Qala әkimdiginde auylsharuashylyghy jәne veterinariya mәseleleri boyynsha «dóngelek ýstel» ótti. Shara «súraq-jauap» týrinde úiymdastyryldy.

      Súraq: Qalamyzdyng aumaghyna Sayram, Tóleby jәne Ordabasy audandarynan 41 eldi meken qosyldy. Osy jaghdayda veterinariya salasynda birqatar mindetter artyldy jәne osy aqyrghy kezde it qútyru problemasy kóbeide. Búghan ne deysiz?

      Qala әkimining orynbasary Baymúhanov Timur Sultanbekúly: «Shynymen, Shymkent qalasy – býkil  Orta Aziyalyq ýlken qalalardyng ishinde – biregey Agroazyqtyq beldeuge iye. Býgingi kýni qalamyz Bas jospargha say jalpy aumaghy 116 myng gektargha jetti. Onyng ishinde 50 payyzy auyl sharuashylyghy jerleri jәne onyng kólemi 2014 jylgha qaraghanda 6 esege ósti.

      Al iri qara mal sany – 5 esege, qús basy – 35 esege artty.

      Agroqúrylymdar sany – 13 esege

      Sonyng ishinde:

     - óndiristik kooperativ – 2 esege,

      - auyl sharua qojalyqtar - 15 esege ósken.

      Osy jaghdayda veterinariya salasynyng damuy býgingi kýnning talaby. Ákimdikting qúrylymyndaghy auyl sharuashylyghy jәne veterinariya bólimi osy salagha jauapty jәne veterinariya salasynda ýlken júmystar atqaruda. Qala әkimining tapsyrmasyna say qalamyzdyng 2016-2020 damu tújyrymdamasy әzirlenip, osy tújyrymdamagha sәikes auyl sharuashylyghy jәne veterinariya salasyn damytu júmystary jýrgizilude. Taghy aita ketetin bir mәsele ol, qalanyng «Veterinariyalyq qyzmet» memlekettik kommunaldyq kәsipornynyng biylghy jylgha deyin ózining qyzmettik ýi-jayy, kólik túraqtary jәne dәri-dәrmek saqtaytyn qoymalary da bolmaghan. Osy mәseleni sheshu ýshin qalamyzdaghy M. Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiytetimen kelissózder jýrgizdik. Býgingi kýni ol mәseleler sheshildi. Uniyversiytet qabyrghasyndaghy veterinarlyq medisina, veterinarlyq sanitariya mamandyqtary boyynsha bilim alyp jatqan studentterining bilimin «Veterinarlyq qyzmet» MKK vet dәrigerlerimen birlesip, tәjiriybemen úshtastyrudy kózdey otyryp, Uniyversiytet «Veterinariyalyq qyzmet» MKK gha qyzmettik ýy jay, kólik túraghy sonday aq dәri-dәrmek saqtaytyn qoymamen qamtamasyz etti. 37 studentti  veterinariyalyq sanitar mamandyghyna dayyndap, veterinarlyq júmystargha tartyldy. 

      Sonday-aq,  qalagha qosylghan eldi mekenderding 100 % jeke sektorlar. Yaghny jeke qosalqy sharuashylyq jýrgizushi túrghyndar. Eldi mekenderde barlyghynyzgha belgili mal sharuashylyghyna qatysty kóp qaghidalar, veterinarlyq-sanitarlyq normalar sonyng ishinde itter men mysyqtardy ústau qaghidalary saqtalmaydy. Sonyng saldarynan túrghyndardy itterding tistep alu faktileri kóptep tirkelude. It asyraytyndar itterin bos, baylamay ústaydy. Oghan qosa aulasy qorshalmaghan janaqúrylystarda itterdi egeleri bos jibere salady. Osynday siyaqty birneshe sebepterge baylanysty qalamyzda qanghybas itter men mysyqtar sany kóbeide. Al, qanghybas itterden adam ómiri ýshin qauipti aurular taraydy. Osy qanghybas it jәne mysyqtar mәselesin sheshu boyynsha 20.06.2016 jyly qala әkimdigi, M.Áuezov atyndaghy OQMU, Shymkent qalasynyng auyl sharuashylyghy jәne veterinariya bólimi, «Vtoraya jizni» JShS qoghamdyq qory jәne «Veterinariyalyq qyzmet» memlekettik kommunaldyq kәsiporynnyng úiymdastyruymen «Qanghybas it jәne mysyqtar mәselesi jәne ony sheshu joldaryn izdeu» taqyryby ayasynda praktikalyq konferensiya ótkizdik. Konferensiyada qanghybas it mysyqtardyng  payda boluynyng birneshe sebepteri atalyp, sol sebeptermen kýresuding joldary talqylandy. Búl mәselemen kýresu ýshin aldaghy uaqytta baghdarlama qabyldap, sol baghdarlama negizinde júmys jýrgiziledi».

