QR Preziydenti N. Nazarbaevtyng nazaryna!

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Sizding atynyzgha taqauda «Uahabizm men Salafizmning barlyq tarmaghy – ekstremistik aghym!» degen atpen qazaqtyng iyir bútaqty ziyalylary qol qoyghan ashyq hat jariyalandy. Ashyq hatta elimizge dendep enip ketken salafizm tarmaqtarynyng qauiptiligi haqynda aiqyn mәseleler kóterildi. Aqtóbeden bastalyp, Almatyda úlasqan soyqannyng sonynda Óziniz «terakti» dep bagha bergen salafiylik aghymnyng ókilderi túrghandyghy basa aitylyp, salafiylikke sot sheshimimen tiym salu talaby qoyyldy. Ashyq hatqa mynnan astam oqyrman qol qoyyp ýlgerdi, qol qoy qarqyndy týrde jalghasuda.

Shynynda da, búl lankestik diny top Siz jiyrma bes jyl boyy qabyrghanyz qayysyp jýrip qalyptastyrghan etnosaralyq hәm diny konfessiyaaralyq tózimdilik qúndylyqtaryn ayaq-asty etuge talpynuda. Elimizding tәuelsizdigi, memleketimizding tútastyghy, qazaq halqynyng mәdeniyeti men salt-dәstýrin joqqa shygharuda. Halyqtyng birligi men bayandy baqytyna syzat týsirip, «Mәngilik el» iydeyasynyng tamyryna balta shabuda. Salafiyler ózderine qosylmaghan jәne qoldamaghan ózge azamattardy «kәpirge» shygharyp, olardyng qanyn tóguden shimirkpeytinin, ar-újdanyna qol súghudan tayynbaytynyn pash etude. Memleketimizding zayyrly qúndylyqtaryna «taghút», әdet-ghúryptarymyzgha «biydghat», izgilikke negizdelgen salt-joralarymyzgha «haram» dep josyqsyz jala jauyp, últtar men úlystargha, dәstýrli dinderge qútty qonys, beybit óris bolyp otyrghan Qazaq elin «kәpirstangha» balauda.

Aqtóbe men Almatydaghy lankestik oqighalardan keyin osy mәselege qatysty Qauipsizdik Kenesining otyrysynda Siz «sodyrlyq soyqannyng salafiylerge tiyesili» ekenin basa aittynyz. Ile-shala Ýkimet basshysy K.Mәsimov «Eki aidyng kóleminde salafizmge tiym salu jóninde sheshim qabyldanatynyn» jetkizdi. Din isteri komiytetining tóraghasy Gh.Shoykin «Salafizmge tiym salu mәselesi talqylanyp» jatqanyn habarlady. Osy aralyqta salafy sodyrlary Almatyda, Balqashta, Aqtóbede, Oralda terakti jasaugha birneshe ret úmtylghanymen, óz pighyldaryn iske asyra almay, qúryqtaldy. Absolutti tiym bolmasa, lankestik oqighalardyng legi әli de jalghasa beretin tәrizdi.

Ýkimet basshysy bergen eki ay syrghyp ótti. Biraq, әli salafizmge tiym salar sot sheshimi shyqqan joq. Elimizdegi bilikti diny sarapshylardyng BAQ-da salafy aghymynyng qauiptiligi turaly jan-jaqty mәlimetter bergenine qaramastan, keybir memlekettik vedomostvolar sot sheshimin shygharugha qúmbyl emes sekildi. Maghan jetken mәlimetterge qaraghanda, QR Ishki ister ministrligi, QR Bilim jәne Ghylym ministrligi, QR Prokuraturasy, Din isteri komiyteti, oblys әkimshilikteri salafizmge tiym saludy qoldaghanmen, QR ÚQK-ning ókilderi salafizmge tiym salugha ýzildi-kesildi qarsy shyghyp otyr. Búl ne qylghan synarjaqtyq? ÚQK últtyng qauipsizdigin oilaytyn organ ba, әlde últqa qauipti organ ba? Osyny halyq týsinbey otyr.

Býlikshi aghym – salafiylikti ashyq aiyptaugha barmay, tiyip-qashyp qana mәlimetter berip otyrghan ÚQK lauazymdy túlghalarynyng is-әreketin qalay týsinuge bolady? Aty darday búl asa jauapty mekeme ókilderi býgin osylay syzdyqtatyp otyryp, erteng salafiylikke tiym salugha jol bermeytin shygharyp salma qújat әzirlep, Elbasynyng atynan elge jariya etpesine kim kepil?! Nege ÚQK mәseleni sheshuge emes, odan qashugha asa yntaly bolyp otyr?!

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qoghamda kóp oryn alatyn lobbizm derti ÚQK-ne júqqan synayly. Áytpese, Siriya, Irak, Tәjikstan, Ózbekstan, Sheshenstan jәne t.b. memleketterde býlik tudyryp, auyzdyqtalghan diny aghymgha bizding elimizde nege tiym salynbaydy? ÚQK eldi qan-qaqsatyp, talay beykýnә adamnyng ómirin jalmaghan salafizm aghymyna tiym salugha nege qarsy? Jalpy, qazir memlekettik organdarda salafizmdi qoldaytyn azamattardyng júmys isteytini әmbege ayan. Olardyng talayyn kýndelikti ómirde kórip jýrmiz. Mening payymdauymsha, ÚQK-ning qúramynda da salafizmdi qoldaytyn qyzmetkerler bar. ÚQK-degi salafizm emmisarlary Qauipsizdik Kenesine jalghan aqparattar men konsepsiyalaryn ótkizude. Osy sebepten de sheshimi kezek kýttirmeytin atalmysh mәsele saghyzsha sozylyp keledi.

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qashanda últ pen memleket bolashaghy ýshin manyzdy mәselelerdi sheshuge atsalysyp, Óziniz sheshim qabyldap kelesiz. Keybir memlekettik organdardy salafizm dertinen aiyqtyryp, elimizding keleshegine asa qauipti búl diny aghymgha tiym salu mәselesine de Óziniz nýkte qoyady degen senimdemin.

Ázimbay GhALIY, sayasattanushy

(Avtordyng jeke pikiri Abai.kz portalynyng kózqarasymen sәikese bermeui mýmkin ekenin eskertemiz).

Abai.kz