Jahandyq ýderisterge oray býgingi tanda músylmandar tyghyz ornalasqan keybir memleketter sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq daghdarystardy basynan keshirude. Daghdarystardyng birsypyrasy әlemdi bóliske salghysy keletin alpauyt memleketterding imperiyalyq pighylynan jәne bazbir subektilerding ishki funksiyasynda jýrgizilgen shalaghay sayasi, әleumettik, ekonomikalyq reformalardan tuyndap jatqany belgili. Sonday-aq, syrttan tónetin ekonomikalyq hәn qarjy daghdarysqa quaty bәsen memleketter qauqarsyzdyq tanytyp, tótep bere almay jatady. Osy tendensiyalardyng keybir elementteri bizding elimizge de tәn desek qatelespeymiz.  

Álbette, daghdarys oryn alghan әrbir elding ózine tәn lokalidi erekshelikteri bolatyny sózsiz. Dese de, sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq daghdarys oryn alghan kezde músylmandar qanday ústanymda bolugha tiyisti? Din negizderinde osyghan qatysty qanday parasatty ýkimder berilgen?  

Payghambarymyz Múhammedting (s.a.u) ómirine nazar salar bolsaq, Mekkedegi Qúrayysh mýshirikterining músylmandardyng diny senimin әjualap, әleumettik túrghyda tómendetip, údayy kýshpen zorlyq-zombylyq kórsetkenine kuә bola alamyz. Alayda, múqym ghalamgha tek beybitshilik tilegen músylmandar mýshirikter tarapynan nebir qúqay kórse de, tózimdilik tanytty. Óitkeni, Jabbar Haq: «Sizden búryn kitap berilgender men mýshirikterden kóp renish estiysinder. Eger, sabyr etsender jәne saqtansandar óte jaqsy» (Áliy-Ghymran, 186) dep búiyrghan bolatyn. Hz. Hamza jәne hz. Omar sekildi batyr sahabalar payghambarymyzgha (s.a.u) mýshirikterdi jazalau turaly úsynys bildirgende, Úly Jaratushy: «Shapqynshylyq jasamandar, Alla shabuylshylardy jaqtyrmaydy» (Baqara, 190) dep aghattyq jasaudy ada-kýde tyighan edi.  

Mekke kezeninde (610-622) músylmandar Qúrayysh mýshirikterinen qansha qysym kórse de, kýnnen kýnge Haq dinning órisi keneye týsken edi. Músylmandardy týbegeyli túqyrtudyng joldaryn qarastyrghan mýshirikter olargha qarsy sayasy jәne ekonomikalyq qarar qabyldady. Jazbasha jazylghan búl qarar boyynsha Qúrayysh taypasynyng ózge rulary Hashym men Mutaliyp rularynan qyz alyp, qyz berip qúdalasugha, sonday-aq, olarmen sauda-sattyq jasaugha da ýzildi-kesildi tyiym salynghan edi. Qúrayysh alpauyttarynyng búl sheshimi músylmandargha asa auyr soqqy bolyp tiydi. Úzyn-yrghasy ýsh jylgha sozylghan osy shetqaqpaylau kezinde músylmandardyng tigerge túyaghy qalmay әbden kedeylendi. Tipti, ýrerge iyti, syghargha biyti qalmastan, ash-jalanashtandy. Músylmandar qosynynda ashtyqtan anyraghan dauystar shyghushy edi.  

Músylmandar osy úly nәubetti sabyr etumen enserdi. Atalmysh qaraly jyldary músylmandar birde-bir ret Qúrayysh mýshirikterine qarsy kelgen joq. Alla men Elshisine (s.a.u) moyynsúnghan músylmandar tauqymetke tózip, sabyr etuding arqasynda mәseleni soghyssyz sheshti. Qúrayyshtyng ishindegi Maghzum, Shams, Jumaq, Abduddar sekildi beytarap ústanymdaghy rulardyng araaghayyndyq jasauymen qaraly sheshim kýshin joydy. Sóitip, músylmandargha qysastyqpen jasalghan ýsh jylgha sozylghan sayasy jәne ekonomikalyq qarar toqtatylghan bolatyn.  

IYә, sabyrly bolu hәm qajet kezde tózimdilik tanytu qay kezde de músylmandy úshpaqqa shygharatyny dausyz. Búl turaly Haq elshisi (s.gh.s.) bir hadiys-shariyfinde: «Tabanyna shónge kirgende, Allanyng razylyghy ýshin qanshalyqty sabyrlylyq tanyta alsan, saghan sonshalyqty sauap (kaffarat) jazylady», – deydi. Adam jany kýizeliske úshyraghan sәtte baybalam salmay, Allanyng razylyghy ýshin barynsha bayyptylyq tanyta bilse, odan asqan baqyt joq.  

