ÁLEMDE ÁUELEGEN ÁNDER (ESSE)
Esse
Qazaqstan jәne Qyrghyzstan respublikalarynyng enbek sinirgen qayratkeri, Qazaqstannyng «Parasat», Qyrghyzstannyng «Dәneker» ordenderining iyegeri, halyqaralyq Jambyl jәne Shynghys Aytmatov atyndaghy syilyqtardyng laureaty, daryndy kompozitor, tanymal jazushy hәm muzyka zertteushisi Iliya Jaqanovpen sonau 1990 jyly tanysqanbyz. Sodan beri aghaly-inili adamdarday aralasyp kettik. Sol ruhany tuystyghymyzdyng aighaghynday, men Ilekenning el ishine keng taraghan әnderining tarihyn jazdym. Ol jazghandarym «Dariya shabyt» («Elorda» baspasy, Astana, 2003 jyl), «Aghyl-tegil» («Arda» baspasy», Almaty, 2012 jyl) jinaqtarynda jariyalandy.
Ilekennin shygharmashylyghynyn qyr-syryna, әnderining tarihyna ýnilip jýrgende bayqaghanym - kompozitordyng kóptegen әnderi shet elderge de keng taraghan eken. Ásili әn men әuenge til de, sóz de, shekara da bóget emes. Jýrekten shyqqan әn jýrekterge jetip, tyndaushysyn elitip, eliktirip, әldiylep, múnaytyp, júbatyp, tolqytyp, terbep, yntyqtyryp jýre bereri ras.
Kompozitor dýniyege әkelgen әnderding әrqaysysy - óz aldyna tariyh, óz aldyna bólek hikaya! Jәne kompozitorlardyng kez kelgeni, әn salsa, qәne?! Búl túrghydan Ilekende keshegi sal-serilerding dәstýri berik saqtalghan! Kóp jaghdayda әnderining sózin ózi jazady, әnin ózi shygharady, ózi oryndaydy! Bir sózben aitar bolsaq, Iliya Jaqanov shygharmashylyghy basqa óner iyelerine qaraghanda, qaytalana bermeytin ózindik qúbylys!
Jaqynda Iliya Jaqanov seksen jasqa toldy. Osynau esssemdi, ABAY KZ sayty arqyly kópshilik oqyrmangha úsynghandy jón sanadym.
Avtor.
Qytaydyng Shynjang ólkesinde...
Iliya Jaqanovtyng alghashqy әni – «Týn ortasy bolghanda» dep atalady. Sózi Qasym Amanjolovtiki.
Atalmysh әndi, orystyng «Odinokaya garmoni» әnine qúlay berilip, sonymen tynystap, qatty qyzyghyp jýrgende jazyp edi. Ásirese, әnning songhy shumaghy:
Mojet, radosti tvoya nedaleko,
Da ne znaet, ee ly ty jdeshi...
Chto j ty brodishi vsu nochi odinoko,
Chto je ty devushkam spati ne daeshi, - dep bitkende tanghajayyp bir suret tan-tamasha qaldyratyn. Osy elesten kóz jazghysy kelmey:
Snova zamerlo vse do rassveta,
Dveri ne skripnet, ne vspyhneti ogoni.
Toliko slyshno, na uliyse gde-to,
Odinokaya broditi garmoni, - dep bastalatyn birinshi shumaghy Ilekendi qaytadan «tútqyndap», tәtti týs sekildi terbey beretin.
Sol sezim, sol bir lirikalyq tolghanys aqyry bir kýni, 1956 jyldyng qonyr kýzinde:
Týn ortasy bolghanda,
Otyrsyng jigit neni oilap.
Kimning atyn jazasyn,
Qayta-qayta shimaylap.
Mahabbattyng búlbúly,
Jýr ghoy senen alystap.
Ol estimes ýnindi,
Shaqyrsang da dauystap, - dep keletin әni dýniyege keldi. Ony alghash tyndaghan jora-joldas, qúrby-qúrdas, studenttik orta Iliyanyng әn shygharghanyn guletip ala jóneldi. Tipti keybireuler ony ýirenip te aldy. Bayan sýiemelimen syzyltqandardy da kórdi. Óz jýregining lýpili ózge jýrekterding de pernesin dirildete bastady. Osy qúbylysqa eltip jýrgende «Saltanat», oghan ilese «Saghynysh», «Aq qayyn» әnderi dýniyege keldi.
Búl ýsh әn birden radiogha qabyldandy. Kompozitorlardyng ortasyna endi de ketti. Búl 1958 jyldyng kóktemi.
Sol jyldarda Almatynyng jogharghy oqu oryndarynda Qytay Halyq Respublikasynyn, Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq aimaghynyng qazaq jastary oqityn-dy.
