Jer turaly Ýkimettik komissiya iske kiriskennen beri jalghasty kóterilip kele jatqan bir mәsele bar. Ol– «Kimde qansha jer bar?!» degen súraq! Atyrauda ótken segizinshi otyrystyng negizgi bir týiini de osy boldy. Biraq, Zang boyynsha búl memlekettik "qúpiyagha" jatady eken.

Odan da manyzdysy: býgingi tanda býkil әlem Qazaqstandaghy memleket qúrushy qazaq últynyng Jer turaly ústanymy men tegeuirinin anyq bayqady. Búl ýshin komissiya qúrugha tapsyrma bergen Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevqa, sol júmystyng barynsha ashyq, erkin ótuine mýmkindik bergen tóraghalar B.Saghyntaev pen A.Myrzahmetovke rahmet aituymyz kerek!
«Bazargha, qarap túrsam, әrkim barar» dep, hakim Abay aitpaqshy, biz bazargha bettep bara jatqan, joghyn izdeuge kirisken júrtpyz. Ol bazar – AUYL ShARUAShYLYGhY da, joghy – JER!
Jer komissiyasynyng segiz otyrysynan týigenimiz – komissiya mýsheleri de, ónirlerdegi halyq ta Jerdi qazaqstandyqtargha satugha, sheteldikterge jalgha beruge týbegeyli qarsy. 
Eger, Ýkimet osy týiinge toqtap, Mәjilis «Jer turaly» Zangha ózeristuler men tolyqtyrular engizuge kirisse, «Jeke túlghalargha beriletin Jer kólemining eng joghary shegi qalay belgilenu kerek?!» maselesin birinshi qadamda sheshuge tura keledi.
Búl jolghy Jer reformasy – óz kezeginde, Qazaqstan Ýkimetining halqyna degen shyn mәnindegi qamqor peyilining qay dengeyde ekenin kórsetpek, әdiletti-әdiletsizdigin synamaq, әlem aldynda bedelin ólshemek! Mine, Jer mәselesin Zang arqyly bolashaqta eshkim ózgerte almaytynday jәne eshkim narazy bolmaytynday etilip sheshetin sәt sәtimen tudy. Mәseleni búdan ary sozu – asa qauipti! Sol ýshin osynau tarihy kezende ózin memleketshilmin dep esepteytin әr túlgha birin-biri synay, miney bergennen góri, halyqqa paydaly, Ýkimetke tiyimdi әdis, shyghar jol úsynsyn. 
Bizding úsynysymyz mynau:
«Uikiypediya – ashyq ensiklopediyasyndaghy» bar mәlimet boyynsha, mysaly Aqmola oblysynyng Qorghaljyng audanynyng túrghyny 13,0 myng adam eken. Auyl sharuashylyq jeri 656,5 myng gektar. Onyng 46,1 myng gektary egindik, 28,2 myng gektary shabyndyq, 382,8 myng gektary jayylym, 199,5 myng gektary tynayghan jer.
Biz aldymen sol Auyl sharuashylyqqa jaramdy 656,5 myng gektar jerden jayylymgha kerekti 382,8 myng gekta jerdi alyp tastasaq, 273,7 gektar qalady. Sebebi, búl Jerdi túrghyndar ortaq jayylymgha paydalanady. 
Al, qalghan 273,7 gektar jerding 10 payyzyn alys-jaqyn shetelderden erteng kóship keletin oralamandargha saqtap qoysaq, 164 myng 330 gektar jer qalady. Ony osy audannyng managhy 13 myng túrghynyna bólsek, әrbir adamgha 18,9 gektardan tura keledi.

Búl 18,9 gektar jer telimi osy audanda túraqty túratyn әrbir túrghyngha beriletin eng jogharghy shek bolyp belgilenu kerek!

Al, artyq alyp alghan túlghalardyng jer kólemi osy shekke deyin tómendetilui, kem alghandardiki tolyqtyryluy tiyis!
Túrghyn basqa audangha kóshken jaghdayda, onyng iyeligindegi Jer telimi qaytarylyp alynsyn.
49 jyl bitkenshe, jana tughan balagha jer berilmesin; ólgen adamnyng jeri sol adamnyng otbasyna, úzatylghan qyzdyng jeri tórkinine qaldyrylsyn!
Shetten kóship kelgen qandastarymyz «Oralman» mәrtebesin alyp, túraqty tirkeuge túrghan kýnnen bastap, ózindik qosalqy sharuashylyq jýrgizu, baghbandyq jәne sayajay qúrylysy ýshin; sharua nemese fermer qojalyghyn jәne tauarly auyl sharuashylyghy óndirisin jýrgizu ýshin, Qazaqstan Respublikasynyng 2003 jylghy 20 mausymdaghy N442 Kodeksining 46-babyna say, jer telimderin managhy qalghan 10 payyz jer qorynan osy ólshem boyynsha ala bersin.
Sóitip, jer bólisin әr audan óz erekshelikterine – jer kólemi men halyq sanyna qaray, osy zandylyqty negiz etip jýrgizse, júrt birden kelisedi dep oilaymyn. Al, jeri ken, halqy az nemese jeri az, halqy tyghyz ornalasqan audandar bar. Búl jaghyn Ýkimet ishki jәne syrtqy kóshi-qon sayasatyn jandandyru arqyly rettey alady.
Sosyn, Ýkimet auyl sharuashylyghyn damytugha baghyttalghan kemeldi baghdarlamalaryn keshendi týrde iske asyrugha kirissin. Qolynda qarajaty, óndiristik qúral-saymany joqtargha kemektessin. Odan arghy jerde sharualar jermen ózderi ainalysa ma, joq selbesip korporasiya qúra ma, ol – ekinshi kezende qaralatyn sharua!

Osy jerde erekshe eskeretin bir týiin bar.
«Jerdi jeke túlghalargha konkurys arqyly bólu» degenning kózin joghaltu kerek!!!

Kez-kelgen túlghagha kez-kelgen uaqytta belgilengen shek kóleminde egindik jәne shabyndyq jer telimderin 49 jylgha jalgha alugha bir mәrte qúqyq berilsin! Jer alu ýshin tek qana jeke basyn kuәlandyratyn qújaty men sol audanda tirkeude bar ekenin dәleldeytin anyqtamasynyng boluy shart etilsin! Býgin almasa, erteng alsyn. Biyl almasa, keler jyly alsyn. Sóitip, Ýkimet aqyryndap barlyq sharualardyng belsendiligin arttyryp, jermen týbegeyli ainalysugha qaray jeteleu kerek! Birte-birte auylda jersiz adam bolmauy nemese iyesiz jer bolmauy tiyis!

Biz -  tәuelsiz Otanymyz bola túra, jer emshegin emuge kelgende kenjelenkirep qalghan halyqpyz. Ahmet Baytúrsynovsha aitsaq, qazaq basqadan kem bolmas ýshin jerli, bay hәm kýshti boluy kerek. Jerli bolu ýshin jer bәrimizge teng bólinu kerek. Bay bolugha jermen kәsip kerek. Kýshti bolugha tabys kerek. Osy kerekterding bәriiske asu ýshin kemeldi Zang kerek!

Auyt Múqiybek

Abai.kz