Almaty. Tәuelsizdik monumenti. Monument artyndaghy qazaq tarihynyng qily kezenderining beynesi. Býginde dýniyejýzindegi býtin qazaqtyng ýshten bir bóligi ózderinin   tarihy atamekeni - Qazaqstannan tysqary jerlerde túrady. Halqymyzdyng osynshalyqty taryday shashyrap ketuining ózinidik syry men sebebi - Aq bas tarihymyzdyng enshisinde.  Óz ataqonysynda otyryp-aq qily zamandardaghy shekerany qayta bólisuding saldarynan Qazaqstannan syrt qalyp, sheteldik atanyp shygha kelgenderi de tarihy әri tauqymetti shyndyq. Jәne kenestik solaqay sayasattyng saldarynan, týrlishe qughyn-sýrginderding salqynynan shet el asyp, jan saughalap ketkender qanshama!

Atamekenine alghash alpysynshy jyldary ayaq basqan bauyrlardyng deni sol kezdegi Qazaqstannyng astanasy Almatygha taban tireuge tyrysty. Ókinishke oray, búl úly kósh az uaqytta-aq toqtap qaldy. Alayda, osy dýrmekpen elge oralghan azamattar, olardyng úrpaqtary qazaqtyng ruhany ainalymyna býginde ýlken ýles qosty. Tanymal talanttar shoghyrynyng shoqtyghyn biyiktete týsti. Yaghni, aqyn-jazushylar Nesipbek Aytúly, Esenghly Raushanov jәne Israyyl Saparbay syndy ziyaly qauym ókilderi Almatygha qonys teuip, qala mәdeniyetining ósuine ózindik ýlesterin qosty.

Almaty. 1991 jyl. Respublika sarayy. Elasy Núrsúltan Nazarbaevtyng túnghysh Preziydenttik úlyqtauy. Almaty әuejayyndaghy shet eldik qazaqtardyng elge kelip, tughan jer topyraghyn sýiip, jylap jatqan kórinisteri. Kózge eriksiz jas ýiiredi.

 IYә, әlemning әr týkpirin kezip ketken qandastarymyzdyng mýmkindiginshe basyn qosayyq degen mәsele búryn resmy týrde jýzege asa almay keldi. Tek qana Qazaqstan óz tәuelsizdigin alghan uaqyttan bastap qana sheteldegi otandastarymyzgha mәdeniy-ruhany jaghynan demeu jasau, oqu-bilim salasy boyynsha kómek kórsetu, olardynQazaqstangha oraluyna jaghday jasau memlekettik túrghydaghy sayasat retinde túnghysh ret qolgha alyna bastady.   

Almaty qalasyna shet elden mәngilik túraq etip kelgen abyz aqsaqaldyng biri Halifa Altay atamyz edi. Halifa Altay aqsaqaldyng ata babalary ata júrtynan eki ghasyr búryn  jyraq ketip, Qytay, Ýndistan, Pәkistan asyp, Týrkiya eline qonys tebuge mәjbýr bolghan. Degenmende tәuelsizdiktinarqasynda elge oralghan Halifa Altay aqsaqal shau tartqanshaghyna qaramastan eline ólsheusiz enbegin sinirip ketti.Almaty qalasyndaghy qala berdi, elding týkpir-týkpirindegi barlyq medresede qazir Qúran Halifa Altaydyntәrjimesi boyynsha oqytylady. Jәne onyng audarmasy boyynshatasqa basylghan Qúrannyng milliondaghan danasy Almaty qalasynan elimizding tús-túsyna tolassyztaratyldy.

        Tәuelsizdik jyldarynyng qarlyghashtary bolyp, Almatygha sonau shet júrttan óner quyp, Mayra Múhamedqyzy, Shúghyla Saparghaliqyzy, Ermúrat Zeyiphan syndy mәdeniyet maytalmandary qonys tepti. Qazaqstan óz tәuelsizdigin alghannan beri jyraqta jýrgenqazaqtyng talay talantty úl qyzdary aldymen Almatygha oralyp, qazaq ónerining ómirshendigin әlemning aituly degen talay sahnalarynda pash etip jýr. Degenmende olar shet elderdegi, әsirese ózderi elge oralghan kórshi memleketterdegiotandastarynyng bolashaghyna alandaydy.

      Búl turaly kezinde marqúmәnshi, jazushy, aqyn Ermúrat Zeyiphan bylaysha tebirengeni bar edi:«Meni býginde Qytay elinde qalghan tuysqandarym menondaghy qazaqtardyng taghdyry oilandyrady.Olar óz betinshe elge kóship kelgenimen múnda jan saqtau mәselesi qiyn. Mening Almatydaghy bir bólmeli pәterimde onsyzda Qytaydan kóship kelgen onnan astam tuysqanymmen qysylysyp túryp jatyrmyz.  Shetten kvota boyynsha kelgen әrbirqazaqqa Qazaqstan ýkimetining kórsetetin basty kómegi mardymsyz. Sondyqtan atalghan kómekke ýy satyp almaq túrmaq, pәter de jalday almasy anyq. Jer alu mýmkindigi de osynyng ayaghyn qúshyp otyr. Al  mamandyghy boyynshajúmysqa túru mәselesi de óz kýshimen sheshilse jaqsy».

 Shet elderdegi qazaqtar eng kóp qonys tepken elderding biri - Qytay. Onda  resmy emes derekter boyynsha 2 million qandasymyz bar. Jәne qazaq diasporasynyng eng kóp shoghyry ornalasqan Ózbekstanda da beyresmy derekkóz  2 million qazaqtyng túryp jatqanyn aitady. Ózderining pikirinshe, tirshilikteri ala - qúla. Eki eldegi qandastarymyz da әleumettik ekonomikalyq jәne týrlishe  jaghdaylargha baylanysty әri ense tiktegen Qazaqstangha  qaytugha yqylasty.

       Tәuelsizdik alghaly alty jýz myng qazaq otanyna oralghan. Ony ósimimen eseptegende bir milionnan astam oralman qazaqtyng sanyn ósirip otyr. Ájeptәuir kórsetkish. Onyng negizgi deni Almaty qalasynyng ýlesine tiyesili ekeni anyq. Endeshe, myng jasaghan shahar Almatyny sayalaghan taryday shashyraghan taghdyrlardyng jayyna mәn beru manyzdy dep bilemiz.

Maqsúthan Dәleyúly

abai.kz