Sol jastar jazghy kanikulda Shynjangha qaytqanda biraz qazaq әnderining qatarynda Iliya Jaqanovtyng «Saltanat», «Saghynysh», «Aq qayyn» әnderin alyp barypty. Búl oqighany Ileken, sol jastardyng biri – býgingi kórnekti jazushy Qabdesh Júmadilovten estip, bildi. Sodan bastap kýni býginge deyin kompozitordyng әr jyldarda jazghan әnderi týp-týgel, qaz-qalpynda Shynjang qazaqtaryna emin-erkin jete bergen. Múny 1993 jyldyng aqpan aiynda kompozitor Ýrimshige barghanynda anyq bayqady. Ondaghy aituly әnshiler Hamit Ysqaq pen Rәfiladan bastap, qarapayym júrt kez-kelgen jerde, kezdesuler men jiyndarda, otyrystarda birinen song birin aityp, tanghaldyrdy.
Hamit «Daniyardyng әni», «Ásel» әnderimen, Rәfila «Edil-Jayyqpen» biraz shet elderge belgili bopty.
Áset Naymanbaevtyng belgisiz «Ardaghyn» biletin aituly aqyn Rahmetolla Ápshening ýiine kelgeninde aqjarqyn minezdi jengey: «Ózinen búryn әni jetken inimdi mandayynan bir sýiip alayynshy» dep emirengeni bar.
Ýrimshide bolghan jiyrmashaqty kýn ishinde shynjandyq aghayyndardan óz әnin týp-týgel estip, tyndap, peshenesining jazyla, jarqyray týskeni, әi, eshqashan úmytyla qoymas, tegi.
Aqyn Rahmetolla Ápshenin:
«Biz Moskva, Almaty radiosyn tranzistordan tyndap jýremiz. Sizding «Jaylaukól keshteriniz», «Podmoskovnye vechera» әni sekildi bir nәzik lirika, degen sózi de esinde.
Iliya Jaqanov әnderining shet el júrtshylyghyna shyghuy osylaysha bastalyp edi.
«Álbette, ózimizding әn!..»
1993 jyldyng mausym aiynda Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghynda boldy. Múnda Áli-Faraby atyndaghy memlekettik últtyq uniyversiytetining professory Túrsynbek Kәkishev basqarghan foliklorlyq ekspedisiyanyng qúramynda keldi.
Búl aimaqta Abaq kereyler ghana túrady. Jalpy sany ýsh jýz mynday eken. Songhy jyldarda onyng birazy Qazaqstangha qonys audarypty.
Búl jerde Iliya Jaqanov әn zerttedi. Óz әnderi búl aimaqqa 1958 jyldan beri qaray әr kez jetip jatatyn kórinedi. Ilekenning «Edil-Jayyq», «Ásel», «Asylym», «Tolaghay», «Arqanyng aruy», «Saltanat», «Aq qayyn», «Jaylaukól keshteri», «Daniyardyng әni», «Aghady Ertis», «Almaty keshinde», taghy basqa da әnderin aimaqtyng belgili әnshileri emin-erkin shyrqaydy eken.
Kompozitor Almatygha qaytar saparynda sol әnderining birazyn, alpys minuttyq konsertin plenkagha jazyp aldy. Bayan-ólgeylik aghayyndar: «Álbette, sizding әn - ózimizding әn» dep sýiinishti sózder aitty.
Romantikalyq ariya
1963 jyldyng qazan aiynyn 10 júldyzy. Sol kýni Moskva radiosy, tanertengilik habarynda: «Izvestnyy kirgizskiy pisateli Chingiz Aytmatov stal laureatom Leninskoy premiiy» dep quanyshty janalyqpen eleng etkizdi.
Ilekeng qazaq televiziyasynda, jastar redaksiyasynda qyzmet isteytin. Júmysqa keldi. Televiziyada gu-gu әngime. Aytmatov jóninde jinalys bola qaldy. Qazaq QSR Teledidary men radio jónindegi komiytetting tóraghasy Kenjebolat Shalabaev (Rasul Ghamzatovtyng «Mening Daghystanym» kitabyn audarghan óte bilimdi, bilikti, óresi zor, asa mәdeniyetti, ótkir de jigerli, әri jaysang minezdi, kórkem jan. T.Á. ):
- Aytmatov laureat atandy. Bizding Múqannyn, iyә, Áuezovting tilegi oryndaldy. Qyrghyz jazushylary Aytmatovty jazushy dep sanamaydy. Týkke keregi joq pendeshilik, ol. Ósetin, órkendeytin el óitpeydi. Sózding qysqasy – men Moskvamen baylanystym, býgin Aytmatov ózining Frunzesine keledi. Al, biz ony qyrghyzdarmen sóilestirmey, Almatygha alyp keluimiz kerek, dәl erteng – 11 qazan kýni, Televiziya studiyasynda qazaqtyng óner iyeleri qatysqan baspasóz konferensiyasyn ótkizuimiz kerek. Al, iske sәt, kirisinizder, - dedi.
