Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 6680 0 pikir 8 Qyrkýiek, 2016 saghat 10:23

ÁULIE

Áulie - Allagha jetisken adam. "Allagha jetisken adam" degendi qalay týsinemiz? Ol ýshin әueli ózimiz biletin, estigen, oqyghan xisa-dastandarda, Shyghys shayyrlary shygharmalarynda kezdesetin әuliye-әmbiyeler esimderin bir auyq qaperge alayyq. Mәn bersek, әuliyeler din óz mәnin joghaltpaghan kezde kórinis bergen eken.

"Din óz mәnin joghaltpaghan kez" jetistigin týisinu ýshin ony býgingi diny axualmen salystyra tarazylasaq, ol kezding bizding dәstýrli dinimizding saltanat qúrghan kezben ýndesetindigin baghamdaugha bolady. Demek biz sol diny tanymgha qayta oralmayynsha, oralghannan búryn dәstýrli din ereksheligin sezinip, týisinbeyinshe, qazirgi kezde әuliye-әmbiyeler bolady degen úghymdy qabylday almaymyz. Bolmasa kiyesiz jer, әuliyesiz el bolmaydy. Allagha shýkir, qazaq dalasy әuliyeden kende bolmaghan. Áulie men әuliyelik mәnin týsinsek, onyng eshqashan joghalyp ketpeytindigine kóz jetkizemiz. Óitkeni, әulie adam bolsa, әuliyelik - bolmys. Al ol bolmys bizding últymyzgha tәn. Úghynyqtylyq ýshin aitayyq. Handarymyz bar, batyr, bi, aqyn-jyraularymyz bar, auyl-aymaq bolyp aldyn kesip ótpegen analarymyz bar, bir sózben aitqanda, ózimiz úrpaghy bolyp tabylatyn ata-babalarymyzdyng taxua, dindar, әulie bolghandyghyn eshqaysymyz da joqqa shyghara almaymyz. Allagha jetisken sol jandar ózderi boyyndaghy sol әuliyelik bolmysty úrpaghy boyyna salt-sanasy, әdet-ghúrpy arqyly egip jibergen. Sondyqtan da biz últtyq dәstýrdi ústanu arqyly ata-baba, yaghni, әuliyelik bolmysty boyymyzgha darytamyz. Sol nәr, sol quat últty saqtap túr. Múny әuliyelik emes dep kim aita alar eken?! Ótkenge kóz salayyq. Qanday auyr azapty joldy basyp ótip jettik búl kýnge. Búl - әuliyelik emes pe?! Aynalamyz tolghan antalaghan jau. Tili de, dili de, dini de, aqparattyq mýmkindigi de, ses kórseter әleueti de basym. Al biz tiresip túrmyz. Búl - әuliyelik emes pe?!

IYә, әuliyelik. Dúrysy - әuliyelik bolmys. Sonda ol bolmysty qalay týsinsek bolady? Ol týsinik "kiltin" de atalarymyz bizding qolymyzgha ústatyp ketken. Onyng aty - әruaq. IYә, әruaq. Biz ony "bolmys" degen kezde qabyldaymyz da, shynayy atyn ataghan kezde tiksinip qalamyz. Endi sol әruaq pen bolmystyng bir úghym ekendigine kóz jetkizeyik. Biz sóz basynda "Áulie - Allagha jetisken adam" dedik. Endi onyng Allagha qalay jetiskedigine mәn berip kóreyik. Basyn ashyp alatyn jәit. Áuliyelik tek dindar adamgha ghana tәn. Bolmasa biz qazir kim kóringendi әuliyege balaytyn boldyq. IYә, sonymen әuliyeni dindar dedik. Biz aitqan bolmys tәnge emes, jangha tәn. Demek sony qalyptastyru ýshin dindi jannyng qabyldauy lәzim. Dindi jannyng qabyldauy degendi barlyq dindar aita beredi. Shyntuaytyna kelgende ol adam kelesi dәrejege ótken kezde baryp qabyldanady. Al ol dәrejening aty - tarixat. Dinning bekigen zandylyq qaghidattaryn sharighat deymiz. Al sol sharighatty jannyng qabyldauyn - tarixat deymiz. Bizding dәstýrli dinimiz, osy tarixat. Tarixatty - әuliyelikke ashylghan jol dep qabyldaghanymyz jón. Tarixat - ruxany әlem. Yaghni, bolmys. Ol - maghrifatpen, yaghni, Payghambarymyz (s.gh.s.) núrymen ýndesedi.

Payghambarymyzdyng núry - әuelgi jaratylys. "Alla әueli mening núrymdy jaratty" degen xadis bar. Tarixatqa ótken bolmys ózgeriske týsedi, yaghny ruxany jetiledi. Sol jetistik ony maghrifat әlemine alyp kiredi. Al ol әlem joqtyqta bolghandyqtan barlyqtyng qasynda túru mәrtebesine ie bola alady. Al ol barlyq Allanyng esim, odan әri subity sipattary. Ol әlem - aqixat dep atalady. Sol әlemge jetken biren-saran adamdar әulie dep dәripteledi. Al sol әlem bolmysyn ózine jәne úrpaghy boyyna daryta alghan bizding ata-babalarymyz, ózining qay әlem adamy ekendigin "Áruaq!" degen bir auyz sózimen úghyndyra alghan. Sondyqtan qazaq ýshin әulie degen sonshalyqty bir biyik dәreje emes. Tipti әr auyl Ishandary mýridterining bәri әulie bolghan. Kóp adam әuliyelikterin bildirmegen qalpy ómirden ozyp jatady. Áulie - keremet kórsete beretin adam emes, kerisinshe óz boyyndaghy keremetterin jasyratyn adam. Olar Alla qalauymen ýilesimdi týrde jýzege asyp jatqan, ol syrt kózge oghash kórinse de, jәittardyng eshqaysysyna aralaspaydy. Sebebi, ol nәrsening songhy qayyryn biledi. Jaqsylyqtyng da, jamandyqtyng da.
Týiin sóz. Siz ben biz qazaqpyz. Demek әuliyelik bizge jat emes. Sebebi, bizding boyymyzdaghy atalarymyz ekken bolmys, ilgergi dәuir әuliyeleri jetken jetistik shynyn alghashqy basqan qadamymen-aq basyp ozady. Búl - din ghúlamalary moyyndaghan aqixat. Áriyne, eger sol joldy ústanatyn bolsa. Sondyqtan әuliyelik pen dәstýrli dindi egiz úghym dep qabyldaghan jón. Sonda siz de ógiz tudy dese sene beretin bolyp qalasyz. Sebebi... Dúrys. Áuliyesiz. Ol ógiz әngimesi óz aldyna bir әlem. Sondyqtan ony kelesi kýn enshisine qaldyrayyq.

Qúdiyar Bilәl

Facebook-tegi paraqshasynan

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5592