Sayramym 

 

Babamnyng sartap izderi qalghan, 

Sarghayghan kýreng kýz be edi, arman? 

Kókjiyek asyp kóshken kýnderdin, 

Sanamda óshpey, tizbegi qalghan... 

 

Kesheli-býgin es kirdi maghan: 

«Hikmetke» jýzin kesh búrdy ghalam. 

«Armysyz?!» − dep em, 

«Barmysyn?!» − degen, 

Babamnyng dausy estildi maghan. 

 

Tarihtan tylsym habarym bolmay, 

Bilte sham ghúrly janarym janbay. 

Qalghyp ta mýlgip kýn keshken ekem, 

Dәremet berer daraghym qalmay. 

 

Terenge týpsiz shym batqan ekem, 

Zarym men múnym zil batpan eken. 

Jas sәby maghan jamalyn búryp, 

Iassauy babam til qatqan eken! 

 

Tausylghan shaqta aila-amalym, 

Baghymda men de sayrap alamyn... 

Sende de, mende arman joq bilem, 

Aq sýtin emgen Sayram-ananyn! 

 

 

Adam 

 

Kýndizgi u-shu basylghanda sәl tynshyp, 

Ay sebelep, túrar kókten salqyn sýt. 

Kýlgindenip kýn de úyagha batady, 

Qaranghylyq úiyp kele jatady. 

Tirshilikting sezine almay bar-joghyn, 

Etek-jenin qymtanady jan-jaghyn. 

Bir qorqynysh biylep boydy qas-qaghym, 

Tónkerilip qalatynday aspanyn. 

Jan-jaghyna alaqtaysyng ýrkinip, 

Jýreging de jýrdek soghar búlqynyp. 

Kóktem kóship, jaz ótkeni bilinbey, 

Kókjiyeging kóz úshyna ilinbey, 

Kýrsinesin, kýbirleysing sen ishten, 

Kókten týsip, til qatqanday Perishten. 

Ádirem qap, arman-maqsat talayy, 

Kónil-kýiing tynyshtyqty qalaydy. 

Tәubene kep, taghdyryndy tәn alyp, 

Tar kepeshte otyrghanyng qamalyp. 

Qusyrylyp túrghan shaqta tәmәm jaq, 

Qúldyghy kem, qúr maqtan da saghan jat. 

Til úshyna kep túrghanda ghazalyn, 

Syldyr sózding sapyrmaysyng qazanyn. 

Jarym týnde auyzgha alyp Alla atyn, 

Janyng qalap Jaratqannyng jәnnatyn, 

Tirligine basu aityp býgingi, 

«Kәlimagha» syndyrasyng tilindi. 

Kókirekte qayta oyanar bir ýmit, 

Atqan tanmen qayta kóktep, tirilip... 

 

 

Men aiypty emespin 

 

Men aiypty emespin: 

Ertengi kýndi sezinsem, 

Eleusiz kýnnen bezinsem. 

Esime alyp erkemdi, 

Eljirep jatyp kóz ilsem... 

 

Sýigenim ýshin aiyptymyn ba? 

Sýie biluge layyqtymyn ba? 

Alladan ózgening shamasy kelmes, 

Búl dertten meni aiyqtyrugha. 

 

Osynday mening halim býgingi, 

Týsine bilsen, janymdy múndy. 

Salghanmen basqa saghyndyrudy, 

Jazbasyn iyem jalyndyrudy. 

 

Sarghayghan shaqta saghynysh ta Eles, 

Mahabbat bizge baghynyshty emes. 

Úghymyng bolsa, búl ghalam jayly – 

Mahabbat bizge qúl bola almaydy. 

 

Biz onyng qayta Ámirindemiz, 

Talanyng ortaq. Tәniring negiz. 

Pendelik kýnde – peyilindemiz, 

Perishte kýide – qabirindemiz... 

 

Uaqyt – jýirik zyrlaydy kýnde, 

Aspanda balqyp túrmaydy Kýn de. 

Júldyzdar óship, sónedi Ay da, 

Keshegi kýnnin  elesi qayda? 

 

Sarghayghan kýzding sabaghyn ýzgen, 

Mahabbat, biraq qalady bizden. 

Zәntalaq mynau zamanda qúiyn, 

Qoshtasu... iyә, әmәnda qiyn. 

 

Bolghanmen qiyn jaghdayym-jayym, 

Jalynyp saghan, jalbarynbayyn. 

Ótinem, sen de múnayma, janym, 

Endigi taghdyr Qúdaygha mәlim. 

 

... Men aiypty emespin: 

Ertenimdi erte sezinsem, 

Eleusiz kýnnen bezinsem. 

Esime alyp erkemdi, 

Eljirep jatyp kóz ilsem... 

 

 

Aqyn 

 

Aqyn onashalanady, 

Úiyqtatyp tastap bala-shaghany. 

Tirshilik tynysh tabady, 

Týn qúshaghyna alyp pýlish dalany. 

Bútagha bayghyz qonady, 

Kózinen aqqan jas shemen bolyp. 