Erteninde, qazan aiynyng 12 júldyzy kýni baspasóz konferensiyasy óte qyzyqty ótti. Mәslihatty, Moskvada M.Gorikiy atyndaghy әdebiyet institutynda Aytmatovpen birge oqyghan aqyn Jappar Ómirbekov jýrgizip otyrdy.
Osy baspasóz konferensiyasynda Iliya Jaqanovtyn, sonyng aldynda ghana jazghan jana tuyndysy – «Daniyardyng әni» aityldy. Ony oryndaghan, konservatoriya studenti, tamasha tenor Mәdesh Niyazbekov. Sýiemeldegen pianist Semen Benediktovich Kogan. Ilekeng әn oryndalyp bolghan son, әn notasyn Shynghys Aytmatovqa syilady.
Sol jyly, kóp úzamay búl әn qyrghyz radiosynda qyrghyz әnshisi Salmarbek Sherәliyevting oryndauynda berile bastady.
«Ansaghan mening әnimsin» spektaklinde Daniyardyng rolin oinaghan Arsen esimdi akter de jan tebirente aitqany sonday, qyrghyzdar kele-kele ony «Daniyardyng ariyasy» dep te ataytyn boldy.
Bir joly qyrghyzdyng asqaq ýndi tenory Toqtanәli Seydәliyev «Daniyardyng әnin» Moskva televiziyasynan shyrqady. (T.Seydәliyev Almaty konservatoriyasyn bitirgen, professor Beken Jylysbaevtyng shәkirti. Keyinnen Kenes Odaghynyng halyq artiysi ataghyn aldy. T.Á.)
Aytmatov Ózbekstangha barghan bir saparynda «Daniyardyng әnin» Navoy atyndaghy opera jәne balet teatrynyng bir talantty әnshisi, qaraqalpaq jigitine óz qolymen beripti.
1964 jyly jaz aiynda, Almatyda ótip jatqan Ózbekstannyng mәdeniyet kýnderining qorytyndy konsertinde, Júma esimdi qaraqalpaq jigiti «Daniyardyng әnin» Ózbekstannyng memlekettik simfoniyalyq orkestrining sýiemelimen oryndap, Qazaqstan júrtshylyghyn tan-tamasha qaldyrdy. (Ózbekter óz baghdarlamasynda ony: I. Jakanov. «Mening Jәmilashym» dep jazypty. T.Á.)
Án birte-birte jay oryndalyp, inter orkestrding repertuaryna ótken. Orkestr diriyjeri Faruh Sadyqov: «Iliya agha, sizding búl ariyanyz ózbekting tenorlary men baritondarynyng baghyn ashty. Olar búl ariyany bir-birinen qyzghanyp, talasyp oryndap ózderining ataghyn shyghardy. Naghyz belikanto sheberleri әueletetin sýiegi iri, әuezi, qúshtar sezimi ottay ystyq, iyә, Aytmatovtyng ózi aitqanday «romantikalyq» ariya! Kompozitor Evgeniy Grigorievich Brusilovskiy búl әndi «Ariya» depti degen sózdi qazaq diriyjerlerinen estidim» - dedi, 1998 jyly kýzde Shymkentte, Shәmshi Qaldayaqov atyndaghy әn konkursine jury mýshesi bop kelip, tanysyp, emin-erkin әngimelesip, suretke týsip seyil qúryp jýrgeninde.
«Búl ariya Italiyandyq operadan ba?»
1984 jyl. Qazan aiynyng 17 júldyzy. Opera әnshisi Qanat Qúlymjanovtyng shygharmashylyq portretin jazu maqsatymen Ilekeng әngime-dýken qúrdy.
Qanattyng ýni sonday jarqyn, asa quatty biyik tenor. «Birjan-Sara» operasynda Estay partiyasyn óte sәtti oinaghan seri kónildi, alghyr, alymdy әnshi.
Sol kýni ol әngimesining bir túsynda bylay dedi: «1974 jyldyng jaz aiynda Siriya men Livanda boldyq. Bizding delegasiya qúramynda – Biybigýl Tólegenova, Roza Baghlanova, dombyrashy Maghauiya Hamziyn, shaghyn ansambli – diriyjeri Malgajdar Áubәkirov, Baqyt Áshimova, opera teatrynyng eki biyshisi – Lora Mәshekeva men Feruza Jolymbetovalar bar.