      Súraq: Auyl sharushylyghy januarlarynyng adam densaulyghy ýshin qauip tudyratyn asa qauipti júqpaly aurulargha qarsy qanday veterinariyalyq is sharalar atqaryluda?

      Auyl sharuashylyghy jәne veterinariya bólimining basshysynyng orynbasary Júbanov Tórәli Ondybayúly: «Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy ministrining 2015 jylghy 30 qazandaghy «Veterinariya salasyndaghy normativtik qúqyqtyq aktilerdi bekitu turaly» №7-1/559 búiryghyna sәikes «Profilaktikasy, diagnostikasy jәne joyyluy budjet qarajaty esebinen jýzege asyrylatyn januarlardyng asa qauipti aurularynyng tizbesi» bekitilgen. Tizbede januarlardyng 69 asa qauipti aurulary kórsetilgen. Sonyng ishinde bizding qalamyzda 15 týrine budjet qarajaty esebinen ekpe jasalsa 25 týrine diagnostikalyq zertteuler jýrgiziledi. Olar, qútyrma, brusellez,  auesky auruy, leykoz, leptospiroz, listerioz, pasterellez, topalan, tuberkulez, ausyl, kýl, infeksiyalyq anemiya, qarasan, qoydyng júqpaly epididimiyti, bradzot taghy osylar sekildi aurlar.

      Osynyng ishinde adamdar auyratyn, emi joq, sozylmaly týrde ótenini ol brusellez auruy. Biylghy jyly búl aurugha 20864 bas IQM, 36985uaq mal zerttelip, sonyng ishinen 24 bas IQM men 69 bas uaq mal brusellezben auyratyny anyqtaldy. Barlyq auru mal arnayy mal soy beketinde sanitariyalyq әdispen soyylyp, óndeuge jiberildi».

      Súraq: Itterding túrghyndardy jaraqattauy, tisteu jaghdaylary kene shaqqandar sany da azaymay otyr. Osynday jaghdayda qanday júmystar jýrgizildi?

      Shymkent qalasynyng «Veterinariyalyq qyzmet» memlekettik kommunaldyq kәsiporyn diyrektory Abetaev Dýisenbek Temirhanúly: «Qanghybas itter men mysyqtardy aulap, joi qalamyzda birqatar jolgha qoyylghan. Búl júmysty jýrgizu ýshin «Veterinariyalyq qyzmet» memlekettik kommunaldyq kәsiporyn janynan 10 it aulau brigadasy qúrylghan. Túrghyndardyng ótinishi boyynsha jәne kýndelikti erte tanghy uaqytta yaghny túrghyndar kóshege shyqpaghan kezde, arnayy Qazaqstan Respublikasynda qoldanugha rúqsat etilgen qúralmen aulau jýrgiziledi. Qazirgi tanda 17520 bas it pen 1420 bas mysyq aulap joyyldy. Adamdardyng itterden qútyrma auruyn júqtyryp almasy ýshin qútyrma auruyna qarsy vaksinalardy qoldanylady. 2016 jyly Oblystyq auyl sharushylyghy basqarmasynan 85677 doza qútyrma auruyna vaksina súratylyp, sonyng ishinde qalamyzgha jetkizilgen vaksina sany 23963 doza. Barlyq jetkizilgen vaksinalar itter men mysyqtargha egildi. Qala túrghyndarynyng nazaryna aita ketu qajet, ol jeke iyeligindegi itter men mysyqtaryn oblystyq mәslihattyng bekitilgen itter men mysyqtardy ústau erejelerin saqtauy qajet. Sebebi iyti bos, aulasynan kóshege shyqqan jaghdayda qanghybas itter men mysyqtardan aurudy júqtyryp aluy mýmkin.

