naghyz últ-azattyq qozghalysqa ainaldy.

Ol kezde «Azat» sharuashylyghyn Almaty qalasynyng atqaru komiytetin basqarghan Marat Shormanov qozghalystyng atqaru komiytetin basqaru arqyly quatty úiymgha jeteley bastaghan. Meni Batys aimaqqa, Qajybay Qabylov aghamyzdy Soltýstik aimaqqa ýilestirushi etti. «Azat» gazeti irkilmesten shyghyp, Batyrhan Dәrimbet onyng bas redaktory boldy. Sóitip, shashyraghan últtyq әleuet bir úiymgha birigip, yqpaldy sayasy kýshke ainalady. Oral oqighasynan keyin biylik qozghalystyng «uysynan» shyghyp bara jatqanyn bayqap oghan qarsy ashyq kýres jýrgize bastady. Qozghalystyng basshylyghyna jik salyndy, nәtiyjesinde sendelis bastaldy. Qozghalysqa kim bolsa sol kirdi, basshylyqta bereke bolmady. Qysqasy, qozghalysty astana retine Almaty odan әri basqara almady. Tipti, bas qalamyzda qozghalystyng bólimshesi eng sonynan әupirimdep qúrylghany ras.

Osyghan baylanysty ónirlik qozghalys mýshelerinde Almatygha degen kózqaras ózgere bastady. Ásirese, Jayyq kóterilisinen keyin Almatynyng astana retindegi tiyimdiligi «azattyqtar» arasynda qyzu pikir tughyzdy. Onyng geografiyalyq jәne sayasy jaghynan elding barlyq ónirine yqpal etu mýmkindigi joqtyghy bayqalyp qaldy.Sol kezde birqatar «azatshyldar» auyzsha da, jazbasha da astanany ortalyq ónirge kóshiru mәselesin kótere bastady. Solardyng qatarynda 1992 jylghy kýzde men de Soljenisyngha eliktep, «Kósege qaytse kógerer?» maqalasyn jazyp, sol kezdegi «Egemennin» bas redaktory Á.Kekilbaev aghamyzgha jóneltkenmin. Biraq material jariyalanbady. Ol kisi bir aidyng ishinde búl lauazymnan memlekettik kenesshi dәrejesine kóterildi de,1993 jyldan bastap, astanany jana qonysqa kóshiru turaly materialdar BAQ-ta qaptap ketti. Múnymen astanany kóshiru iydeyasy әuelde «azattyqtardan» shyqqanyn aitqym keledi. Ol kezde últqa qajetti ne bolsa da iske jaratugha, qoldaugha tyrystyq, tipti, biylik atqarsa da riza bolatynbyz. Sebebi, ol mezgil últtyng tәuelsizdenu kezeni bolatyn, al biylikting qalyptasu shaghynda ony qoldau dúrys dep sanadyq. Biz jeke basymyzdyng emes, qoghamnyn, memleketting jalpylama jenisi men jemisinen lәzzat alyp jýrdik. Keyinnen memlekettik resurs jekelegen toptyng qaltasyna týsip ketedi-au degen oy tipti bolghan emes!

-Dýniyeden ótken «Azattyn» ardagerleri S.Aqatay, M.Esenәliyev, S.Shapaghatov, B.Dәrimbet siyaqty tarihiytúlghalar tónireginde ne aytar ediniz? Erten olar jayly shyndyqty qazirdin ózinde bastalghan anyz ben qospagha toly әngimelerden arshyp ala almay jýrmeymiz be?

– «Azat» ardagerlerine pendelikten arylyp, jas úrpaq aldyndaghy paryzdy, tәrbiyeni qolgha alatyn uaqyt tudy. Ol ýshin joqty-bardy qopsytu da keri әserin tiygizedi. «Azat» qozghalysyna obektivtik bagha berilip, qasiyetti sayasy múra ekenin bәrimiz de moyyndaghanymyz abzal. Jәne últqa sayasy tәjirbeli úiym bolghanymyzdy әigileytin bir shara kerek. «Azattyn» múrasyna talasatynday dәnene joq. Onsyz da sayasy alannan yghysyp qaldyq emes pe?! «Azattyqtardyn» kópshiligi derlik tәuelsizdik jyldaryndaghy sayasattyng kýrestik sipatynan aryla almady, tipti, aryla almay jýr. Bizge kýresting ornyna sayasatpen ainalysu kerek edi. Dýniyeden ótken, atalghan azamattar mýmkindiginshe últqa qyzmet etti. Olardyng pendelik ghúmyryna qol súghu - ardyng isi. Al, tarihy taraptan taldau mamandardyng sharuasy. Qandykóilek adam retinde bizge kóp nәrseni asha berip qajeti shamaly. Tek qana últqa jaraytyn tarihy tәjiriybelik qúndylyq jaghynan qaramasaq, «ótkenge – salauat» dep beker aitylmaydy ghoy. Onan da «azatshyldardyn» jalpy qatesi men osaldyghy nede degen saualgha bas qatyrghan dúrys.