Qay jerlerde bolyp, qanday konsertter bersek te Biybigýl Tólegenova «Gauhartas» pen «Búlbúlyn» (avtory Latif Hamidiy), Baqyt Áshimova Birjan saldyng «Lәilimin», «Jelbir jekendi», orys әni «Nad polyami, nad chistymiydi», Roza Baghlanova Shәmshi Qaldayaqovtyng «Aq mandaylymyn», «Ah, Samara, gorodok» әnin, Maghauiya Hamzin Oginskiyding «Polonezin» oryndady. Al, men «Daniyardyng әnin» aittym. Audarmashylar әn sózderin audaryp túrdy.
Damask qalasynda fransuz televiziyasy kelip, bizding konsertimizdi satyp alyp, kinogha týsirdi. Sonda bir rejisser, «Búl ariya italiyandyq operadan ba?» dep súrady. Bizding әnshiler men muzykanttarymyz búl saualgha tanghaldy: «Búl bizding qazaq kompozitory Iliya Jaqanovtyng әni» dedi. Fransuzdar sýisingen keyipte bastaryn shayqady. «Romantika!.. Romantika!..» degen sózderdi estidim.
Mening bir biletinim – «Daniyardyng әnin» lirikalyq tenordan góri, jo-joq, sol lirikalyq tenordyng ózi-aq bolsyn, biraq ishki quaty myghym, әuelep, órley týsetin qayyrmasyn jan shydatpas ystyq quatpen sorghalatyp, asqaqtata bitirse kez-kelgen sahnanyng qúdireti ghoy-ol! Ózim solay sezinemin. Aghylyp jatqan melodiya! Qaynaghan sezim, ol! Mahabbaty kýshti adamnyng romantikalyq shalquy, ansauy, ah úruy, ol!
E-e, aitqanday, Asaura degen qalada kenes injenerleri Evfrat gidrouzelin salyp jatyr eken. Búl jerdegi konsertimizde de «Daniyardyng әnine» úzaq qol soqty.
Osy әndi jazghanda jýreginiz qalay soqty eken, Ilagha, a?! Birdeme deuge tilim jeter emes, Ilagha, a?!.»
«Berezka» ansambli biylep jatyr
1974 jyl. Kýz aiy. Almaty terekterinen altyn japyraqtar tógilip jatty. Kýz lebi bilindi. Sol kýni Ilekeng ýide Bethovenning «Ayly sonatasyn» tyndap, mýlgip otyrdy. Kóz aldynda klavishke tóne týsip, auzyndaghy diriyjerlyq tayaqshany royali qaqpaghyna tirep qoyyp, bar dýniyeden oqshaulanyp, súrghylt óni quara týsip, al, al, endi birde sol solghan renine qan jýgirip, sәl jymighanday bolyp, bir armansyz janday eljiregen Bethoven!
Iliya Bethovenge sýisine qarady. Sherli kókiregi tolghan arman, sonata móldiregen jayyn jas jigittey jýzi núrlanyp, bir tәtti eleske mәz bolady ózinshe, sýiinedi, eminedi oghan.
Bir kezde osy úiyghan tynyshtyqty shyldyrlaghan telefon ýzip jiberdi eleng etkizip, búzyp jiberdi. Esin alghan ghajayyp suretten әp-sәtte kóz jazyp qaldy, an-tang bop.
-
Allo!
- Oi, Ilusha, eto je ya...Altynbek! Slyshishi, a? Pozdravlyai tebya!.. Oi, sonday ukmush... toliko nachaliy... otkroy televizor... Moskva kanalyn kosh! Dereu, davay... davay, bystro, dorogoy!
Ilekeng sasqalaqtap televizordy qosa qoydy. Qolynda telefon.
Altynbek:
- Kórding bó? Sening obonung «Asylym»! «Berezka» ansambli biylep jatat. Alargha senin bul obonunnyng notasyn byltyr Frunzege keliyp, gastrolide jýrgende men bergem, Ilusha.
«Asylym!..» «Berezka» ansambli tolqyp jýr mýlde. Biyshi qyzdar lyp-lyp etip, syrghidy bir, úzyn shashtary tógile týsip.
Altynbek mәz. Telefondy tastar emes. By bitti. Jýrek tolquly.
Sol kórinis kýni býginge deyin tebirente eljiretedi.
Altynbek Janybekov Almaty konservatoriyasynda Brusilovskiyding klasyn ýzdik bitirgen asa kórnekti qyrghyz kompozitory, professor dosy Ilekennin!