      Kenege qarsy zalalasyzdandyru júmystary boyynsha qazir kóktemgi zalalsyzdandyru júmystary jýrgizildi. Oblystyq auyl sharuashylyghy bekitken jospargha sәikes  74 336 bas iri qara mal keneg qarsy dәrimen býrkildi, 117409 bas uaq mal shomyldyrylyp, 1948 631 sharshy metr aumaq qora jay men oghan japsarlas aumaqtar tolyghymen zalalsyzdandyryldy. Zalalsyzdandyru júmystaryna dәri dәrmekter tek mal ústaytyn aulalardy zalalsyzdandyrugha beriledi. Qalamyzda adamdardy keneler shaqqan jaghdaylargha audandyq tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau basqarmalarymen taldau jasaghanymyzda barlyq kene shaghu jaghdaylardyng 2016 jyldyng 6  ay mәlimetinde 24,7 % -y mal ústaytyn aulalarda oryn alyp otyr. Búl degenimiz budjet esebinen jýrgiziletin dәrileu júmystarymen mәsele tolyq sheshilmeydi. Osyghan baylanysty  qala túrghyndaryna aitarymyz aulalarda, demalysqa tabighatqa barghanda qay jerde bolsa da kenege múqiyat bolularyn súranamyz». 

      Cúraq: Jaz ailarynda ishki sauda obektilerinde (bazarlar, supermarketter, marketter) satylymgha týsken mal, sýt, qús, balyq ónimderine veterinariyalyq-sanitariyalyq baqylau jәne qadaghalau júmystary qalay jýrgiziledi?

      Auyl sharuashylyghy jәne veterinariya bólimi tamaq ónimderining qauipsizdigin baqylau jәne qadaghalau sektorynyng mengerushisi Abdihaev Beglan Mamyrbekovich: «Shymkent qalasynyng iri azyq-týlik bazarlaryna, supermarketterge jәne marketterge memlekettik veterinariyalyq dәrigerler bekitilgen.  Ishki sauda obektilerinde (bazarlar, supermarketter, marketter) memlekettik veterinariyalyq baqylau jәne qadaghalau mindetti bolyp tabylady jәne Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy ministrligining 2015 jylghy 29 mausymdaghy №7-1/587 «Veterinariyalyq qaghidalardy bekitu turaly» búiryghynyn  2-tarmaq 12-paragrafning talaptaryna sәikes jýrgiziledi.

      Ishki sauda obektilerine (bazarlar, supermarketter, marketter) satylymgha týsken mal ónimderi ( et, sýt, qús, balyq t. b.) mindetti týrde veterinariyalyq saraptaudan ótui tiyis. Saraptaudan ótpegen mal ónimderi satylymgha jiberilmeydi.

      Mal ónimderin veterinariyalyq  saraptaudan  veterinariyalyq saraptau zerthana mamandary jýrgizedi. Zerthana mamandary mal ónimderin yaghny mal etining úshasyn, ishki mýsheleri men basyn, qoljetimdi barlyq limfa týiinderin ashyp qaray otyryp jәne ishki mýshelerin tile otyryp,  organoleptikalyq qaraudan (týsi, iyisi t.b) ótkizedi. Ónim kýdikti bolghan jaghdayda mal ónimin uaqytsha alyp qoyyp osy ónimnen synama alynyp, veterinariyalyq saraptau zerthanasyna qosymsha zertteuler jýrgiziledi. Zertteu nәtiyjesi sapaly bolghan jaghdayda ónimge saraptau aktisi toltyrylyp satylymgha jiberiledi.