Áz sahabalar Alla elshisinen (s.a.u) «Iman degenimiz ne?» – dep súraghanda, Ol (s.a.u.): «Sabyr», – dep jauap qatqan. Qasiyetti Qúran Kәrimde sabyrlylyqtyng hikmeti turaly jetpiske juyq ayat bar. Alla Taghala «Baqara» sýresining 153 ayatynda: «Ua iman keltirgender, sabyr jəne namazben kómek súrandar. Kýmənsiz Alla sabyrlylyq qylushylarmen birge», – dep búiyrady.  

Islam – qoghamda oryn aluy mýmkin әrtýrli dau-damaylardan (ftina) aulaq bolugha shaqyrady. Álbette, eger dau-damaylardy sheshu mýmkindigi bar bolsa, oghan músylman atsalysuy qajet. Al, sheshimi joq iyt-qyrqyljyng dau-damay bolsa, Haq jolyndaghylar onday pәleketten boyyn aulaq ústaghany jón. Búl turaly Alla Elshisi (s.a.u): «Ilgeride dau-janjaldar bolady. Búl dau-janjaldar bolghan kezde oghan aralasqannan jýrip ketken qayyrly. Asa saq bolynyz! Búl kezde týiesi bolghan týiesimen shúghyldansyn. Mal-mýlki bolghan ony qorghasyn» dep, músylman ýmbetin fitnadan qashyq túrugha shaqyrghan. 

Payghambarymyz (s.a.u) qanday bir ekonomikalyq qiyn jaghday tuyndamasyn, músylmandargha adal enbek etumen tyghyryqtan shyghudy núsqaytyn. Mysaly, birde ansar sahaba qayyr súrap kelgende, әz Elshi (s.a.u) oghan ýiindegi bar mýlkin satyp, onyng bir bóligine azyq-týlik aludy, bir bóligine ara satyp alyp, otyn saudasymen shúghyldanugha kenes beredi. Álgi sahaba aramen otyn dayyndap satyp, az uaqyttyng ishinde әleumettik jaghdayyn týzeydi. Sonda Haq Elshisi (s.a.u) ansar sahabanyng kýiining týzelgenin kórip: «Osylay enbek etuin aqyret kýngi peshenene jaghylghan qayyrshylyq daghynan әldeqayda qayyrly...» dep músylmandardy enbek etip, adal nesibe tabugha ýndegen bolatyn.  

Jalpy, islam dini beybitshilik saqtalghan qoghamda qaryshtap damu mýmkindigine iye. Al, daghdarystardyng aldyn alyp, beybitshilik pen tynyshtyqty qamtamasyz etetin institut ol — memleket. Memlekettik qúrylym jәne sol sayasy jýiening zandaryna hәm basshygha baghynu arqyly qogham bayandy baqytqa qol jetkize alady. Osy sebepten de islam sharighaty boyynsha memleket basshysyna moyynsúnu dindarlyqtyng basty ústyndarynyng bolyp esepteledi. Búl turaly Alla Elshisi (s.a.u): «Maghan moyynsúnghan Allagha moyynsúnghan, maghan qarsy kelgen Allagha qarsy kelgen sanalady. Memleket basshysyna moyynsúnushy maghan moyynsúnushy, memleket basshysyna qarsy kelushi maghan qarsy shyghushy»(Ibn Maja, Mukaddima, 1) degen bolatyn.  

Kerisinshe islam sharighatynda memleket pen basshygha baghynbaushylyq ýlken kýnәlardyng qataryna jatady. Haq Elshisi (s.a.u): «Kimde-kim memleket basshysyna sebepsizden sebepsiz moyynsúnbasa, qiyamet kýni Allanyng qúzyryna (osy qylyghy ýshin) eshqanday dәleli bolmastan (púshayman kýige týsedi) barady. Memleket basshysyna moyynsúnugha uәde bermegen adam jahiliyet dәuirinde ólgenmen teng sanalady» (Musliym, Imara, 58) dep, memleket basshysyna qarsy shyghudyng jazasy auyr bolatynyn eskertken.  

Áz Payghambarymyzdyng sýnnetine jýginsek, әrbir músylman balasy sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq daghdarys oryn alghan jaghdayda, memleketke baghynyp, qal-qaderinshe adal enbek etip, sabyrly bolugha bekinui tiyis. Islam ghúlamalary da óz postulattarynda tózimdilik (әt-tasamuh) tanytudy músylmanshyldyqtyng negizgi sipatynyng biri retinde qarastyrghan. IYә, músylman ýshin búl bayandy baqyttyng bastauy. Sebebi, islam – tynyshtyqta qúlpyratyn jauqazyn tәrizdi.  

Múhan Isahan,  MSM DIK DMGhZTO Islamdy zertteu bólimining basshysy

Abai.kz