Sayasy tarih pen oghan qatysushylardyng rólin sol adamdardyng jeke keypimen shatastyrugha bolmaydy. Adam bolyp tuylghan song qate de, pendelik te boluy zandy. Tipti, payghambarlardyng talayy Jaratqaniyening qadesine jaray bermegen! Biz aitqanda, «Azatshyldardyn» jekeley qosqan ýlesi men qatesin aitugha bolar, biraq, oqyrman jiyirkenetindey pendelik argha tiyetindey shekaragha tiyispegen abzal. Ras, «azattyqtar» da et pen sýiekten jaralghan jandar, uaqyttyng yghyna tyghylyp, ózderinshe kýnkóriske týskenderi de, prinsipten taymay, biraq janúyasyna jaghday jasay almay jýrgenderi de bar. Olardy tilge tiyek etu, bizding halqymyz aldyndaghy missiyamyzgha kólenkesin týsiredi ghoy. Jәne de «Azatta» kezdeysoq kelgen, arnayy organnyng mindetimen jýrgen de jigitter boldy emes pe? Halyq kimning kim ekenin ózi baghalasyn.

Keyde bizding últshyldar prinsip pen taktikany shatastyratyn sekildi. Kýreskerlikti sayasat jasaugha aiyrbastaudy prinsipke degen satqyndyqpen shatastyratynday. Prinsip – maqsatqa adal bolu, sodan tayqymau ghoy. Al, taktika nәtiyjege jetuding útymdy joldary. Osynday taktikanyng joqtyghynan biz shilding qiynday shashylyp qaldyq! Memleketting tәuelsizdigi qarsanynda azatker retinde qalyptasyp, memleketting qalyptasu kezenine sayasatshy retinde dayar bolmay shyqtyq. Al, búl kezenge dayar bolghandar maqsatqa jetuge әzir bolmay shyqty. Ony keyingi oppozisiya tolqyndarynyng әreketinen kórdik.

– Siz Aqtóbede «Aldaspan» úiymyn «Azat» qozghalysynan búryn qúrghandardyng birisiz... Sol úiym turaly aitsanyz.

-Men Aqtóbede «Aldaspan» úiymyn qúrghanda 28-de edim. Onday kezde adamda qyruar kýsh-jiger men intuisiya payda bolady da, әlgi úmtylys boydan ketkende jyny qashqan baqsyday bolady ekensin.  Keyin ózim «Azattyn» ortalyq ýilestiru kenesine mýshe bolyp, Batys aimaq boyynsha ýilestirushi bolghanymda, aqtóbelik «Azatty» aldaspandyq azamattar dóngeletip әketti. «Aldaspan» kezinde qalyptasyp qalghan demokratiyalyq ýrdis, mәdeniyetti pikirtalas óz jalghasyn tauyp jýrdi. «Azat» qozghalysynyng qanday aksiyalary men әreketterinde de aqtóbelik «azatshyldardyn» orny bólek ekeni óz kezinde de baghalandy. Sonyng nәtiyjesi – Aqtóbe qalalyq mәslihatyna segiz birdey deputat ótkizgenimiz edi, búl – mәslihat qúramynyng ýshten biri bolatyn jәne ónirdegi asa yqpaldy úiymgha ainaldy. Tipti, 1993 jylghy Qazaqstannyng Jogharghy Kenesining songhy shaqyrylymyna Jasaral Quanyshәlin aghamyzdyn, Izimghaly Kóbenovtyng deputat boluy – sol jemisting jarqyn kórinisi edi.

- Tәuelsiz Qazaqstan tarihynda osynshama orny bar úiymnyng qoghamda izi qalmay bara jatqany, onyng aty men zatyn әldekimderding iyelenetini ókindirmey me?

- Opyndyrady. Ásirese, elding talay mereyli merekeleri men jas astananyng toylarynda kim kóringenge taratylghan ónirdekter men bir japyraq madaqtama qaghazdyng «azattyqtargha» tiymeui eng aldymen bizge emes, elge degen qúrmetting tómendiginen. Tәuelsizdikting tәu etilu qúnynyng mólsherinen! Oghan biz kinәli emespiz. Biz óz ornymyzdy qaytaramyz! Biraq әr nәrse óz uaqytynda bolsa – qúndy! «Azattyn» qúnsyzdyghy – alashtyng qúnsyzdyghy. Biraq ómir - alda, bizdi kereksinetin tarih pen bizge iyek artatyn úrpaq tuyp jatyr! Últtyq ónegeni qasaqan týrde qanshalyqty qúrtqanmen, halyq ózine keregin bәribir qalpyna keltiredi.

Súhbattasqan G.TÓREDIYNQYZY

Abai.kz