Alghash ret «Áseldi», odan keyin «Asylymdy tyndaghanda Shynghys Aytmatov: «Oshol «Asylymdy» qayta tyndalyq, a? Búl obondu tyndaghanda men emnege bir «Topolek moy v krasnoy kosynke» kiytebimdegy Kadishanin kelbetin kóz aldyma keltiyrem. Ózung de jakshy aittyn, bul obondu Kadishanyng obrazynan jazdym dep. A dese bul juldyzday jaynagan kelinchek kanday suluu, a? Jarkyldap tur, al «Asel» bolso, ol armanduu, munduu, Iliyastyn kenen kokurogunung Ysyk koldey tolkugan ansauy, ansauy, oshol sezimdy «Asylym» jenildetip tur... a, karasang bolot Kadishagha, a?! Mimoletnaya lubovi! Anyng kuchun, kubatyn kara, a?!» dep tebirenip edi, osy sózi qaz-qalpynda esine týsip, «Asylym» әnine, ony basqa bireu jazghanday súqtanatyny bar Ilekennin.
«Asylymdy» qyrghyzdar ózderining әn jinaqtaryna qyrghyz әni dep kirgizip jatady.
Iliya Jaqanov, «Asylymdy» 1993 jyldyng aqpan, mausym ailarynda Qytaydaghy, Mongholiyadaghy qazaqtardan da tyndady.
«Jaylaukól keshteri», «Tolaghay», GDR sahnalarynda
Qaraghandy oblysy, Qarqaraly audanynyng «Saltanat» ansambli bir myng toghyz jýz sekseninshi jyldarda el auzyna iligip, shet eldik gastroliderge de shyghyp jýrdi. Sonday saparlarynyng biri – GDR-da boldy.
Búl jaydy óz kózimen kórgen, Qarqaraly qalasyndaghy № 1 orta mektebining muzyka pәnining múghalimi Roza Ámirina: «1988 jyldyn, jeltoqsan aiynyng jiyrmasynshy júldyzynda, biz GDR-da, nemis júrtyn tanqaldyrghan konsertterimizde «Jaylaukól keshteri», «Tolaghay» әnderin jiyi-jii oryndadyq. Eki әnning nәzik lirizmi nemisterdi oilandyryp tastady. Ánder oryndalghanda nemis tiline qolma-qol audarylyp otyrdy» - dep estelik jazyp berdi.
Ol Ilekenning arhiyvinde saqtauly túr.
«Neni oiladyn?» Fransiyada
- 1976 jyly «Saltanat» ansambli Fransiyada ótetin 19-shy foliklorlyq festivalige qatysu qúqyghyna ie body, - deydi Roza Ámirina.
Biz ol saparda bir aiday boldyq. Festivali negizinde Konfolan degen qalada ótti. Oghan 22 elden kәsiby jәne kórkemónerpazdar újymy qatysty. Búl festivalidi úiymdastyrghan fermer Kursaje degen millioner eken. Múnday festivalige qatysu ýshin biz óte múqiyat dayyndaldyq. Óitkeni, biz tek Qazaqstan emes, Kenes odaghy atynan baryp edik. Sondyqtan da jauapkershilikti joghary sezindik.
Bizding repertuarymyzda fransuz halyq әnderi, orys әnderi, qazaqtyng әnderi men kýileri bar edi. Osy saparda Qanat Ádilbaeva ekeumiz Iliya Jaqanovtyn, aqyn Amanjol Shamkenovting sózine jazghan «Neni oiladyn?» әnin duetpen oryndadyq.
Bir qyzyq jay oiyma oralady. Dayyndyq ayaqtalyp, endi moskvalyq komissiyagha tapsyrarda alty ay dayyndalghan osy әnning sózin úmytyp qalghanym da bar. Biraq, oghan qaramastan osy әndi «qúlaqqa jyly-jyly melodiyasy óte bay» dep alghan bolatyn. Qysqasy, festivalide eluge tarta berilgen konsertterding bәrinde de «Neni oiladyn?» әnin oryndadyq. Halyq óte jyly qabyldady. Ánning mәtini fransuz tiline audarylyp túrdy.
«Edil-Jayyq» Samarada
2008 jyly, qarasha aiynda Oral oblystyq mәdeniyet departamenti bastyghynyng orynbasary, muzykant Marat Qaliyevpen súhbattasyp otyrghanda, tómendegi әngimeni aitty:
- Men Samara qalasyndaghy memlekettik óner men mәdeniyet institutynda oqyp jýrdim, - dedi ol. – Yuriy Mihaylovich Parshin degen dekanymyz bar. Óte tereng bilimdi, dýnie tanymy ken, talghamy biyik, meylinshe qatal minezdi jan. Klassika men halyq әnderin erekshe jaqsy kóredi. Estradalyq muzyka men әnderdi jaqtyrmaydy. Osy ústazymyzdyng talghamynan shyghugha tyrysatynbyz. Osy bir qiyn jan bir joly bizge erekshe ýiirildi. 1990 jyldyn 1 mamyry qarsanynda biz konsert әzirlep, repetisiyada guildesip jýrdik. Konsertting baghdarlamasyna «Edil-Jayyq» әnin qosyp, ony gitar, bayan, dombyramen sýiemeldep aita bastap edik, sonday bir repetisiyany bayqap qalghan Yuriy Parshin zalgha kirip kelip:
- A nu-ka, chto eto za pesnya? – dedi.