Aqyn jalghyz qalady, 

Beymәlim basqa әlemge enip. 

Án terber miday dalany, 

Qobyzdyng qylynday bolyp. 

Aq qaghaz shimaylanady, 

Qyzyldyng qúmynday bolyp... 

 

 

Kýz 

 

Ýziledi japyraq, 

Eziledi japyraq, 

Sary aurudyng ónindey, 

Sarghysh tartqan atyrap. 

Qalyqtaydy japyraq, 

Qúldyraydy japyraq, 

Kólding beti bulanyp, 

Búldyraydy atyrap. 

Bózge ainalyp jibegim, 

Jabyrqadym, jýdedim. 

Ayaghymnyng astynda, 

Eziledi jýregim... 

 

 

Sol qyz... 

 

Kýzding sarghysh taby tartyp jýzimdi, 

Jýregimning tynyshtyghy búzyldy. 

Ibilisting elesindey ilmiyip, 

Kóz aldymda myng bir saual tizildi. 

Jazghytúrghy japyraqtay sarghaydym, 

Sol qyz mening – bar baqytym, bar qayghym. 

 

Sorly basym saldy meni sarsangha, 

Elemeydi qarsy kelip qalsam da. 

Jalghyzdyqtan japa shegip әr tanym, 

Odan sayyn órtenedi jan-tәnim. 

Ómirimning enshilegen bar mәnin, 

Sol qyz mening – arzuym da armanym. 

 

Mahabbat pa, mashaqat pa, bilmedim, 

Bir sony oilap, ótip jatyr kýnderim. 

Jan syrymdy qúp ala ma, almay ma? 

Búiyra ma, búiyrmay ma mandaygha? 

Menimen bir múng shaghady Tambúrym, 

Sol qyz mening – әn-jyrym da taghdyrym. 

 

Dertim mendep, asqynyp túr azabym, 

Ózimdi-ózim qalay emdep, jazamyn? 

Tәnirimnen tabylmasa bir amal, 

Ózge jannan dәru-dәrmen súraman. 

Jaratqannan kelgen shaqta qút habar, 

Sol qyz, bәlkim, meni ajaldan qútqarar... 

 

 

Sen meni keshir... 

 

Sen meni keshir: 

Erte solghan kóktemderim ýshin, 

Shenberimnen shygha almay, 

Shektelgenim ýshin, 

Shekaramnan óte almay, 

Keptelgenim ýshin. 

Jertóleden kete almay, 

Jer týbine jete almay, 

Ózimdi jek kórgenim ýshin!.. 

 

Bilem de sezem... 

Men saghan qúday kórindim, 

Sen maghan qúlay berildin. 

Qyzyghyna battym, 

Qyzghaldaghyndy taqtym. 

Lebizindi júttym, 

Lәzzәtindi tattym. 

Shattyqqa bóledim, 

Shamdalyndy jaqtym. 

Tandayyndy jibittim, 

Tal boyyndy jylyttym. 

Birde jylattym, 

Birde júbattym. 

Birde jeridim, 

Birde únattym. 

Bәri ótti jas shaghynda, 

Qas-qaghymda... 

 

Sen meni keshir: 

Býgin men... ózim emespin, 

Kýndiz kórinbeytin, 

Týnnen jerinbeytin, 

Kózine Elespin. 

Basymda býgin basqa mún, 

Bótenmin, 

Jatpyn, 

Basqamyn... 

Alaryp ketken kózderim, 

Agharyp ketken shashtarym!.. 

Qayda baramyn? 

Qaydan kelemin? 

Bir qúday biledi... 

Birde túshy, birde ashy múng –  

Keudemdi búrghylay beredi, 

Búrghylay beredi!.. 

Odan qútylar mende dәrmen joq, 

Ne ózgeden, 

Ne ózinnen jәrdem joq. 

 

Sen meni keshir: 

Búl dýniyede eki-aq adam bar: 

Biri – Sen de, 

Biri – Men, 

Kýrsinetin kýnimen, 

Ah úratyn týnimen... 

Sening janyng japaly, 

Kóniling qapaly. 

Mening ónirim – oiran, 

Ómirim qayran... 

Ekeumiz – eki mekenbiz, 

Eki bólek – bótenbiz, 

 

Endi qaytyp qosyla alar ma ekenbiz?.. 

Áy, qaydam, 

Senimim az, kýmәnim kóp... 

Endi eshkimdi sýiip, 

Eshkimge únaghym joq!.. 

 

 

Keshirdim 

 

Men bәrin de keshirdim, 

Bosqa ótpesin esil kýn: 

Kónilinnen kóshirgin, 

Ómirinnen óshirgin. 

Qabyl al da, Jaratqannyng jarlyghyn, 

Qayta basta barlyghyn: 

Qayta gýldep jan-dilin, 

Taufiq tapsyn taghdyryn... 

 

Ábdirahym Pratov

Ózbek tilinen audarghan: Israil Saparbay

Abai.kz