      Ishki sauda obektilerinde mal ónimderin (et, sýt, qús, balyq t. b.) satyp alu kezinde mindetti týrde veterinariyalyq saraptau zerthanasynyng saraptau aktisin súraghan abzal jәne mýmkindigi bolsa mal etinde saraptaudan ótkeni jónindegi mór basylghandyghyn bayqau qajet. Ónimning saraptau aktisi jәne móri bolmaghan jaghdayda ónimdi aludan bas tartyp, sol obektilerge bekitilgen memlekettik veterinariyalyq dәrigerge habarlasqany jón. Maman bolmaghan jaghdayda Shymkent qalasynyng auyl sharuashylyghy jәne veterinariya bóliminin  39-04-21 senim telefonyna habarlasugha bolady».

      Cúraq: Mal bazarlargha satylymgha týsetin auyl sharuashlyghy januarlarynyng ( iri qara mal, jylqy, uaq mal t.b) egelerine qanday veterinariyalyq talaptar qoyylady?

      Auyl sharuashylyghy jәne veterinariya bólimi tamaq ónimderining qauipsizdigin baqylau jәne qadaghalau sektorynynbas mamany Mynbatyrov Áuez Qanbatyrúly:

      «QR 10.07.2010 jylghy «Veterinariya turaly» Zanynyng 32-babynyng talaptaryna sәikes auyl sharuashylyghy januarlarynyng barlyghy birdeylendirilui tiyis jәne derek qor bazasyna endirilui qajet. Osyghan sәikes mal bazarlargha satylymgha týsetin januar egesi túrghylyqty әkimshilik aumaqtyng januarlar auruynan qolayly aimaq jóninde veterinariyalyq anyqtama, januardyng veterinariyalyq  pasporty, asa qauipti júqpaly aurulargha qarsy egu is-sharasy turaly mәlimet jәne iri qara, uaq maldarda qúlaq japsyrmasy (syrghasy) jylqy malynda tanba (tabro) boluy qajet.

      Jogharyda kórsetilgen qújattar bolmaghan jaghdayda auyl sharuashylyghy januarlary mal bazarlargha satylymgha jiberilmeytindigi jóninde bazardyng kireberisine jәne qala kóshelerindegi  bilbordtargha habarlama berilgen.

      Osy Zang talaptary saqtalghan jaghdayda Halyq arasynda asa qauipti júqpaly indetterding taraluyn boldyrmaugha jәne mal úrlyghyn aldyn alugha mýmkindik beredi. Veterinariyalyq qauipsizdik halyqtyng saulyghyn saqtaudaghy manyzdy qadam».

      Súraq: Qala túrghyndaryna asa qauipti aurulardy júqtyryp almasy ýshin ne aitarediniz?

      Qala әkimining orynbasary Baymúhanov Timur Sultanbekúly: «Aurudy júqtyrmas ýshin, iyeligindegi maldary auyrmas ýshindúrys kýtip ústauy qajet. Maldargha auru  aliymentarlyq jolmen yaghny jem-shóp, su arqyly, aua arqyly, auru malmen janasqanda júghady. Veterinariya salasyndaghy Zannama boyynsha januarlarynyng aurugha qarsy egiluine, zertteluine jәne olardyng birdeylendirip, derekter qoryna engizuine jauapty. Maly auyrsa, aurugha kýdikti bolyp túrsa mindetti týrde veterinar dәrigerlerge habarlasuy qajet jәne sol veterinar dәriger kelgenshe malyn ózge sau maldardan oqshaulap qoi kerek. Malyn satqanda nemese etke soyar aldynda veterinar dәrigerlerden arnayy ýlgidegi anyqtamalar aluy tiyis. Al satyp alghan kezde auru taratpasy ýshin karantinge qoyyp, janadan mal satyp alghandyghy turaly veterinar dәrigerge habarlasyp malyn esepke alu kerek. Ishki sauda obektilerine (mal bazarlary, azyq-týlik bazarlary, dýkender, marketter, supermarketter) kelip týsken ónimdi satyp alghan kezde ol ónimderding saraptamadan ótkendigi turaly anyqtamasyn al, januarlardyng veterinariyalyq pasportyn talap etui qajet».

Abai.kz