Biz sasqalaqtyp, jýreksinip, ýndey almay túryp qaldyq. Ol kisining oily janarynan bir jylylyqty sezingendey boldyq pa, «Edil-Jayyqty» syzyltyp aita bastadyq. Parshin oilana, qiyalgha bata tyndady. Terezeden syrtqa kóz salghan kýii:
-
Eto, chto, kazahskaya pesnya? – dedi, sol tolqyghan sezimde, júmsaq sóilep.
-
Da, Yuriy Mihaylovich! – dep shu ete týstik.
-
Eto narodnaya ily sovremennaya pesnya? – dedi Parshiyn.
- Da, Yuriy Mihaylovich, sovremennaya pesnya. Avtor – Iliya Jaqanov. Ocheni populyarnyy kompozitor Kazahstana, - dedim men.
- A, on kazah chto li? – dedi Parshin tanghalyp.
- Da, on kazah, Yuriy Mihaylovich.
- Klassicheskaya pesnya! Horosho poit kazahi! Horosho! Molodsy! – dep Parshin tolghana sóiledi.
Sol kýnnen bastap biz «Edil-Jayyqty» institut konsertterinde jiyi-jii aitatyn boldyq. Yuriy Parshin búl әndi tyndaghan sayyn bizdi rahattana maqtap jýrdi.
Sodan arada on segiz jyl ótti. Oralda bir muzyka festivali ótip jatty. Samaradan ústazymyz Yuriy Mihaylovich Parshin da sol jiyngha qatysty. Sol ýsh-tórt kýnde ol kisi barlyq konsertterde «Edil-Jayyqtyn» oryndaluyn qiyla súraumen boldy.
... Astrahani jerinde
Astrahanida Aqsaray degen jer bar. Búl Iliya Jaqanovtyng ata-babalary, әkeli-balaly Nәrik pen Shora batyr jaylaghan jer. Edilding bir tarmaghy Qighashtyng arghy beti. Orystyng belgili tarihshysy akademik Orlov bir zertteuinde: «Nariyk-bay so svoimy sorokokibitichnym taminsamy pereehal s Kazany v Aksaray» dep jazdy. Osy Aqsaray bylqyldap jatqan bir kórkem jer. Búghan tiyip túrghan Ganushkindi Shora ózeni qaq jaryp aghyp jatyr.
«Edil-Jayyq» әnining barghan jeri kóp-aq. Búl әngime sonyng biri. Osy Aqsarayda Moskvagha qaray shyqqanda jýz shaqyrymday jerde Qarabayly qalasy bar. Sol qalada Ghaynulla degen kisining qaryndasy Áliya túrady eken. Áliya qyryq jasqa tolypty. Osy quanyshqa oray aghasy Ghaynulla qasynda әieli Naghima jәne Nauqan Bayqovty (Aqjayyq audanyndaghy júrt ony «Levitan» deydi eken. T.Á.) ertip barypty.
Áliyanyng ýiinde kelisti otyrys bolady. Sol jiynda jergilikti qazaqtar búlardan «Edil-Jayyq» әnin oryndap berulerin ótinedi. Búlar irkilmeydi, әndi aitady. Bir kezde birge otyrghan orys dәrigerler «Edil-Jayyqty» qayta-qayta aitqyzady. Orystar: «Veikolepnaya pesnya! Kakaya shirota!» desip tanghalysady.
Búl – 2000 jyldyng kýzinde bolghan oqigha. Ilekeng ony 2001 jyldyng 28-shi sәuir kýni Aqjayyq audanynyng Baghdat esimdi azamatynan estidi.
... Týrkiyada
1994 jyldyng shilde aiynda Týrkiyanyng Antaliya qalasynda dýniyejýzining alpystay eli qatysqan halyq muzykasynyng festivali ótti. Osy festivalida Atyraudyng Dina atyndaghy últ aspaptar orkestri «Gran-Priy» jýldesine ie boldy. Osy oqigha jóninde orkestrding bas diriyjeri Rysbay Ghabdiyev bylay dedi: «Festivaliding songhy kýni qorytyndy konsertte bizding orkestr qazylar alqasynyng sheshimimen Mosarttyng «Týrik Rondosyn», Qúrmanghazynyng «Saryarqasy» men «Serperin» jәne Iliya Jaqanovtyng «Edil-Jayyq» әnin oryndady.
...Iranda
Iliya Jaqanov 1995 jyldyng qantar aiynyng birinshi jartysynda sol elde túratyn qazaqtardy zertteu maqsatymen, Gorgon, Bender – Týrkmen, Tegeran qalalarynda boldy. Ekspedisiya qúramynda – professor Túrsynbek Kәkishev, jurnalist Qoyanbek Ahmetov jәne Iliya Jaqanov bar edi.
Sol kýnderding birinde Gorgon qalasynda túratyn kósheli, bedeldi el aghasy Aqmúrat aqsaqal (Islam Jemeneyding әkesi. T.Á.) shәy ýstinde:
- Nemistermen soghys kezinde sovet jauyngerleri, әlbette, qazaq jigitteri «Aqtamaq» deytin әnderdi aityp jýrdi. Odan bergi jyldary Qazaqstannan birer ghana әn jetti-au, deymin, - dedi әngime qozghap.
- Qanday әnder? - dedi qazaqstandyq meymandar.
- E-e, ol әnder - «Ánim sen edin» men «Ásel» ghoy. Kóp úzamay «Edil-Jayyq» degen әn aityla bastady. Tyndaymyz, jylaymyz, eldi, jerdi saghynyp.
Túrsynbek Kәkishev «Edil-Jayyqtyn» mәn-jayyn aityp, Iliyagha qayta-qayta oryndatty. Aqmúrat aqsaqaldyng Ispahan qalasynda isteytin injener balasy «Edil-Jayyqty» diktofongha jazyp aldy, kózine jas tolyp otyryp.
Búdan song Ilekeng «Dýniye» dep atalatyn әnin oryndaghanda bәri kózderine jas alyp, mýlde ezilip qaldy. Sonda Túrsynbek Kәkishev:
- Oipyray, myna әn býgingi «Elim-ay» ma, qúday-au? Áy, Iliya, osy әnindi jiyi-jii aitshy, ainalayyn! – dedi tolqyp.
Kelindegi qazaqtardyn shyrqauy...
2002 jyldyng 23 mausym kýni Ilekeng til ghalymy, akademik Ómirzaq Aytbaevpen kezdesip, súhbattasqanda, Ómekeng Germaniyada Kelin qalasynda bolghanyn, onda Iliya Jaqanov әnderining qazaqtar arasynda aitylatynyn sóz etti.
Búl әngimeden búryn ondaghy qazaqtar shyrqap jýrgen Ilekennin biraz әnderin Uahap Qydyrhanov diktofonyna jazyp әkelip, óz kabiynetinde («Shalqar» gazetining redaktory edi. T.Á.) tyndatqan-dy. Sol әnderding ishinde esinde qalghany – «Arqanyng aruy», «Jaylaukól keshteri». Bәri de Qayrat Baybosynov repertuaryndaghy әnder.
... Gollandiyada
1995 jyly jeltoqsan aiynda әnshi Sәule Janpeyisova «Okno v Evropu» degen firmanyng shaqyruymen Gollandiyada jeke konsertin berdi. Amsterdamda jәne sol qalagha jaqyn bir shaghyn qalada teledidargha týsip, sol konsertte «Edil-Jayyq» aityldy. Dombyramen aitty. Kórermen kýshti qabyldady.
Amsterdamda Sәule radiogha jeke konsert berdi. (Onda tyndaushylar efirde birge otyrady eken. T.Á.) Kórermender sol jerde súraqtar qoydy. Konsertti moskvalyq orys jigiti, produsser Maksim Shaposhnikov jýrgizdi.
Sәule taghy bir qalada «Tolaghay» әnin aitty.
Germaniyanyng Brandenburg qalasynda da Sәule Janpeyisovanyng jeke konserti boldy. Múnda da «Edil-Jayyq» pen «Tolaghay» әnderi oryndaldy.
Múnymen qosa Beligiyanyng kóptegen qalalarynda bolyp, konsertting bәri óte sәtti ótti. Onda da «Edil-Jayyq», «Tolaghay» әnderi shet júrtty tan-tamasha qaldyrdy.
Sәule Janpeyisova búl joly jiyrma kýndey konsert berdi.
... Týrkiyada
2009 jyldyng mausym aiynyng 12 júldyzy kýni Sәule Janpeyisova Ankarada, ashyq stadionda konsert berdi. Onda Sәule qyrghyzdyng «Sarybiy» jәne Iliya Jaqanovtyng «Bozqaraghan» әnin konservatoriya studentterining orkestrimen oryndady. Diriyjeri Aytqaly Jayymov. Án óte sabyrly temppen shyrqaldy. Jayymov: «Dәl osy temppen aitsa, keremet!» dep túryp aldy.
***
2003 jyly Sәule Janpeyisova, sol kezdegi Atyrau oblysynyng әkimi Aslan Musinmen, taghy basqa adamdar bar, Astrahanida bolyp, Volodar, Nariman audandarynda konsert berip, «Edil-Jayyqty» shyrqaghanda el erekshe tolqyp, tebirengenin sózben jetkizu mýlde mýmkin emes.
Búl – jaz aiy edi.
... Italiyada
Aqtóbe memlekettik uniyversiytetining rektory, matematiyk, iri ghalym Kenjeghaly Kenjetaevting esteligi:
- 2005 jyldyng qantar aiynda Italiyanyng ataqty qalasy Neopolide boldym. Kýlli әlem Neopolitan әnderine yntyq. Múnda dýniyeni Italiyan әnimen tanghaldyratyn nebir jeztanday tenorlar shyrqaghan. Solardyng ishinde «Úly Karuzo» filiminde Karuzo rolin keremet oinaghan Mario Lansany aitsa da jetip jatyr. Jalpy, italiyandyqtar әnshi halyq. Jay ghana әnshi emes, biyik ýndi ýzdik әnshi. Tenorlar eli! Olar ózge halyqtyng әnshilerin onsha mensine bermeydi. Bizdi osy sapar Italiyanyng ataqty ghalymy, professor Djovany Matarasu erekshe iltipat kórsetip, jaqsy kýtti. Jasy alpystyng ishinde. Qaghylez, aryqsha kelgen, óte sypayy, mәdeniyeti joghary sezimtal jan. Negizgi mamandyghy, matematiyk-mehaniyk. Kóbine klassikalyq әnderdi tyndaydy eken. Biz de klassikalyq muzykany kóp tyndadyq. Bir qyzyqty otyrysta men «Edil-Jayyqty» aittym. Italyandyqtar búl әnge tan-tamasha bop, qayta-qayta tyndady. Álbette, biz әnshi emespiz, biraq, mening italyandyq professorym Djovany Matarasu «Edil-Jayyqty» tereng týsindi. Onyng oilanyp otyryp: «Óte keng tynysty әn. Adam sezimining sharyqtauy! Biyik shyrqaudy kerek etedi» - degen sózi esimde qalyp qoyypty.
... Bolgariyada
Aqtóbe oblysynyng Algha audanynda Bolgarka degen selo bar. Bayaghydan bolgarlar túrady. Olardyng foliklorlyq ansamblin aqtóbelikter jaqsy biledi.
Bir joly Almatydan «Qazaq filim» studiyasynyng rejisserlary osy bolgarlargha kelip, túrmys-tirshiligimen tanysyp, olardyng qazaqsha sóilep, әn salghanyna qatty qyzyqty. On bes adamnan qúralghan ansambli bar eken. On bes qyz-jigit! On bes ónerpaz! Solardy qazaqsha kiyindirip, Qara Qobda ózenining jaghasyna bardy. Kýn búltty, jer toybatpaq, janbyr, qaqaghan qara suyq. Osyghan qaramay kinogha týsirgende bolgarlar «Edil-Jayyq» әnin qazaqsha shyrqady. Búl oqigha «Qazaq filim» qyzmetkerlerin keremet tebirentti.
Búl – 1989 jyldyng kýzi bolatyn.
... Orynborda
Aslan Musinning Aqtóbe oblysynda әkim bop túrghan kezi. Eleusin Saghyndyqov oblys әkimining orynbasary edi. Aqtóbe men Orynbor tuysqan qala retinde bir-birimen tyghyz baylanysta.
1997 jyly Aqtóbening oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Erkin Qúrmanbekov jýz eluge tarta oblys ónerpazdaryn basqaryp, Orynborgha bardy. Búlardy orynborlyqtar aghash ýilerge jayghastyryp, keremet kýtti.
Sol kýnderi tamasha konsertter ótip jatty. Qazaqtyng әn-kýileri. Nebir ónerpazdar asqaqtata әn saldy! Kórermenning qoshemetine bólendi aqtóbelikter. Sonday, bir ýlken konsertte «Edil-Jayyq» ansamblimen oryndaldy. Sol sәtte zaldaghy júrt, әsirese, orys, qazaq búl әnge dýrkirep túryp qol soqty. Qayta-qayta oryndatty. Búlar Aqtóbege qaytqansha orynborlyqtar «Edil-Jayyqqa» tanghalumen boldy.
Tolymbek Ábdirayym, jazushy
Abai.kz
